MESI

Millest koosneb mesi

"Et toota kilogramm mett, peaksid mesilased külastama 4 miljonit lilleõit,” rääkis Tallinn Ülikooli Ökoloogia Instituudi teadur Liisa Puusepp. ”Ühes teelusikatäies eestimaises mees leidub 50 000 õietolmutera.”

"Mee taimset päritolu saab määrata mitmeti. Mesinik, kes tunneb ja teab oma tarude ümbruse taimestikku, oskab hinnata, milline saab olema meesaak ja kus tema mesilased lendavad. Kuid saab ka minna detailsemaks, vaadata päris mee sisse – sealne pilt võib olla uskumatult kirju ja huvitav.

Peale selle, et mesi on peaasjalikult suhkrute lahus, satub sinna sisse ka hulgaliselt õietolmuteri just nendelt taimedelt, mida mesilased külastavad. Õietolmuterade suurus, kuju ja pinnamuster on kõikidele taimedele liigiomane. Muidugi on tegemist imeväikeste terakestega. Kuid kui neid mikroskoobiga vaadata, jõuame jälile meetaimedele ja saame teada nektari päritolu,” selgitab TLÜ Ökoloogia Instituudi teadur Liisa Puusepp.

Videos (http://vimeo.com/72645650) näitab Liisa Puusepp, milline näeb välja, kanarbiku, võilille, põdrakanepi õietolmutera. Vt: Põdrakanepi õietoluosakesel on 3 nurka, kanarbikul on pallikesed, võilille õietolmuosake on sakiline

Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis on mee õietolmukoostist analüüsitud üle kümne aasta peaasjalikult väikesemahuliste uuringute raames turul oleva mee päritolu kontrollimiseks ning ka mesinike enda huvi tõttu. Selle ajaga on kogunenud ülevaatlik andmerida, et kirjeldada eestimaise päritoluga mett ja selle õietolmukoostist.

Allikas: Maaleht

Mesi kui jumalate toit

Ene Lill, toidupolitseinik, keemik, Maaleht

Mesilased on maal elanud kauem kui inimesed. Järelikult – meie keha oskab nende poolt keskkonda tekitatuga arvestada. Algusest peale.

Mett kasutati vanasti nii palju kui võimaik. See tähendab nii palju, kui suudeti koguda. Kui mesilasi hakati kavalusega enda loodud asupaikadesse meelitama, kasvas mee kasutamine veelgi. Kuni tuli suhkur.

Mesi oli magusa- ja energiaallikas, ravim, jõuandja, kuid ka säilitaja. Egiptlaste ja kreeklaste sõnutsi: jumalate toit. Mees transporditi toorest eksootilist liha valitsejatele, ka võõrsil hukkunud valitsejaid endeid kodupaika tagasi. Mesi on universaalne konservant.

Kes kaitseks mesilasi?

Mesilased teevad iga päev palehigis tööd, inimesed naudivad selle vilju. Kui loomakaitsjad haismist veelgi teravdaksid ja demokraatia laieneks kogu biosfäärile, astuksid peagi üles mesilaste õiguste eest seisjad. Just mesilaste ühiskonnakorralduse vastu. On ju inimajaloost teda, et suurima lisaväärtuse saab ühiskonnas kätte karmi korra kaasabil.

Kuidas elavad siis mesilased? Neil on üks munev ema, mõnisada elus isast ja kuni 800 000 töömesilast taru kohta. Kes need töömesilased on? Kesksoolised olendid. Mitte aga antiiksed hermofrodiid, vaid lihtsalt keemiliselt kastereeritud emased. Nimelt toidetakse töömesilasteks ettenähtud hauet spetsiaalse toiteseguga, mis pärsib soo arengu. Nii tekivadki asjalikud olendid, kelle elu ainus eesmärk on toota palju mett. Kas tuleb tuttav ette? Ka meie seas tundub olevat selliseid, kes oleks nagu mingi kemikaaliga töödeldud. Tõenäoliselt oleks mesilased andunud esoteerikust Adolf Hitlerile idee uueks rahvastikuprogrammiks. Või andsidki?

Kuid austades mesilaste suveräänset ühiskonnakorraldust ja imetledes selle korralduse jätkusuutlikkust – ikkagi üle 150 miljoni aasta -, võtame tänutundega vastu supertoiduaine, mis looduse poolt ja mesilaste jõul loodud.

Mett söö iga päev

Eestis toodetud mesi on väga kvaliteetne, sest meie kliima sunnib loodust talletama ületalve kõik väärtusliku. Kõige puhtam on metsamesi. Kui tarud on põldude ääres, on oht, et ka pestitsiidid satuvad mee hulka. Õnneks on Eestis taimekaitsevahendite kasutamine tagasihoidlik ja mesinikud hoiavad oma mesilasi neist eemale.

Mesi on väga kasulik, seda tasuks tarvitada igapäevaselt. Mesi on segu invertsuhkrust (fruktoosi ja glükoosi segu) ja sahharoosist (tavalist suhkrut on selles ainult paari protsendi jagu). Kuid suhkrutele lisaks on mees suures koguses mikroelemente ja bioaktiivseid aineid, ensüüme, vitamiine, antioksüdante. Mesi aitab organismil omandada pareminika teisi aineid - lisatuna ürditeele näiteks. Mett ei tohiks kuumutada üle 50 kraadi, et kõik kasulik alles jääks.

Mesi kiirendab loomulikke reflekse, suurendab vaimset erksust ja IQ-d. Mesi seedub jääkaineteta, ta puhastab organismi toksiinidest.

Mesilased lisavad meele antibakteriaalset valku, mis välispidiselt ravib ka põletushaavu ja nahahaigusi.

Imedetootjad mesilased

Meele lisaks toodavad mesilased veel mõningaid imelisi aineid. Nimelt looduslikku antibiootikumi taruvaiku. Seda on juba kauges minevikus kasutatud kurguvalu ja teiste põletikuliste protsesside raviks. Liskas on teadlased avastanud, et taruvaik aeglustab kasvajarakkude teket.

Ka õietolm on imetoit. See on kiiresti omastatav, temas leidub märkimisväärses koguses erinevaid vitamiine (B, C, D, E), lisaks vajalikke mikroelemente nagu seleen ja kuld.

Õietolm toetab organismi püsimist noorena, neutraliseerib vabu radikaale, tõstab fertiilsust. Olles looduses heljudes allergeen, pärsib ta seespidisel tarvitamisel allergiaid. Seda võib kasutada iga päev.

Suir on õietolm, mis on juba pisut enam mesilaste poolt töödeldud. Seda soovitatakse eriti meestele. (Õietolmu ja suira mõjust tervisele loe lähemalt SIIT.)

Väga hea toode on MÕTS ehk TÕMS. Selles on meega segatud kõik mesilaste imeained – mesi, õietolm, taruvaik ja suir.

Mesilane kui indikaator

Mesilased on olnud au sees kõigis vanades kultuurides ja tsivilisatsioonides. Ja õigusega, sest peale imelise toidu tootmise on neil veel üks oluline ülesanne – tolmeldamine. Kui poleks mesilasi, hukkuks loodus ja hukkuks inimene. Just mesilased on meie keskkonna elukõlbulikkuse esimesed indikaatorid.

Märka mesilast!

Muide, peab märkima, et peale mesilaste töökuse on abiks ka mesinike töökus. Nende ühise töö vilju on võimalik nautida ja soetada igal aastal naistepäeva paiku Tallinnas peetavatel meepäevadel. Igas korralikus kodus on eesti mett ja hommikuseks turgutuseks ikka mõtsu ka!

Õietolm ja suir – tervisele toeks

Ivo Pilve, Maaleht

Mesindustoodete hulka kuulub lisaks meele veel terve hulk saadusi, mis inimese tervisega seonduvalt huvi pakuvad.

Alljärgneval teadmisrännakul olid mulle abiks Palu mesilastalu mesinikud Aivi ja Lembit Kaasik ning Evald Übi raamat “Meeapteek”.

Õietolm

Õietolmul on uskumatult palju hämmastavaid ja haruldasi omadusi. Inimese tervise seisukohalt profülaktilisi, ravivaid ja toniseerivaid.

Lihtsalt selgitades on õietolm õie keskel asuvatelt tolmukatelt pärinev väga peen pulber. Mõnel aastal on seda nii palju, et metsade kohal hõljuvad kollakad pilved ning tiikidel vesi kolletab. Siiski võib õietolmu värv varieeruda valgest mustani. Mesilased tolmu ei sorteeri ja n-ö segukauba värvus on ikkagi kas kollane või kollakaspruun.

Korraga toob töömesilane tarru ligi 20 mg õietolmu. Päevas teeb ta keskmiselt 10 väljalendu. Üks mesilaspere varub aktiivsel haudeperioodil päevas umbes 1 kg ja hooajal 50 kg õietolmu.

Õietolmu saab mesinik kätte taru lennuavale seatud spetsiaalse püüdja abil.

Värskelt kogutud õietolm sisaldab 20–35% vett, 7–36% valke, 20–39% suhkruid (fruktoosi rohkem kui glükoosi), 1–20% rasvaineid ja 1–5% tuhka. Üldse on õietolmus leitud 28 keemilist elementi, sealhulgas magneesiu­mi, naatriumi, niklit, titaani, kroomi, rauda, joodi jne.

C-vitamiini leidub kõikide taimede õietolmus. Kuna aga kogutud õietolm koosneb paljude taimede tolmudest, siis on selles ka kõikide gruppide vitamiine, sealhulgas niisuguseid, mida muus toidus ei ole.

Kõige väärtuslikum on õietolm valkude poolest. Need sisaldavad kõiki aminohappeid, sealhulgas asendamatuid, mida on vaja rakkude uuendamiseks ja ülesehituseks. Loomne organism ei suuda neid sünteesida. Vajalikke aminohappeid saab ka taimsest toidust.

Asendamatuid aminohappeid on õietolmus 5-6 korda rohkem kui loomalihas või piimas.

Näiteks 15 g õietolmu sisaldab 1,1 mg leutsiini, mis on inimesele vajalik päevane kogus.

Õietolmu küllastamata rasvhapped erinevad loomsetest küllastatud rasvhapetest selle poolest, et need ei põhjusta veresoonte lupjumist.

Õietolmu mõju on uuritud loomkatsete abil. Näiteks hakkasid kanad munema üle 20% rohkem, kui neile anti iga päev väike kogus õietolmu. Ühe rottidega tehtud katse puhul, kui toitu lisati 3 asendamatut aminohapet – valiini, leutsiini ja isoleutsiini –, pikenes nende eluiga 12%. Sama juhtuks kindlasti ka inimestega, kui nad terve elu jooksul õietolmu pidevalt tarbiksid. Tagantjärele söömisest kasu pole.

Umbes 50 õietolmus sisalduvat bioaktiivset ainet mõjuvad soodsalt paljude haiguste korral.

Ühtlasi aitab õietolm taastada maksa funktsioone, on efektiivne aneemiavastane vahend, aktiviseerib kõhunäärme insuliini tootmist, vähendab vere hüübivust, tugevdab kapillaare, alandab vere kolesteroolitaset, on skleroosivastase toimega, soodustab sapi- ja uriinieritust, mõjub vähivastaselt, ei lase tõvestavatel mikroorganismidel soolestikus paljuneda, stimuleerib immuunsüsteemi, on üldtugevdava toimega, parandab isu, tõstab füüsilist töövõimet, tugevdab seksuaalfunktsiooni, vähendab eesnäärme suurenemise ohtu.

Kui palju tarbida

Õietolmu on soovitatav tarvitada 2–8 grammi (1–3 teelusikatäit) päevas. Seda võetakse hommikul ja päeval, mitte õhtul, sest õietolmu ergutav toime ei lase uinuda.

Et soodustada seedemahlade läbiimbumist tolmutera küllalt tugevast kestast, soovitatakse õietolmu enne kasutamist leotada keedetud vees 2-3 tundi aeg-ajalt segades.

Õietolmu võib segada pudru või kohupiima hulka.

Säilitamine

Kuivatatud õietolm võib säilida 2-3 kuud kuivas pimedas ruumis, mille temperatuur ei tõuse üle 12 kraadi.

Mees või tolmsuhkruga konserveerituna säilib õietolm paremini, aga aasta pärast on selle imerohu raviomadused siiski täiesti kadunud.

Medali teine külg - õietolmuallergia

Kahjuks võib õietolm paljudel inimestel põhjustada allergiat. Mitmesugustest allergiatest on õietolmuallergia üks levinumaid. Õietolm satub organismi harilikult õhuga.

Praegusel ajal suudavad arstid küllalt täpselt määratleda, millised ained inimesel allergiat põhjustavad. Võib olla, et kevadised õietolmud on süütud ja suvised ohtlikud. Teisel juhul saab ta kevadel kogutud õietolmu ja ka mett süüa. Või vastupidi.

Suir

Õnneks ei pea allergikud õietolmust täielikult loobuma. Mesilased tulevad appi. Mesilaste “laste” toit suir on valmistatud küll õietolmust, kuid allergiat ei põhjusta.

Põhimõtteliselt on suir mesilaste poolt töödeldud õietolm. Mesilased topivad oma süljega niisutatud tolmutombud kärjekannudesse, katavad meega ja kaanetavad.

2 nädala jooksul valmib kärjekannudes piimhappelise käärimise tulemusel mesilaste “leib” ehk suir. Selles protsessis on allergeenid elimineeritud. Võrreldes õietolmuga, on suiras rohkem süsivesikuid ja piimhapet, vähem aga valku ja rasvu.

Suiras on tunduvalt rohkem ka vitamiine, lisaks sisaldab mineraalsooli ja orgaanilisi happeid, vähesel määral ka fermente ning hormoone.

Nõnda võiks öelda ka, et suir on õietolmuga võrdsete omadustega omamoodi õietolmu kontsentraat. Selle toiteväärtus on nii kõrge, et inimene võiks suirast elada, kuid maol poleks siis enam looduse poolt loodud rolli.

Osa mesinikke võtab suira kärjekannudest välja. See on siis müügil teralisena nagu õietolmgi. Kuid veelgi kasulikum on suirakärge nagu närimiskummi nätsutada ja imeda. Kumm sülitatakse välja, kärjevaha võib aga alla neelata, see on lausa soovitatav. Vaha ei allu seedimisele, aga absorbeerib soolestikus kahjulikke aineid.

Suirakärge on soovitatav imeda 2 korda päevas 2-3 kuupsentimeetrit korraga. See vastab umbes 2 teelusikatäiele puhtale suirale.

Kui konserveeritud õietolmus ravivad omadused aastaga kaovad, siis piimhape ja suur hulk suhkruid ei lase suiras bakteritel areneda ning suira väärtus säilib suvest suveni, seda võib vähendada vaid külmumine.

TASUB TEADA

Õietolmu ja suira võrdlus

	Õietolm	Suir
Suhkrud	18%	34%
Rasvad	3,33%	1,58%
Valgud	24,06%	21,74%
Mineraalained	2,55%	2,43%
Piimhape	0,55%	3,06%

Spetsialist räägib, mida kõike meega teha saab

Ene Lill

Mis on mesi?

See on supertoiduaine. Avastasin 1790. aastal tsaari nõuniku Tumanski kirjutatud raamatu vadjalaste ja isurite eluolust, kus ta kirjeldab paljusid meie hõimlaste eluterveid tarkusi, nagu jõhvika, kaselehtede, kasemahla, ka mee kasutamist.

Mesi on kontsentraat, ta sisaldab elutähtsaid mikroelemente, väga vajalikku seleeni, bioaktiivseid aineid nagu taruvaik, mis on looduslik antibiootikum. Mees on erinevad suhkrud: glükoos, sahharoos, fruktoos. Külmetuse korral pole universaalsemat teed kui vaarikavarred või pärnaõied ja mesi. Mesi turgutab keha, ja keha saab meest kergesti kõik vajaliku kätte.

Meepäevad on väga populaarsed. Seal viibides jääb mulje, et meie inimesed on targad ja teavad, mida organism vajab. Seda imestavad meie naaberrahvad, et tunneme nende arvates hästi oma looduses leiduvaid ravimtaimi ja loodusravi võtteid.

Meil pole olnud loodusest võõrandumise aega. 50 aastat nõukogude aega hoidis meid eemal lääne arengust ja selle eufooriast. Meil on säilinud arusaam looduses olemasoleva õigest kooslusest.

Mida ise meepäevadel ostate või mida soovitate?

Seal on kaks olulist meesegu: naistele ja meestele.

Naistele õietolmu, suira, taruvaigu ja mee segu. See sisaldab taimseid östrogeene, mis kirgastab enesetunnet.

Ja meestele meesegu suiraga - prostamoli asemel.

Kõige olulisem on, et me tarbiks puhast eestimaist mett. Mesi puhastab organismi, viib välja vett ja šlakid. Mees on fermendid, mis kiirendavad toitainete muundumist organismis.

Mina soovitan võtta 40-60 g mett päevas. Hommikul teelusikatäis mett enne kohvi joomist, kui ei söö kohvi kõrvale, siis meega on kohviga kaasnev halb mõju nõrgem.

Aga kindlasti ei soovitata mett üle 70kraadise kuumusega joogi sisse.

Kuidas ise mett kasutate või millist meesegu tarvitate?

Mina tarvitan MÕTSi, see on mesi, õietolm, taruvaik ja suir kokku segatud. See turgutab ja annab energiat. Kasutan mett suhkru asemel, ka salatikastmetes koos õli ja sidrunimahlaga. Minu lemmik on meeleib õhukese võikihi ja meega ning selle juurde piim.

Mesi võib vajadusel olla ka ravim?

Jah, mees on C-, A-, K-, B-, D- ja E-vitamiini. Mesi on ravimiks skorbuudi puhul.

Unepuudusel soovitatakse 1-2 teelusikatäit mett enne und. Seda soovitas muide juba Hippokrates.

Palaviku puhul soovitatakse 1:50 vesilahust meega.

Külmetuse korral õunateed meega.

Retsept on selline: purustada õunad, lisada kuum vesi, mis peab 2 tundi õuntel seisma, siis lisada mesi. Aga need peaksid kindlasti olema kodumaised õunad!

Mesi olevat kasulik ka vannivees?

1-2 supilusikatäit mett, millele lisada veel pits viina.

Mesi toidab ja puhastab, viin pehmendab vett.

Meemassaaž näole on väga hea - mesi pumpab lümfe, s.t puhastab organismi, ka meemask on hästi toitev.

Looduskosmeetikas on mesi ja mesilasvaha oluline koostisosa. Kui näole teha meemassaaž ja seejärel jaapani tehnikas õlimassaaž peale, on tulemus selline, nagu oleks ilukirurgi juures käinud.

Meil on Harmoonikumis ökospaas ka meeprotseduurid:

Mesimummu mõnu naistele - see on mee-, ürdi- ja piimavann, ning

Pehmed ja karvased meestele - see on konjaki-meekaeravann.

Massaažis on kasutusel mesi, sidrun ja mandliõli.

Mesi on ka meil valmistatud looduspuhaste kehakreemide komponent. Ta aitab kreemil säilida ning toidab, niisutab ja noorendab nahka.