Greibimahl aitab kahandada ravimidoose ja vähiravikuuri maksumist

Greipfruut. Foto: Internet

Klaas greibimahla päevas suurendab vähivastase ravimi rapamütsiini e sirolimus’e tõhusust rohkem kui kolm korda, selgus kliinilise uuringu tulemustest. Ravimi lõhustumise pidurdamisest johtuv suurem tõhusus tähendab, et ravida saab väiksemate doosidega. See omakorda võimaldab vältida suurte annustega seonduvaid kõrvalnähte, osutasid uurijad. Lisaks tähendab väiksem ravimiannus ka ravikuuri maksumuse kahanemist.

Ajakirjas Clinical Cancer Research ilmunud töö autoriteks on Chicago ülikooli meditsiinikeskuse uurijad. Rapamütsiinil on organismi immuunreaktsiooni pärssiv toime. Seda ei kasutata mitte ainult paljude vähktõbede ravis, vaid see soodustab ka näiteks patsiendile siirdatud maksa või muude võõrkudede omaksvõttu.

„Greibimahl ning sellele sarnase toimemehhanismiga medikamendid võivad märkimisväärselt tõsta paljude ravimite osakaalu vereringes,“ osutas uuringu juht ja Chicago ülikooli onkoloogiaspetsialist meditsiinidoktor Ezra Cohen, „ent vastavat toimet on pikka aega peetud üleannustamise tõenäosust suurendavaks ohuks. Meie tahtsime selle asemel aga näha, kas greibimahla oleks võimalik kontrollitud moel rakendada rapamütsiini omastatavuse ja tõhususe suurendamiseks.“

Uurijad märkisid, et ravim nimega ketokonasool tekitas küll mahlaga võrreldes tugevama efekti, kuid et greibimahl on olemuselt mittetoksiline, mistõttu sellega ei kaasne ketokonasooliga võrreldavat üleannustamise riski.

Chicago ülikooli pressiteates rõhutavad autorid, et uurimust ei rahastanud mitte mõni farmaatsiafirma, vaid USA tervishoiuinstituutide riiklik büroo NIH.

„Annuste täpsustamisele pühendunud uuringud pole ravimitootjate jaoks tingimata tulusad,“ märgivad nad, „eriti kui soovituslike annuste kahandamist õigustav uurimus ilmub pärast seda, kui konkreetne ravim on saanud ravimiameti heakskiidu ning sellele on määratud kindel hind.“

Värske uuring: Eesti mesi sisaldab taimekaitsemürke

Esmakordselt Eesti põllumajandusmaal asuvatelt korjealadelt korjatud mee puhtust põhjalikumalt uurinud teadlased on sunnitud tõdema, et ka paljukiidetud kodumaine mesi sisaldab taimekaitsevahendite jääke.

«Uuringu tulemused ei kõnele üldse nii ilusat keelt, kui ma lootsin,» ütles Eesti maaülikooli teadur Reet Karise ajalehele Saarte Hääl. Tema sõnul tõestavad värske uuringu tulemused, et ka Eestis koguneb põllumajandusmürke mee ja õietolmu sisse üsna märgatavates kogustes.

Katsed viidi läbi Tartumaal kolmele mesinikule kuulunud 14 taruga, millest pooled paiknesid intensiivsel põllumajandusmaal ja teine pool põllumajandusmaal, kus valdavalt kasvas looduslik taimestu.

Uuringu käigus avastatud taimemürkide loetelu on üsna pikk ja kubiseb keerulistest nimedest. Kui tuua mõni näide, siis 14 uuritud meeproovist leiti üheksal korral suvi- ja taliteraviljadel (sh rapsil) umbrohutõrjeks mõeldud klopüraliidi jääke, mis kahel korral ületasid meele kehtestatud normidega lubatud maksimaalse piiri. Herbitsiidijääke leiti nii tarudest, mis paiknesid alal, kus on palju põllumajandusmaad, kui ka tarudest, mis asusid piirkonnas, kus põllumajanduslikku maakasutust on vähe.

Kolmest meeproovist leiti näiteks kuulsa umbrohutõrjevahendi Roundap toimeaine glüfosaadi jääke ja seda ka aladelt, kus põllumajanduslikku tegevust esineb vähe. Muu hulgas leiti meest ka mesinike endi kasutatava varroatoosi tõrjevahendi toimeainet. Lisaks meele leidus taimemürkide jääke ka suiras ehk kärge paigutatud õietolmus, kusjuures mitmel proovil oli pestitsiidijäägi kogus kõrgem, kui piirnorm toidu või toidulisandina kasutatavatele ainetele lubab.

Aedlinnad kujutavad ohtu mee puhtusele

Reet Karise sõnul tekitas temas uuringu tulemusel kõige enam küsimusi pestitsiidide ilma igasuguse kontrollita kättesaadavus nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna. «Iga tädike võib oma lillepeenra või maasikapeenra rajamisel pritsida herbitsiidi, mille koguse suhtest pindalaga pole tal vähimatki aimu,» ei olnud teadlane päri liberaalse müügipoliitikaga. «Põllumees peab oma tegevusest aru andma ja norme järgima. Tädikesed oma isiklikul aiamaal ei järgi mitte mingeid norme,» lisas ta.

Karise sõnul ei saa selle uuringu põhjal väita, et pestitsiide sattus mee sisse ka eramajapidamiste lillepeenardelt, aga teoreetiliselt on see vägagi võimalik. Eestis on palju 1–2 taruga mesinikke ja aedlinnad oma lilleuputusega on mesilaste liigilise säilivuse seisukohast väga meeldivad ja kasulikud. «Aga kui see lilleuputus on kõik taimekaitsevahenditega töödeldud, siis tassitakse neid kuni sügise lõpuni tarru,» selgitas ta.

Taimekaitsemürkide käsimüügi keelamine oleks Karise sõnul kõige lihtsam sammuke maailma parandamise suunas. «Isegi kui see oleks ainult tilk vett merre, oleks see esimene algatus selleks, et inimesed mõtleksid läbi, miks ja millal keemiat kasutada.»

Eesti mesi kõlbab süüa

Muhu mesiniku Aimar Lauge sõnul ilmneb maaülikooli uuringust tõsiasi, et kõik, mida me põllule pritsime, jõuab lõpuks ringiga meie toidulauale tagasi.

Samas pole mesinikul Lauge sõnul lihtne pestitsiidide sisaldust mees kindlaks teha, sest proovid on hirmkallid ja tavamesinik ei suuda selliseid kulusid kanda.

Suurematel mesinikel on tarusid väga paljudes kohtades, näiteks Lauge oma tarud asuvad 21 eri paigas. «See tähendab, et ma peaks tegema 21 proovi, et saada aru, mis mul toimub,» osutas mesinik.

Reet Karise sõnul on pestitsiidijääkide mitmese määramise analüüs, mida uuringus kasutati, tõesti kallis. Üks proov 53 aine määramise ja glüfosaadianalüüsiga maksis 550 eurot ja see on ka põhjus, miks neid analüüse Eestis siiani tehtud ei ole. Kokku võeti uuringu käigus 63 proovi.

Aimar Lauge hinnangul ei maksa uuringu praeguste tulemuste põhjal Eestis toodetud mee kvaliteedi pärast veel murelikuks muutuda. «Praegu võtsid nad proovid taru seest, võtsid õietolmust ja vahast, aga kui palju satub pestitsiide pärast mee vurritamist kaubameesse, seda me ei tea,» osutas Lauge. «Piltlikult öeldes võeti lehmast koeproov ja saadi teada, et lehmal on pestitsiidid sees, aga piimast ei ole proovi võetud,» selgitas mesinik.

Reet Karise oli nõus, et mee turustamisel jõuab purki ka nende tarude mesi, mille näitajatest taimekaitsevahendite jääke ei leitud. «Kui ma oleksin võtnud kõigi 14 taru keskmised näitajad, siis oleksid need jäänud väljapoole igasugu määramispiiri,» möönis Karise. «Kuna müüdav mesi on segu paljude tarude meest, siis see tõenäoliselt ei sisalda sama kogust pestitsiidi, mida mina leidsin ühe taru proovist,» lisas ta.

http://tarbija24.postimees.ee/

Katse: tänapäeva mesi sisaldab plasti

Šveitsi telesaate «Kassensturz» tehtud eksperimendi käigus selgus, et enamik müügil olevatest meemarkidest sisaldab väga väikseid plastosakesi.

«Mett peetakse looduslikuks tooteks,» rääkis telesaates professor Gerhard Liebezeit. Ta lisas, et mees sisalduv plast näitab, et looduslik toode on saastunud tehismaterjalidega. Keemik kuumutas mett 70 kraadini ja valas läbi väga tiheda filtri.

Liebzeit rääkis, et ta leidis kolme sorti mikroplasti, sh riidekiude, kilefragmente ning kosmeetikast (duššigeelidest, šampoonist) ja hambapastast pärit graanuleid.

Eriti problemaatilised on kosmeetikast pärit osakesed, mis pääsevad keskkonda läbi puhastatud reovee. Tuul kannab plastosakesi edasi ja nii satuvad need õietolmule ning seeläbi meesse. Telesaates osalenu Šveitsi mesinike liidu esindaja Richard Wyssi sõnul võib osa plastist olla pärit mesitarudest, sest mõnes tarus kasutatakse soojustamiseks näiteks vahtpolüsterooli. «Mesilased koguvad seda, mida leidub keskkonnas. Täna on plastosakesi vees, õhus, aga ka toitelahuses. See pole mee-, vaid üleüldine keskkonnaprobleem,» rääkis Wyss.

Labor leidis 48 kuni 210 väikest plastosakest meekilo kohta.

Šveitsi toiduohutusameti juhi Michael Beeri kinnitusel ei kujuta plast tarbijatele ohtu, sest selle kogus on minimaalne. Ta lisas, et seda võib leida ka teistest toiduainetest. Viini ülikooli teadur Hans-Petter Hutter, kes on uurinud keskkonnas leiduvat plasti, sõnas, et terviseriske ei saa lihtsalt kõrvale lükata. Ei ole olemas piisavalt andmeid, «kuid öelda, et need väiksed kogused ei ole ohtlikud, pole usutav,» rääkis ta.

Telesaade Kassensturz uuris 20 erinevat mett, enamik sellest oli pärit Šveitsist.

Saksakeelset telesaadet ja lisamaterjale saab vaadata siit.

Allikas: http://tarbija24.postimees.ee/

7 enimkasutatavat ravimit ja nende asendajad loodusest

Pöörates tähelepanu oma dieedile ning lisades sinna looduslikke ravimeid, on võimalik ajapikku farmaatsiatööstuse toodangust sõltumatuks saada.

1. Hüdrokodoon või atsetaminofeen – valuvaigistid

Üle maailma kõige tihedamini väljakirjutatud ravimid. Mõned arstid kirjutavad neid välja nagu kommi. Need toimeained on suukaudsetes ravimites ning toimivad narkootiliselt ning analgeetiliselt ehk valuvaigistavalt. Lagundatakse maksas hulgaks erinevateks ainevahetussaadusteks. Nende kõrvalnähtudena on nimetatud hingamisraskusi, südame rütmihäireid ja maksakahjustusi.

Looduslikud toidud, mil võib olla valuvaigistav toime: ingver, kurkum, aia- ja metsamarjad, Cayenne’i pipar, seller ja selleriseemned, kirsid, tumerohelised köögiviljad, Kreeka pähklid.

2. Statiinid – kolestrooli alandavates ravimites

Statiinid moodustavad umbes 15% väljakirjutatud ravimitest, kuigi puudub piisav teaduslik tõestus teooriale, et LDL-kolesterooli alandamine vähendab südamehaiguste riski. Samas on avaldatud uurimus, kus on statiine seostatud 48% suurema II tüübi diabeedi esinemisega ning avaldatud arvamust, et need võivad olla ka vähki tekitava toimega. Statiinide kõrvalnähtudena on nimetatud patoloogilist lihaskoe vähenemist, neerupuudulikkust, diabeeti, vähki, südame-veresoonkonna haigusi, suguhormoonide talitluse häiret ja surma.

Looduslikud toidud, millel võib olla kolesterooli alandav toime: pähklid, spinat, õunad, kurkum, jõhvikad, tomatid, roheline tee, rasvane kala, oad, lutsern, paprika, küüslauk, lambalääts, lagritsajuur, viirpuumarjad.

3. Lisinopriil ja amlodipiini – vererõhu langetamiseks

Neid toimeaineid sisaldavaid ravimeid kasutatakse kõrgvererõhktõve, südamepuudulikkuse ja stenokardia ehk rinnaangiini raviks ning südameinfarkti ennetamiseks. See toimib kaltsiumi ainevahetuse mõjutamise kaudu südamelihases. Kõrvalnähtudena on nimetatud vähki, verepildi muutusi, günekomastiat ehk rinnakoe arenemist meestel, impotentsust, depressiooni, tahhükardiat, igemete suurenemist, maksapõletikku, vere kõrgenenud glükoositaset ja hepatiiti.

Looduslikud toidud, millel võib olla vererõhku langetav toime: kõik C-vitamiini rikkad toidud (tšillipiprad, guaavid, paprika, tüümian, petersell, tumerohelised lehtköögiviljad, brokoli), magneesiumirikkad toidud (šokolaad, rohelised lehtköögiviljad, parapähklid, mandlid, india pähklid, kõrvitsaseemned, seedriseemned) ja kaaliumirikkad toidud (seened, banaanid, rohelised lehtköögiviljad, maguskartulid, apelsinid ja datlid). Samuti on väga head vererõhu alandajad kookospiim ja kookosrasv.

4. Levotüroksiin – kilpnäärme alatalitluse raviks

See on kilpnäärmehormooni türoksiini sünteetiline vorm. Sarnane ravim dekstrotüroksiin oli varem kasutusel kõrgenenud vererõhu ravimina, kuid võeti kasutuselt ära kõrvalnähtude tõttu. See toimib tavapäraselt esineva türoksiini asendamise kaudu, mis põhimõtteliselt peatab täielikult normaalse hormooniproduktsiooni kilpnäärmes. Pikaajaline türeotropiini ehk kilpnääret stimuleeriva hormooni allasurumine põhjustab kardioloogilisi kõrvalnähtusid ning osteoporoosi. Võib põhjustada ka vere glükoositaseme tõusu, südamepuudulikkust, koomat ning neerupealiste funktsiooni häiret. Sünteetilise türoksiini tarbimine mõjutab joodi ainevahetust kogu kehas.

Looduslikud toidud, mis võivad normaliseerida kilpnäärme tööd: kõik looduslikult joodi sisaldavad toidud nagu merevetikad, redised, petersell, kala, meretoidud, munad, banaanid, jõhvikad, Himaalaja kristallsool. Samuti mõjutab kilpnäärmehormoonide tööd vase, raua, seleeniumi ja tsingi hulk kehas ning piisav kehaline koormus.

5. Omeprasool, esomeprasool – antatsiidne ehk maohappesust vähendav ravim

Kasutatakse reflukshaiguse ja mao ning kaksteistsõrmiksoole haavandite raviks. See vähendab maohappe tootmist ning imendudes peensooles, häirib normaalset seedimist. Kõrvalnähtudena on nimetatud südame rütmihäireid, maohaavandeid, kõrgenenud vererõhku, günekomastiat, ärritunud soole sündroomi, keele limaskesta atroofiat, maksakahjustust, lihasnõrkust, silmapõletikku, tihenenud urineerimistarvidust, munandite valu ning aneemiat.

Looduslikud toidud, millel võib olla maohappesust normaliseeriv toime: greibid, probiootikumid, brokoli idud, manuka mesi, mastiha puu vaik, hariliku altee tõmmis, aaloe vera mahl, sooda.

6. Asitromütsiin ja amoksilliin – laia toimespektriga antibiootikumid

Asitromütsiin on üks maailma paremini müüdud antibiootikume, see on tuletatud teisest laialt levinud antibiootikumist erütromütsiinist. Amoksilliin on tavaliselt esimene eelistus lastele väljakirjutatavatest antibiootikumidest. Need härivad bakterite rakukesta loomist, kuid teevad seda nii kahjulike kui ka kasulike bakterite puhul ning selle kaudu häirib normaalset seedimist. Kõrvalnähtudena on nimetatud maksapõletikku, soolestiku sisepinna põletikku ja hävimist, kasulike bakterite hävimist soolestikus, jämesoole põletikku, allergilisi reaktsioone, ülekaalulisust ja resistentsust antibiootikumidele.

Looduslikud antibiootikumid: päike (D-vitamiin), küüslauk, kookosõli, kurkum, nikotiinamiid ehk vitamiin B3 rikkad toidud nagu lõhe, sardiinid ja pähklid, manuka mesi, oliivilehe ekstrakt, roheline tee, pau D’arco tee, roosivesi, mürr, viinamarjaseemneekstrakt, puneõli ja probiootikumid.

7. Metformiin – II tüübi diabeedi ravim

See on II tüübi diabeedi ravis eelistatud ravim. Maksa glükoosiproduktsiooni allasurumise kaudu muudab see insuliini ainevahetust, mis omakorda mõjutab glükoosi ja rasvade ainevahetust terves kehas. Kõrvalnähtudena toob kaasa piimhappe kuhjumise kehas, maksa- ja neerufunktsiooni häirumise, häirib hormonaalset tasakaalu ning vitamiin B12 imendumist kehas. Võib põhjustada põievähki ja südamepuudulikkust. Diabeediravimite olulisim kõrvaltoime on see, et nad mõjutavad pankrease toimimise kaudu paljude hormoonide ainevahetust kehas, mis toob kaasa uued probleemid, millest ei ole võimalik vabaneda ilma ravimist loobumata.

Looduslikud toidud, mis on abiks II tüübi diabeedi ravis: must tee, päike (D-vitamiin), kurkum, pähklid, rohelised lehtköögiviljad, õunaäädikas, kaneel, punased viinamarjad, brokoli, spinat, rohelised oad ja maasikad. 90% II tüübi diabeedi juhtudest on väga lihtsalt ravitavad, kui vähendada kõrge glükeemilise indeksiga toitude hulka ning suurendada kehalist koormust.

 Lühendatult saidilt telegram.ee, artikli koostamiseks on kasutatud allikaid: One Radio Network, Guardian, Mercola

MESI

Millest koosneb mesi

"Et toota kilogramm mett, peaksid mesilased külastama 4 miljonit lilleõit,” rääkis Tallinn Ülikooli Ökoloogia Instituudi teadur Liisa Puusepp. ”Ühes teelusikatäies eestimaises mees leidub 50 000 õietolmutera.”

"Mee taimset päritolu saab määrata mitmeti. Mesinik, kes tunneb ja teab oma tarude ümbruse taimestikku, oskab hinnata, milline saab olema meesaak ja kus tema mesilased lendavad. Kuid saab ka minna detailsemaks, vaadata päris mee sisse – sealne pilt võib olla uskumatult kirju ja huvitav.

Peale selle, et mesi on peaasjalikult suhkrute lahus, satub sinna sisse ka hulgaliselt õietolmuteri just nendelt taimedelt, mida mesilased külastavad. Õietolmuterade suurus, kuju ja pinnamuster on kõikidele taimedele liigiomane. Muidugi on tegemist imeväikeste terakestega. Kuid kui neid mikroskoobiga vaadata, jõuame jälile meetaimedele ja saame teada nektari päritolu,” selgitab TLÜ Ökoloogia Instituudi teadur Liisa Puusepp.

Videos (http://vimeo.com/72645650) näitab Liisa Puusepp, milline näeb välja, kanarbiku, võilille, põdrakanepi õietolmutera. Vt: Põdrakanepi õietoluosakesel on 3 nurka, kanarbikul on pallikesed, võilille õietolmuosake on sakiline

Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis on mee õietolmukoostist analüüsitud üle kümne aasta peaasjalikult väikesemahuliste uuringute raames turul oleva mee päritolu kontrollimiseks ning ka mesinike enda huvi tõttu. Selle ajaga on kogunenud ülevaatlik andmerida, et kirjeldada eestimaise päritoluga mett ja selle õietolmukoostist.

Allikas: Maaleht

Mesi kui jumalate toit

Ene Lill, toidupolitseinik, keemik, Maaleht

Mesilased on maal elanud kauem kui inimesed. Järelikult – meie keha oskab nende poolt keskkonda tekitatuga arvestada. Algusest peale.

Mett kasutati vanasti nii palju kui võimaik. See tähendab nii palju, kui suudeti koguda. Kui mesilasi hakati kavalusega enda loodud asupaikadesse meelitama, kasvas mee kasutamine veelgi. Kuni tuli suhkur.

Mesi oli magusa- ja energiaallikas, ravim, jõuandja, kuid ka säilitaja. Egiptlaste ja kreeklaste sõnutsi: jumalate toit. Mees transporditi toorest eksootilist liha valitsejatele, ka võõrsil hukkunud valitsejaid endeid kodupaika tagasi. Mesi on universaalne konservant.

Kes kaitseks mesilasi?

Mesilased teevad iga päev palehigis tööd, inimesed naudivad selle vilju. Kui loomakaitsjad haismist veelgi teravdaksid ja demokraatia laieneks kogu biosfäärile, astuksid peagi üles mesilaste õiguste eest seisjad. Just mesilaste ühiskonnakorralduse vastu. On ju inimajaloost teda, et suurima lisaväärtuse saab ühiskonnas kätte karmi korra kaasabil.

Kuidas elavad siis mesilased? Neil on üks munev ema, mõnisada elus isast ja kuni 800 000 töömesilast taru kohta. Kes need töömesilased on? Kesksoolised olendid. Mitte aga antiiksed hermofrodiid, vaid lihtsalt keemiliselt kastereeritud emased. Nimelt toidetakse töömesilasteks ettenähtud hauet spetsiaalse toiteseguga, mis pärsib soo arengu. Nii tekivadki asjalikud olendid, kelle elu ainus eesmärk on toota palju mett. Kas tuleb tuttav ette? Ka meie seas tundub olevat selliseid, kes oleks nagu mingi kemikaaliga töödeldud. Tõenäoliselt oleks mesilased andunud esoteerikust Adolf Hitlerile idee uueks rahvastikuprogrammiks. Või andsidki?

Kuid austades mesilaste suveräänset ühiskonnakorraldust ja imetledes selle korralduse jätkusuutlikkust – ikkagi üle 150 miljoni aasta -, võtame tänutundega vastu supertoiduaine, mis looduse poolt ja mesilaste jõul loodud.

Mett söö iga päev

Eestis toodetud mesi on väga kvaliteetne, sest meie kliima sunnib loodust talletama ületalve kõik väärtusliku. Kõige puhtam on metsamesi. Kui tarud on põldude ääres, on oht, et ka pestitsiidid satuvad mee hulka. Õnneks on Eestis taimekaitsevahendite kasutamine tagasihoidlik ja mesinikud hoiavad oma mesilasi neist eemale.

Mesi on väga kasulik, seda tasuks tarvitada igapäevaselt. Mesi on segu invertsuhkrust (fruktoosi ja glükoosi segu) ja sahharoosist (tavalist suhkrut on selles ainult paari protsendi jagu). Kuid suhkrutele lisaks on mees suures koguses mikroelemente ja bioaktiivseid aineid, ensüüme, vitamiine, antioksüdante. Mesi aitab organismil omandada pareminika teisi aineid - lisatuna ürditeele näiteks. Mett ei tohiks kuumutada üle 50 kraadi, et kõik kasulik alles jääks.

Mesi kiirendab loomulikke reflekse, suurendab vaimset erksust ja IQ-d. Mesi seedub jääkaineteta, ta puhastab organismi toksiinidest.

Mesilased lisavad meele antibakteriaalset valku, mis välispidiselt ravib ka põletushaavu ja nahahaigusi.

Imedetootjad mesilased

Meele lisaks toodavad mesilased veel mõningaid imelisi aineid. Nimelt looduslikku antibiootikumi taruvaiku. Seda on juba kauges minevikus kasutatud kurguvalu ja teiste põletikuliste protsesside raviks. Liskas on teadlased avastanud, et taruvaik aeglustab kasvajarakkude teket.

Ka õietolm on imetoit. See on kiiresti omastatav, temas leidub märkimisväärses koguses erinevaid vitamiine (B, C, D, E), lisaks vajalikke mikroelemente nagu seleen ja kuld.

Õietolm toetab organismi püsimist noorena, neutraliseerib vabu radikaale, tõstab fertiilsust. Olles looduses heljudes allergeen, pärsib ta seespidisel tarvitamisel allergiaid. Seda võib kasutada iga päev.

Suir on õietolm, mis on juba pisut enam mesilaste poolt töödeldud. Seda soovitatakse eriti meestele. (Õietolmu ja suira mõjust tervisele loe lähemalt SIIT.)

Väga hea toode on MÕTS ehk TÕMS. Selles on meega segatud kõik mesilaste imeained – mesi, õietolm, taruvaik ja suir.

Mesilane kui indikaator

Mesilased on olnud au sees kõigis vanades kultuurides ja tsivilisatsioonides. Ja õigusega, sest peale imelise toidu tootmise on neil veel üks oluline ülesanne – tolmeldamine. Kui poleks mesilasi, hukkuks loodus ja hukkuks inimene. Just mesilased on meie keskkonna elukõlbulikkuse esimesed indikaatorid.

Märka mesilast!

Muide, peab märkima, et peale mesilaste töökuse on abiks ka mesinike töökus. Nende ühise töö vilju on võimalik nautida ja soetada igal aastal naistepäeva paiku Tallinnas peetavatel meepäevadel. Igas korralikus kodus on eesti mett ja hommikuseks turgutuseks ikka mõtsu ka!

Õietolm ja suir – tervisele toeks

Ivo Pilve, Maaleht

Mesindustoodete hulka kuulub lisaks meele veel terve hulk saadusi, mis inimese tervisega seonduvalt huvi pakuvad.

Alljärgneval teadmisrännakul olid mulle abiks Palu mesilastalu mesinikud Aivi ja Lembit Kaasik ning Evald Übi raamat “Meeapteek”.

Õietolm

Õietolmul on uskumatult palju hämmastavaid ja haruldasi omadusi. Inimese tervise seisukohalt profülaktilisi, ravivaid ja toniseerivaid.

Lihtsalt selgitades on õietolm õie keskel asuvatelt tolmukatelt pärinev väga peen pulber. Mõnel aastal on seda nii palju, et metsade kohal hõljuvad kollakad pilved ning tiikidel vesi kolletab. Siiski võib õietolmu värv varieeruda valgest mustani. Mesilased tolmu ei sorteeri ja n-ö segukauba värvus on ikkagi kas kollane või kollakaspruun.

Korraga toob töömesilane tarru ligi 20 mg õietolmu. Päevas teeb ta keskmiselt 10 väljalendu. Üks mesilaspere varub aktiivsel haudeperioodil päevas umbes 1 kg ja hooajal 50 kg õietolmu.

Õietolmu saab mesinik kätte taru lennuavale seatud spetsiaalse püüdja abil.

Värskelt kogutud õietolm sisaldab 20–35% vett, 7–36% valke, 20–39% suhkruid (fruktoosi rohkem kui glükoosi), 1–20% rasvaineid ja 1–5% tuhka. Üldse on õietolmus leitud 28 keemilist elementi, sealhulgas magneesiu­mi, naatriumi, niklit, titaani, kroomi, rauda, joodi jne.

C-vitamiini leidub kõikide taimede õietolmus. Kuna aga kogutud õietolm koosneb paljude taimede tolmudest, siis on selles ka kõikide gruppide vitamiine, sealhulgas niisuguseid, mida muus toidus ei ole.

Kõige väärtuslikum on õietolm valkude poolest. Need sisaldavad kõiki aminohappeid, sealhulgas asendamatuid, mida on vaja rakkude uuendamiseks ja ülesehituseks. Loomne organism ei suuda neid sünteesida. Vajalikke aminohappeid saab ka taimsest toidust.

Asendamatuid aminohappeid on õietolmus 5-6 korda rohkem kui loomalihas või piimas.

Näiteks 15 g õietolmu sisaldab 1,1 mg leutsiini, mis on inimesele vajalik päevane kogus.

Õietolmu küllastamata rasvhapped erinevad loomsetest küllastatud rasvhapetest selle poolest, et need ei põhjusta veresoonte lupjumist.

Õietolmu mõju on uuritud loomkatsete abil. Näiteks hakkasid kanad munema üle 20% rohkem, kui neile anti iga päev väike kogus õietolmu. Ühe rottidega tehtud katse puhul, kui toitu lisati 3 asendamatut aminohapet – valiini, leutsiini ja isoleutsiini –, pikenes nende eluiga 12%. Sama juhtuks kindlasti ka inimestega, kui nad terve elu jooksul õietolmu pidevalt tarbiksid. Tagantjärele söömisest kasu pole.

Umbes 50 õietolmus sisalduvat bioaktiivset ainet mõjuvad soodsalt paljude haiguste korral.

Ühtlasi aitab õietolm taastada maksa funktsioone, on efektiivne aneemiavastane vahend, aktiviseerib kõhunäärme insuliini tootmist, vähendab vere hüübivust, tugevdab kapillaare, alandab vere kolesteroolitaset, on skleroosivastase toimega, soodustab sapi- ja uriinieritust, mõjub vähivastaselt, ei lase tõvestavatel mikroorganismidel soolestikus paljuneda, stimuleerib immuunsüsteemi, on üldtugevdava toimega, parandab isu, tõstab füüsilist töövõimet, tugevdab seksuaalfunktsiooni, vähendab eesnäärme suurenemise ohtu.

Kui palju tarbida

Õietolmu on soovitatav tarvitada 2–8 grammi (1–3 teelusikatäit) päevas. Seda võetakse hommikul ja päeval, mitte õhtul, sest õietolmu ergutav toime ei lase uinuda.

Et soodustada seedemahlade läbiimbumist tolmutera küllalt tugevast kestast, soovitatakse õietolmu enne kasutamist leotada keedetud vees 2-3 tundi aeg-ajalt segades.

Õietolmu võib segada pudru või kohupiima hulka.

Säilitamine

Kuivatatud õietolm võib säilida 2-3 kuud kuivas pimedas ruumis, mille temperatuur ei tõuse üle 12 kraadi.

Mees või tolmsuhkruga konserveerituna säilib õietolm paremini, aga aasta pärast on selle imerohu raviomadused siiski täiesti kadunud.

Medali teine külg - õietolmuallergia

Kahjuks võib õietolm paljudel inimestel põhjustada allergiat. Mitmesugustest allergiatest on õietolmuallergia üks levinumaid. Õietolm satub organismi harilikult õhuga.

Praegusel ajal suudavad arstid küllalt täpselt määratleda, millised ained inimesel allergiat põhjustavad. Võib olla, et kevadised õietolmud on süütud ja suvised ohtlikud. Teisel juhul saab ta kevadel kogutud õietolmu ja ka mett süüa. Või vastupidi.

Suir

Õnneks ei pea allergikud õietolmust täielikult loobuma. Mesilased tulevad appi. Mesilaste “laste” toit suir on valmistatud küll õietolmust, kuid allergiat ei põhjusta.

Põhimõtteliselt on suir mesilaste poolt töödeldud õietolm. Mesilased topivad oma süljega niisutatud tolmutombud kärjekannudesse, katavad meega ja kaanetavad.

2 nädala jooksul valmib kärjekannudes piimhappelise käärimise tulemusel mesilaste “leib” ehk suir. Selles protsessis on allergeenid elimineeritud. Võrreldes õietolmuga, on suiras rohkem süsivesikuid ja piimhapet, vähem aga valku ja rasvu.

Suiras on tunduvalt rohkem ka vitamiine, lisaks sisaldab mineraalsooli ja orgaanilisi happeid, vähesel määral ka fermente ning hormoone.

Nõnda võiks öelda ka, et suir on õietolmuga võrdsete omadustega omamoodi õietolmu kontsentraat. Selle toiteväärtus on nii kõrge, et inimene võiks suirast elada, kuid maol poleks siis enam looduse poolt loodud rolli.

Osa mesinikke võtab suira kärjekannudest välja. See on siis müügil teralisena nagu õietolmgi. Kuid veelgi kasulikum on suirakärge nagu närimiskummi nätsutada ja imeda. Kumm sülitatakse välja, kärjevaha võib aga alla neelata, see on lausa soovitatav. Vaha ei allu seedimisele, aga absorbeerib soolestikus kahjulikke aineid.

Suirakärge on soovitatav imeda 2 korda päevas 2-3 kuupsentimeetrit korraga. See vastab umbes 2 teelusikatäiele puhtale suirale.

Kui konserveeritud õietolmus ravivad omadused aastaga kaovad, siis piimhape ja suur hulk suhkruid ei lase suiras bakteritel areneda ning suira väärtus säilib suvest suveni, seda võib vähendada vaid külmumine.

TASUB TEADA

Õietolmu ja suira võrdlus

	Õietolm	Suir
Suhkrud	18%	34%
Rasvad	3,33%	1,58%
Valgud	24,06%	21,74%
Mineraalained	2,55%	2,43%
Piimhape	0,55%	3,06%

Spetsialist räägib, mida kõike meega teha saab

Ene Lill

Mis on mesi?

See on supertoiduaine. Avastasin 1790. aastal tsaari nõuniku Tumanski kirjutatud raamatu vadjalaste ja isurite eluolust, kus ta kirjeldab paljusid meie hõimlaste eluterveid tarkusi, nagu jõhvika, kaselehtede, kasemahla, ka mee kasutamist.

Mesi on kontsentraat, ta sisaldab elutähtsaid mikroelemente, väga vajalikku seleeni, bioaktiivseid aineid nagu taruvaik, mis on looduslik antibiootikum. Mees on erinevad suhkrud: glükoos, sahharoos, fruktoos. Külmetuse korral pole universaalsemat teed kui vaarikavarred või pärnaõied ja mesi. Mesi turgutab keha, ja keha saab meest kergesti kõik vajaliku kätte.

Meepäevad on väga populaarsed. Seal viibides jääb mulje, et meie inimesed on targad ja teavad, mida organism vajab. Seda imestavad meie naaberrahvad, et tunneme nende arvates hästi oma looduses leiduvaid ravimtaimi ja loodusravi võtteid.

Meil pole olnud loodusest võõrandumise aega. 50 aastat nõukogude aega hoidis meid eemal lääne arengust ja selle eufooriast. Meil on säilinud arusaam looduses olemasoleva õigest kooslusest.

Mida ise meepäevadel ostate või mida soovitate?

Seal on kaks olulist meesegu: naistele ja meestele.

Naistele õietolmu, suira, taruvaigu ja mee segu. See sisaldab taimseid östrogeene, mis kirgastab enesetunnet.

Ja meestele meesegu suiraga - prostamoli asemel.

Kõige olulisem on, et me tarbiks puhast eestimaist mett. Mesi puhastab organismi, viib välja vett ja šlakid. Mees on fermendid, mis kiirendavad toitainete muundumist organismis.

Mina soovitan võtta 40-60 g mett päevas. Hommikul teelusikatäis mett enne kohvi joomist, kui ei söö kohvi kõrvale, siis meega on kohviga kaasnev halb mõju nõrgem.

Aga kindlasti ei soovitata mett üle 70kraadise kuumusega joogi sisse.

Kuidas ise mett kasutate või millist meesegu tarvitate?

Mina tarvitan MÕTSi, see on mesi, õietolm, taruvaik ja suir kokku segatud. See turgutab ja annab energiat. Kasutan mett suhkru asemel, ka salatikastmetes koos õli ja sidrunimahlaga. Minu lemmik on meeleib õhukese võikihi ja meega ning selle juurde piim.

Mesi võib vajadusel olla ka ravim?

Jah, mees on C-, A-, K-, B-, D- ja E-vitamiini. Mesi on ravimiks skorbuudi puhul.

Unepuudusel soovitatakse 1-2 teelusikatäit mett enne und. Seda soovitas muide juba Hippokrates.

Palaviku puhul soovitatakse 1:50 vesilahust meega.

Külmetuse korral õunateed meega.

Retsept on selline: purustada õunad, lisada kuum vesi, mis peab 2 tundi õuntel seisma, siis lisada mesi. Aga need peaksid kindlasti olema kodumaised õunad!

Mesi olevat kasulik ka vannivees?

1-2 supilusikatäit mett, millele lisada veel pits viina.

Mesi toidab ja puhastab, viin pehmendab vett.

Meemassaaž näole on väga hea - mesi pumpab lümfe, s.t puhastab organismi, ka meemask on hästi toitev.

Looduskosmeetikas on mesi ja mesilasvaha oluline koostisosa. Kui näole teha meemassaaž ja seejärel jaapani tehnikas õlimassaaž peale, on tulemus selline, nagu oleks ilukirurgi juures käinud.

Meil on Harmoonikumis ökospaas ka meeprotseduurid:

Mesimummu mõnu naistele - see on mee-, ürdi- ja piimavann, ning

Pehmed ja karvased meestele - see on konjaki-meekaeravann.

Massaažis on kasutusel mesi, sidrun ja mandliõli.

Mesi on ka meil valmistatud looduspuhaste kehakreemide komponent. Ta aitab kreemil säilida ning toidab, niisutab ja noorendab nahka.

Õige toit parandab tervist

Me teame, et õige toitumine on parim viis hea tervise juures püsida. Kes ei oleks emalt kuulnud manitsust: “Söö oma köögiviljad ära!” Pole kahtlust, et see on kasulik sinu kehalisele tervisele, aga kas teadsid, et see parandab ka sinu vaimseid võimeid?

Uuringud on näidanud on roheliste lehtköögiviljade – lehtkapsa, lehtsinepi, hiina lehtnaeri ehk paksoi ja merekapsa söömine parandab sinu käbikeha seisundit.

Käbikeha, mida tuntakse ka “kolmanda silma” ning “Ajna tšakra” nime all, asub sügaval ajupoolkerade all ning on meie vaimse teadveloleku keskus. Klorofüllirikaste toitude söömine aitab käbikehal muundada päikesevalgust elektromagnetiliseks energiaks, mis on inimese energeetilise välja jõud. Kui sinu käbikeha on hea tervise juures, siis sinu “kolmas silm” avaneb ning sul on lihtsam laiendada oma vaimset teadvelolekut, parandada visualiseerimise oskust ning intuitsiooni.

Teine viis oma energiavälja elujõudu parandada on viibida vähemalt 30 minutit päevas päikese käes. Lisaks päikesevalgusele vajab käbikeha aktiveerimiseks serotoniini, mida on nimetatud ka õnnehormooniks. Serotoniini taset tõstavad sellised toidud nagu banaanid, mandlid, teravad piprad, riis, kartulid ja lehmahernes ehk vigna (ingl k. black-eyed bean).

Sama oluline kui roheliste lehtköögiviljade tarbimine on ka mõningate toiduainete vältimine. Liha ja elavhõbedarohke kala, gaseeritud jookide, fluoriseeritud vee ja hambapasta tarbimine ning sagedane linnasudu sissehingamine blokeerivad käbikeha tööd. Aga seda saab muuta vaid mõne lihtsa elustiili muutuse abil.

Söö rohkem rohelisi lehtköögivilju ning tarbi puhast (filtreeritud) vett, väldi liha, elavhõbedaga saastunud kala ja gaseeritud jookide tarbimist, vaheta oma hambapasta fluoriidivaba pasta vastu välja, viibi vähemalt 30 minutit päevas päikese käes ning kui sa elad suurlinnas, kaalu õhupuhastussüsteemi soetamist.

Allikad: Rise Earth, Wake Up World, Guide For Raw Foods

Vahendas http://www.telegram.ee

Lisaks:

Pealegi, süües vabanevad vabad radikaalid ja köögivili toidus neutraliseerib neid. Sel põhjusel soovitatakse igas toidukorras alati süüa vähemalt 1/2, veel parem 2/3 portsjonit köögivilja.

Kahjurite vastu aias aitab roheline seep, nõgeseleotis, nõudepesuvahend ja Coca-cola

Aialeht.ee lugejad soovitavad lehetäide vastu kasutada nii traditsioonilist rohelist seepi kui ka 

Fairyt ja Coca-Colat.

Küsisime oma lugejatelt, millise vahendi või nipiga neil on õnnestunud kõige tõhusamalt lehetäisid tõrjuda. 
Vastused on siin:

LOODUSLIK ABI:

- Pritsinud pole, aga roosid on lehetäivabad peale seda kui peenras küüslauku ja lavendlit kasvatan. Lisaks kasvab rooside läheduses ka hiidlauk, kuldlauk ja murulauk.

- Lehetäid tulid maasikate peale, istutasin siis maasikate vahele tageetesed. Peale seda olid täid kadunud.

- Pritsisin rohelise seebi veega ja panin mungalille (kressi) taimed samasse peenrasse. Siiani sinna pole sinna tagasi läinud.

- Üldiselt lehetäide vastu sõdimine on vähefektiivne tegevus,kuna lehetäid on tihti sipelgate kaitse all. Ilma sipelgateta toeta hoiaksid lehetäide looduslikud vaenlased lehetäide arvukuse ohjes. Seega lähetäide vastu võitlemise asemel tuleks keskenduda sipelgate tõrjumisele.  

Viljapuudel on üliefektiivne siplegatõrjevahend liimivöö. Sipelgas sellest üle ei saa ja ka lehetäide kahjustust liimivööga viljapuudel ei esine. Vöö tuleks panna enne, kui esimesed lehetäid puudele ilmuvad. Ehk siis kohe peale lehtede ilmumist mai alguses.

- Seesama liimivöö on superhea asi. Olen seda ise juba aastaid aias kasutanud ning ei ole enam ei lehetäisid, sipelgaid ega muid kahjureid. 

Lehetäid süüakse teiste putukate poolt (lepatriinud ja nende vastsed jmt), sipelgad puu otsa ei saa (varem olime nendega väga hädas) ning kahjulike ja kasulike putukate arvukus on kenasti tasakaalus. 

Sest tegelikult on neidsamu kahjureid looduses tunduvalt vähem kui kasulikke putukaid ehk nende vaenlasi. Inimene neid kahjuks ei tunne ja arvab, et kõik putukad teevad nende taimedele halba. Tegelikult on vastupidi. Seetõttu ongi oluline kasutada naturaalseid vahendeid, et kasulike olevuste populatsioon saaks kosuda ja niimoodi teile aias kasuks olla.

Võiks siiski eelistada looduslikke tõrjevahendeid - actara ja fastac on sellised looduse mürgitajad, et lisaks kahjuritele hävivad ka kõik kasulikud putukad, samuti teete nimetatud mürke kasutades karuteene lindudele, kes mürgitatud putukaid süües haigestuvad ja surragi võivad. Lisaks on actara ja fastac sellised mürgid, mida sisse hingates ise haiglasse sattuda võite. 
Seega roheline seep vmt aitavad väga hästi ja säästavad ka loodust ning sinu tervist.

- Valasin topsi põhja kanget äädikat, pistsin vatipulga otsa sinna sisse ja siis sellega korjasin hernestelt lehetäisid kokku. Loputasin nad äädikas vatipulga otsast lahti ja toimetasin seni kuni hernevars puhtaks sai. Kohe peale seda pihustasin sinna kohta vett, et äädikas taimele halvasti ei mõjuks. Aga tundub, et Coca-Cola pihustamine on kergem töö. Proovin kindlasti järele.
- Tegin nõrga äädikalahuse ja pitsisin nii lehetäisid kui sipelgaid - aitas

- See aasta pole asja olnud, kuid eelmsel suvel kippusid ploomide kallale. Pritsisin siis hilja õhtul ploome külma kaevuvee joaga, sisuliselt uhtusin lehetäid maha ja minu üllatuseks nad vist solvusid, igatahes tagasi enam ei tulnud.

- Marjapõõsaid pritsisin kõrvenõgeseleotisega. Kõrvenõgestele kallan kuuma vee peale ja lasen seista seni, kui haisema hakkab. Ja pihustan iga päev. Enam pole olnud. See haiseb ebameeldivalt. See looduslik ja pealegi hea väetis.

- Paljud eestlased käivad Soomes, kelle huvi see võiks sellise asja osta. Siin müüakse sellist pesuvahendit (vedel seep) kui Mäntysuopa ( Hind +-2 € . Tavaliselt liitrises pudelis. Seda kui lahjendada suhtega 1:10 l veele, saab segu millega võib pritsida kõiki kahjureid kellel on nö. pehme kere, lehetäid ja erinevad tõugud jne. 
See kevad kimbutasid mu roose esimest korda mingid kahtlased tõugud. Keerasid lehe rulli ja elasid selle lehetoru sees. Sama tõuk järas mõnuga ka teiste taimede lehti ning siis imestasime, et kase otsast kukub ka kokku keeratud lehetorusid.Kui need lahti harutasime, siis nende sees elasid samasugused tõugud.

- Igatahes roosidele seda Mäntysuopa lahust pritsides sain ma neist lahti ja lehetäidele mõjub ka hästi. Liiga tugev lahus aga võib taime lehti kahjustada.

- Mäntysuopa on männiseep. Kunagi nõukaajal oli ka meil männiseepi saada, sellised piklikud rohelised, väga tugeva omapärase lõhnaga, mida ka roheliseks pesuseebiks nimetati. See oli tõesti väga hea igasugu satikate tõrjeks aias, peletas isegi porgandikärbsed ja kapsaliblikad eemale.

MUU:

- Uskumatu, kuid väga tõhus lehetäide tõrjevahend on Coca-Cola. Samuti võib seda pritsida, kui soovite vabaneda sipelgatest oma aias. Kasutage ja te veendute selle tõhususes. Seejärel mõelge, kas seda veel ka joote.

- Jah, see Coca-Cola jutt on tõesti tõsi. Ma ise ka ei uskunud, aga pritsisin ja ennäe imet, lehed said puhtaks. Sipelgad tahtsid paar-kolm korda "jootmist" ja olidki kadunud nagu maa alla.
- Universaalne vahend on see Coca-Cola. Olen teda edukalt kasutanud kinniroostetanud poltühenduste lahtisaamiseks, puidult värvi eemaldamiseks, loomulikult ka taimekahjurite tõrjeks nagu arikkelgi soovitab. Ainult seespidiselt pole ma riskinud teda pruukida:)

- Olen kasutanud looduslikku tõrjevahendit Neko.

- Parimad asjad on siiani olnud see Neko ja ka taimedele lubatud Raid (aga see viimane on kallis, kuigi tõhusam).

- Olen pritsinud Nekoga - aga tulemus on suht nõder. Rohkem tulu on igapäevasest pungade ülevaatusest ja lihtsast füüsilisest vägivallast täide suhtes.

- Rohelise seebiga sain nad likvideeritud.
- Ikka rohelise seebiga....pesin lihtsalt oksad puhtaks...ja kadunud nad olidki (tegemist oli siis kikkapuuga)
- Siiani olen kastnud rohelise seebi lahusega ja mõjub väga efektiivselt

KEEMIA:

- Minu naabritädi tegi Fairy lahuse, nii õrnalt vahutava, valas põõsastele ja kõik lehetäid on kadunud!
- Ilutaimedele kasutan õrna Fairy lahust. Aitab muide igasugu putukate ja ussikeste puhul. Kui vaja kuskilt kahjureid ämbrisse kokku korjata, siis valan sinnagi tilga Fairyt, enam ei liiguta siis keegi
- Minu kõige tõhusam vahend on olnud siiamaani FAIRY. 10 liitri kohta väike tilk nõudepesuvedeliku ja kohe on lilled puhtad. olen seda kasutanud vähemalt 15a.

- Oma rõduaias olin (ja olen edasi) hädas kedriklestaga. Seda neetut ei näe enne, kui teda on juba liiga palju, seega tuli kiirmeetmed appi võtta - Mayer'i nõudepesuvahend Sensitive. Sai vist kange lahus, sest kurgitaimedel (no nii 2m pikkused) kärbatusid lehed ära - õnneks on nad nüüd külgvõsusid edukalt ajama hakanud. 
Basiilikult ei saanudki lestasid hävitatud, ja ka rooma salati saak on täielikult tuksis. 
Kui see nõudepesuvahend ei aidanud, siis proovisin ka NeemAzal'i- pakendil lubati, et 5-7 päevaga peaks selguma, kas sutikad hävitatud. Ei ole, ka mitte igapäevaselt sellega pritsides 2 nädala jooksul! 
Siit ikka tõdemus, nagu kunagi soovitati, et parim kedriklesta tõrje on - viska taim minema! Ainukesed, kes kedriklesta rünnaku all ei kannata, on tomat ja till. Meliss, estragon, basiilik, kurk, salat, iisop, pune - kõik lesta poolt lutsutatud.

- Raid on alati oma töö kenasti ära teind

- Desinfectandi imelahja lahus.

- Peale kevadist väetamist pole lehetäisid roosidel kohanud, juba mitmendat aastat, enne seda võitlesin tulutult.

- Lehetäid ei talu alkoholi, olen pritsinud nii toa- kui õutaimi alkoholi sisaldava aknapesuvahendiga. Aitab väga hästi. Pritsida tuleb vähemalt 2 x paaripäevaste vahedega, siis surevad ka need, kes esimese korra ajal alles munas olid. Kindlasti teha protseduuri vilus või kui taim kasvab päikese käes, siis õhtul hilja, kui päike enam ei kõrveta.

- Actara. 4g pakkidena müügil. Sellest piisab 10 liitri pritsimislahuse valmistamiseks. Väga tõhus täidele.

SEGUD

- Kevadel sõidan kõik üle Fastac-iga, siis hiljem läheb käiku Pegasus, korduspritsimine tuleb Danadimi ja Vertimeci seguga, lõpetan uuesti Pegasusega...

Kinnitan: mitte ühtegi kahjurit ei ole minu aias!!!!!!!!!!!!!!!!

- Fastakiga eelmisel aastal sain roosid puhtaks. Sel aastal võtsin ca pool kilo rabarberit koos lehtedega, purustasin ning keetsin veidi aega liitri veega, kurnasin js lisasin kleepuvuse parandamiseks veidi rohelist seepi. Töötlesin roose sellega korralikult ja puhtad nad ongi. Ka tomatilehe tõmmist olen kasutanud ja abi saanud.

- Kuulutasin lehetäidele sõja. Muidu pritsinud Fastaciga, mis lõpuks aitas - oli mitu päeva jamamist. Esmalt ühel õhtul pritsisin Fastaciga, järgmine hommik kastsin läbi korralikult rohelise seebi veega ning sama päeva õhtul veel tomatilehe kääritisega, millega käisin švammiga läbi kõik pungad üks haavad. Tulemus - mõni üksik lehetäi töllas veel, aga uputusest lahti. Kordan sama lahingut nädalavahetusel uuesti igaks juhuks.

Allikas: www.aialeht.ee

Tervislik ja ilus murulauk

Autor: Astrid Lepik, Maaleht

Murulauku ei pea sugugi kasvatama maitsetaimede seas, 

hästi passib ta ka püsilillepeenraisse.

Talisibula kõrval on murulauk üks esimesi kevadisi taimi, mida toiduks tarvitada. Oma veidi õrnema maitse ja peenema välimuse tõttu sobib ta hästi võileibade katteks, samuti salatite ja suppide maitsestamiseks. 

Võrrelduna hariliku sibulaga sisaldab murulauk mõnevõrra rohkem C-vitamiini, provitamiini A ja B-rühma vitamiine.

Parima maitse ja õrnema tekstuuriga on noored pealsed, mis on umbes 15 cm pikkused. Vanemad pealsed muutuvad tuimaks ja puiseks. 

Et ergutada uut kasvu, tuleks pealsed lõigata kääride või terava noaga maapinnast umbes 2-3 cm kõrguselt maha. Järgmine kord lõigatakse, kui pealsed on taas paraja pikkuse saavutanud. Selliselt toimides kindlustatakse õrnad ja maitsvad pealsed kuni sügiseni. Ainus miinus asja juures on, et sedasi jääb murulaugu tore õieilu nägemata.

Murulauk on lihtsasti kasvatatav ja vähenõudlik. Ta saab hakkama üsna mitmesugustel aiamuldadel kuid eelistab kergemat ja viljakat mulda ning päikselist kasvukohta. Kasvatamisel tuleks vältida vaid neid kohti, kuhu kogunevad liigsed sademeteveed, liigniiskes kohas hukkub murulauk kiiresti ning ei pea talvepakasele vastu. Kuid muul juhul ei tee talvepakane talle liiga ja ka suvised lühiajalised põuaperioodid elab kenasti üle. Kevadel ja sügisel taime ümber lisatav sõelutud kompostimuld tõstab mullaviljakust. Et soodustada äralõigatud pealsete asemele uute ja mahlaste kasvu, tuleks taimi kastmisega ergutada.

Ühel kohal võib murulauk kasvada 4-5 aastat. Selle ajaga on puhmik kasvanud piisavalt suureks, et teda jagada. Jagamiseks ja paljundamiseks on parim aeg varakevad, mil murulauk alles alustab oma kasvu. Istutamisel jälgida, et taimed saaksid samale sügavusele kui nad enne kasvasid. Peale istutamist kasta taimi korralikult ning multšida sõelutud kompostimullaga. Kui tingimused sobivad, annab murulauk sageli ka iseküvi (eeldusel, et taimel lastakse õitsema minna).

Murulauku kasvatatakse eelkõige maitsetaimede peenras. Kuid oma kauni välimuse ja roosakas-lillakat tooni õienuttide tõttu sobib ta hästi ka püsikute peenraisse, kus ta õitseajal hea meetaimena meelitab ligi mesilasi. Seal võib ta olla nii peenra ääristajaks kui moodustada nägusaid gruppe. Kes ei põlga ära murulaugu spetsiifilist lõhna, võib toredaid õisi ka vaasi korjata, vaasis seisavad nad võrdlemisi hästi. Murulaugu kiituseks tuleb mainida ka seda, et lisaks ilule ja tervislikkusele aitab ta kõrvalkasvavaid taimi kaitsta jahukaste ja lehetäide