Thursday 18 October 2012

Śokeerivad leiud uues GMO uuringus

Geneetiliselt muundatud maisi söömine ja väikeses koguses Monsanto´s Roundup´i mineraalväetise tarbimine põhjustas rottidel hirmuäratavate kasvajate arenemise, laiaulatusliku organite kahjustumise ja enneaegse surma. See on uue, šokeeriva uuringu, mis jälgis Monsanto geneetiliselt muundatud vilja tarbimise pikaajalist mõju, kokkuvõte.

Uuringut peetakse kõige täpsemaks uuringuks, mida kunagi on avaldatud GM toidukultuuride ja Roundup´i herbitsiidi mõjust rottide tervisele. Uudised hirmuäratavast leiust levisid kulutulena internetis, kust nähtub, et isegi massimeedia on šokeeritud rottide piltidest paljude imelike kasvajatega, mis on nii suured, et rottidel oli mõningatel juhtudel isegi raskusi hingamisega.

Teadlased leidsid, et rottidel arenesid väikseimategi koguste juures rinnanäärme kasvajad ning tekkisid mitmed maksa- ja neerukahjustused, isasloomadel juba nelja ja emasloomadel seitsme kuu pärast.

Loomad, kes olid GM-dieedil, kannatasid rinnanäärme kasvajate all, samuti mitmete maksa- ja neerukahjustuste all. Uurijad ütlesid, et 50% isastest ja 70% emastest loomadest surid enneaegselt, võrreldes vaid vastavalt 30%-ga ja 20%-ga kontrollgrupis.

Uuring, mida juhtis Gilles-Eric Seralini Caeni Ülikoolist, oli üldse esimene uuring, mis jälgis pikaajalisi (eluaegseid) GMOde söömise mõjusid. Hämmastav, et selliseid uuringuid ei tehtud kunagi varem, enne, kui GM vili kiideti laialdaselt heaks USDA ja FDA poolt. Kui spekuleerida, siis võib arvata, et mängus on olnud suurkorporatsioonide lobitöö.

Uuringu leiud:
  • kuni 50% isastest ja 70% emastest loomadest surid enneaegselt rottidel, kes jõid vähestes kogustes Roundup´i (lisatuna vette seaduslikult lubatud kogustes), 
  • suurenesid suured kasvajad 200-300% rottidel, keda toideti GM viljaga ja väikestes kogustes Roundup´iga, said mitmed organid kahjustusi, siinjuures tekkisid ka maksakahjustused ja neerukahjustused
  • uurijad toitsid neid rotte NK603-ga, mis on Monsanto variant GM viljast, mis kasvab Põhja-Ameerikas ja mida laialdaselt söödetakse loomadele ja inimestele. See on sama vili, mis on vilja sisaldavates hommikusöögihelvestes, tortillades, snäkkides ja tšipsides.
Pilte uuringu tulemustest saab vaadata siit.

Jose Bove, Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni aseesimees, kes on tuntud kui GMi raevukas vastane, kutsus üles koheselt peatama kõiki ELi GM põllukultuuride viljelemise ja impordilubasid. Ta kutsus Euroopa toiduohutusameteid läbi viima uusi uuringud, mida finantseeritakse riiklikest vahenditest.

Uuring toob selgelt esile GMO kõrvalmõjud seoses GM maisi tarbimisega. Need mõjud olid sõltuvad soost ja sageli ka annusest. Mõjud olid enamasti seotud neerude ja maksaga, mis puhastavad toidu kaudu organeid mürgist, ehkki kolme GMO vahel esinesid erinevused. 
Mõjutusi märgati ka südames, neerupealistes, põrnas ja vereloomesüsteemis. 

Järeldati, et need andmed tõstavad esile hepatorenaalse toksilisuse tunnused, võimalik, et tänu uutele pestitsiididele, mis on omased igale GM viljale. Lisaks ei ole välistatud tahtmatud otsesed või kaudsed geneetilise muundumise metaboolsed tagajärjed.

Peale selle uuringu avalikkustamist peatas Venemaa esimese riigina GMO maisi sisseveo ja palus Euroopa Liidu toiduohutusameti teadlastel kiiresti võtta seisukoht ning seejärel ka tarvitusele vastavad meetmed.

Uuring avaldati ajakirjas „The Food & Chemical Toxicology Journal“. Uuringu pealikiri on “A Comparison of the Effects of Three GM Corn Varieties on Mammalian Health” („GM vilja kolme variandi mõjude võrdlus rinnanäärmete tervisele“).
Vahendaja: Sojapood.ee

Tuesday 9 October 2012

Südamehaiguste tõelistest põhjustest

Doktor Dwight Lundell on Arizona osariigis Mesa linnas asuva Banner Hearti haigla endine juhataja ja sealse kirurgiaosakonna juht. Tema erapraksis nimega Cardiac Care Center asus samas linnas. Doktor Lundell pani hiljuti kirurgi ameti maha ja keskendus südamehaiguste toitluslikule ravile. Ta asutas fondi nimega Healthy Humans Foundation, mis edendab inimeste tervist suurfirmade abistamisega tervisliku eluviisi propageerimisel. Ta on kirjutanud ka raamatu nimega "The Cure for Heart Disease and The Great Cholesterol Lie".

Tema artikkel:
Kaua levinud toidusoovitused on kaasa toonud ülekaalulisuse ja suhkurhaiguse epideemia, mille tagajärjed jätavad täielikult varju kõik inimkonna ajaloos esinenud katkud, kui võtta arvesse suremust, inimestele põhjustatud kannatusi ja ränka mõju majandusele.

Meie, arstid, omandame oma väljaõppe, teadmiste ja autoriteedi tõttu sageli üpris suure ego, mis teeb eksimuste tunnistamise vahel raskeks. Kuid siin see on. Ma tunnistan ausalt, et olen eksinud. Olen 25-aastase tööstaažiga südamekirurg, kes on läbi viinud üle 5000 südameoperatsiooni, aga täna kavatsen ma meditsiini ja teadusega seotud faktid õigesti paika panna.
Õppisin mitu aastat koos teiste silmapaistvate arstidega, keda nimetati arvamuskujundajateks. Meid igast küljest ümber piiranud teadusliku kirjanduse ja paljudel haridusseminaridel käimise alusel kuulutasime me, arvamuskujundajad, et südamehaiguste põhjuseks on lihtsalt kõrgendatud kolesterooli tase veres.
Ainus vastuvõetav ravikuur oli kolesterooli langetavate ravimite retseptide kirjutamine ja dieedi määramine, mis vähendas tugevalt rasvarikaste toitude tarbimist. See viimane pidi meie väitel langetama kolesterooli ja südamehaiguste esinemise ohtu. Nendest soovitustest kõrvale kaldumine oli võrdne pühaduseteotusega ja võis kaasa tuua ka süüdistuse väärravis.
See ei aita!
Neid soovitusi ei ole enam võimalik teaduslikel ega moraalsel alustel kaitsta. Paar aastat tagasi tehtud avastus, et südamehaiguste tekkimise põhjuseks on veresoonte põletik, sunnib arste aeglaselt muutma oma paradigmat südamehaiguste ja teiste krooniliste haiguste ravi kohta.
Hoolimata tõsiasjast, et veerand riigi rahvastikust tarbib kalleid kolesterooli langetavaid ravimeid ja me oleme ka vähendanud rasvasisaldust oma söögis, sureb käesoleval aastal südamehaigustesse rohkem ameeriklasi kui kunagi varem.
Ameerika Südameassotsiatsiooni (AHA) statistika põhjal kannatab praegu südamehaiguse käes 75 miljonit ameeriklast, 20 miljonil inimesel on suhkurtõbi ja 57 miljonil osaliselt diagnoositud suhkurtõbi. Need haigused mõjutavad igal aastal üha rohkem nooremaid inimesi.
Lihtsalt öeldes ei ole kolesteroolil võimalik ilma põletikuta kehas veresoonte seintele koguneda ning seeläbi südamehaigusi ja insulte põhjustada. Ilma põletikuta liigub kolesterool kehas vabalt ringi, just nagu loodus ette on näinud. Põletik on see, mis põhjustab kolesterooli kuhjumise.
Põletik ise ei ole keeruline haigus – tegu on lihtsalt keha loomuliku kaitsetegevusega sissetungija vastu, milleks võib osutuda mõni bakter, mürk või viirus. Põletiku tsükkel on täiuslik viis keha kaitsmiseks bakteritest ja viirustest sissetungijate eest. Kui me aga muudame pidevalt oma keha haavatavaks selliste mürkide või toitudega, mida inimkeha pole loodud korralikult läbi töötlema, tekib seeläbi haigus nimega krooniline põletik. Krooniline põletik on kahjulik, samas kui akuutne põletik on kehale kasulik.
Milline selgelt mõtlev inimene küll tarbiks korduvalt selliseid toite või muid ained, mis teadaolevalt kehale kahjulikult mõjuvad? Näitena võib tuua küll suitsetajad, aga nemad tegid selle otsuse vähemalt teadlikult.
Kõik teised on lihtsalt järginud soovituslikku üldlevinud toiduplaani, mis eelistab madala rasvasisaldusega toite ning palju polüküllastumata rasvhappeid ja süsivesikuid, ise teadmata, et põhjustame seeläbi oma veresoontele pidevaid vigastusi. Need pidevad vigastused põhjustavadki kroonilise põletiku, mis viib südamehaiguste, insuldi, suhkurtõve ja ülekaalulisuseni.
Las ma kordan seda: meie veresoonte vigastuste ja põletike põhjus on madala rasvasisaldusega toidukava, mida on juba aastakümneid soovitanud üldlevinud meditsiin.
Mis on siis kroonilise põletiku peamised tekitajad? Lihtsalt öeldes on selleks rafineeritud lihtsüsivesikute üleküllus (suhkur, jahu ja kõik neist tehtud tooted) ja liigne omega-6 taimeõli tarbimine, mille hulka kuuluvad soja-, maisi ja päevalilleõli ning mida leidub paljudes rafineeritud toitudes.
Kujutlege hetkeks jäikade harjastega pintslit korduvalt enda pehme naha vastu hõõrumas, kuni nahk hakkab punetama ja peaaegu verele läheb. Sa jätkad seda igapäevaselt mitu korda päevas viis aastat järjest. Kui suudad selle valuliku hõõrumise välja kannatada, jääks ikkagi alles veritsev, üles paistetanud ja nakatunud ala su nahal, mis iga järgneva vigastusega üha hullemaks muutuks. See on hea näide, millega võrrelda sinu kehas praegu toimuda võivat põletikuprotsessi.
Hoolimata sellest, kas põletikuprotsess toimub seesmiselt või väliselt, on tulemus sama. Olen lähedalt näinud tuhandete veresoonte sisemust. Haige veresoon näeb välja nii, nagu keegi oleks võtnud pintsli ja sellega korduvalt veresoone seina vastu hõõrunud. Meie söödav toit tekitab me kehas iga päev korduvalt väikesi vigastusi, millest saavad omakorda suuremad vigastused, mistõttu keha reageeribki sellele pidevalt ja olukorrale kohaselt põletiku esile kutsumisega.
Kuni meie naudime magusa saiakese maitset, reageerib me keha sellele ärevalt, nagu oleks meie organismi saabunud sissetungija ja seal sõja kuulutanud. Toidud, mis on täis suhkrut ja lihtsüsivesikud või töödeldud pikema säilivuse nimel omega-6 õlidega, on Ameerika toidulaudadel olnud ligi kuuskümmend aastat. Need toidud ongi meid kõiki aeglaselt mürgitanud.
Kuidas siis võib ühe magusa saiakese söömine põhjustada põletikulaviini, mis su haigeks teeb?
Kujutle, et ajad kogemata klaviatuuri peale siirupit. Nii saadki ettekujutuse sellest, mis raku sees toimub. Kui sööme lihtsüsivesikuid nagu suhkur, tõuseb ka meie veresuhkur kiiresti. Selle vastuseks eritab pankreas insuliini, mille peamine eesmärk on juhtida suhkur rakkudesse, kus see säilitub hiljem energiana kasutamiseks. Kui rakk on täis ja glükoosi juurde ei vaja, siis lükkab see suhkru tagasi, et üleliigne suhkur rakku ei ummistaks.
Kui täitunud rakud glükoosi tagasi lükkavad, tõuseb veresuhkru tase ja seega eritub ka rohkem insuliini, mis muudab liigse glükoosi rasvaks.
Kuidas on see kõik põletikuga seotud? Veresuhkru tase püsib alati väga kitsas vahemikus. Üleliigsed suhkrumolekulid kinnituvad eri proteiinidele, mis omakorda vigastavad veresoone seina. See korduv veresoone seina vigastamine ongi põletiku tekkepõhjuseks. Kui sa oma veresuhkru taset iga päev mitu korda järsult tõstad, siis on see sama hea kui oma õrnade veresoonte sisekülje hõõrumine liivapaberiga.
Kuigi inimesed selle toimumist ise näha ei saa, võite kindlad olla, et see on nii. Ma nägin seda rohkem kui 5000 patsiendi puhul, keda 25 aasta jooksul ravisin ja kellel kõigil oli üks ühine joon – veresoonte põletik.
Räägime taas sellest magusast saiakesest. See süütu välimusega maius ei sisalda mitte ainult eri suhkruid, vaid on ka küpsetatud ühes paljudest omega-6 rasvhappeid sisaldavatest õlidest (näiteks sojaõlis). Kartulikrõpsud ja friikartulid kastetakse samuti sojaõlisse ning töödeldud toiduaineid valmistatakse pikema säilivusaja nimel omega-6 õlide abil. Kuigi omega-6 on vajalik ühend, sest seda leidub kõikide rakkude membraanis ning see kontrollib raku sisse jõudvaid ja sealt väljuvaid aineid, peab omega-6 olema õiges tasakaalus omega-3 ühenditega.
Kui tasakaal kõigub liigse omega-6 ühendite tarbimise tõttu, toodab rakumembraan kemikaale nimega tsütokiinid, mis otseselt põhjustavadki põletikku.
Tänapäeval Ameerikas enimlevinud toidud on nende kahe rasvhappe tasakaalu tugevalt paigast löönud. Selle tasakaalutuse suhe võib ulatuda 15- kuni 30-kordse ülekaaluni omega-6 kasuks. See tähendab, et põletikku tekitab tohutu hulk tsütokiine. Tänapäeva toidulauda arvestades oleks optimaalne ja tervislik suhe 3 : 1.
Asja teeb hullemaks ka see, et nende toitude söömise tõttu omandatud lisakaal tekitab üleküllastunud rasvarakke, mis eritavad suurel hulgal põletikku edendavaid kemikaale, mis aga ainult süvendavad kõrge veresuhkru põhjustatud vigastusi. Magusa saiakesega alanud protsess muutub aja jooksul nõiaringiks, põhjustades südamehaigusi, kõrget vererõhku, suhkurtõbe ja lõpuks ka Alzheimeri tõbe, kui põletikuprotsess kulgeb pidurdamatult.
Pole võimalik pääseda tõsiasja eest, et mida rohkem me sööme töödeldud toite, seda enam me iga päev põletiku teket esile kutsume. Inimkeha ei suuda läbi töödelda – ja see polnud ka loodud tarbima – suhkruid täis topitud ja omega-6 õlides valmistatud toite.
Põletiku vaigistamiseks on vaid üks moodus: toitude viimine nende loomulikule kujule. Lihaste kasvatamiseks tuleb süüa rohkem proteiinirikkaid toite. Vali söögiks liitsüsivesikuid nagu neid värvilistes puu- ja juurviljades leidub. Vähenda põletikku tekitavate omega-6 rasvhapete (maisi- ja sojaõli ning neist valmistatud toidud) tarbimine või lõpeta see täielikult.
Üks supilusikatäis maisiõli sisaldab 7280 mg ja üks lusikas sojaõli 6940 mg omega-6 happeid. Kasuta nende asemel oliiviõli või võid, mis on saadud rohusöödal kasvanud lehmadest.
Loomarasvad sisaldavad vähem kui 20% omega-6 õlisid ja põhjustavad palju väiksema tõenäosusega põletikku kui väidetavalt tervislikud "polüküllastumata"-silti kandvad õlid. Unusta kogu see teaduslik jutt, mis sulle aastakümneid pähe on taotud. Väitel, et südamehaigusi põhjustavad ainult küllastunud rasvad, pole teaduslikku kinnitust. Ka väitel, et küllastunud rasvad tõstavad veres kolesterooli taset, on tegelikult nõrk alus. Kuna me teame nüüd, et kolesterool südamehaigusi ei põhjusta, on mure küllastunud rasvade pärast tänapäeval seda enam absurdsem.
Kolesterooliteooria viis rasvavabade ja vähese rasvasisaldusega toitude soovitamiseni, mis omakorda panidki aluse praegu põletikuepideemiat põhjustavate toitude tekkele. Üldlevinud meditsiin tegi kohutava vea, kui soovitas inimestel vältida küllastunud rasvadega tooteid ja tarbida kõrge omega-6 sisaldusega rasvu. Nüüd on meil käes veresoonte põletiku epideemia, mis viib südamehaiguste ja teiste "vaiksete tapjateni".
Seega võid pigem otsustada töötlemata toitude kasuks, mida valmistas su vanaema, mitte nende toitude kasuks, mida su ema toidupoest töödeldud toitude vahekäigust ostukärule ladus. Põletikku tekitavate toitude kasutamise lõpetamisega ja vajalike toitainete saamisega värskest töötlemata toidust võid sa parandada aastate jooksul tekkinud kahjustused oma veresoontes ja kogu kehas, mille põhjustas üldlevinud toiduvaliku tarbimine.
Ametliku teadaande võib leida siit: Prevent Disease

Wednesday 3 October 2012

Mida teha kui oled toitu tehes tšillist ärrituse saanud. Kõrvetustunnet päris ära ei saa - pigem on need leevendavad abinõud. Lõplikult taandub see ebameeldivus ise 6-8 tunniga.

Kui suus kõrvetab, siis aitab piima või alkoholi joomine. Vesi võimendab kõrvetustunnet!

Kui nahk (sõrmedel) kõrvetab, siis hõõru soolaga, soola võib vähese veega ka niisutada. Seejärel leota piimas ning lõpuks pese seebi ja veega;

Kui see ei mõju, siis leota piirkonda (enamasti siis käsi/sõrmi) kanges alkoholis (viin, rumm või teised kanged joogid).