«Mett peetakse looduslikuks tooteks,» rääkis telesaates professor Gerhard Liebezeit. Ta lisas, et mees sisalduv plast näitab, et looduslik toode on saastunud tehismaterjalidega. Keemik kuumutas mett 70 kraadini ja valas läbi väga tiheda filtri.
Liebzeit rääkis, et ta leidis kolme sorti mikroplasti, sh riidekiude, kilefragmente ning kosmeetikast (duššigeelidest, šampoonist) ja hambapastast pärit graanuleid.
Eriti problemaatilised on kosmeetikast pärit osakesed, mis pääsevad keskkonda läbi puhastatud reovee. Tuul kannab plastosakesi edasi ja nii satuvad need õietolmule ning seeläbi meesse. Telesaates osalenu Šveitsi mesinike liidu esindaja Richard Wyssi sõnul võib osa plastist olla pärit mesitarudest, sest mõnes tarus kasutatakse soojustamiseks näiteks vahtpolüsterooli. «Mesilased koguvad seda, mida leidub keskkonnas. Täna on plastosakesi vees, õhus, aga ka toitelahuses. See pole mee-, vaid üleüldine keskkonnaprobleem,» rääkis Wyss.
Labor leidis 48 kuni 210 väikest plastosakest meekilo kohta.
Šveitsi toiduohutusameti juhi Michael Beeri kinnitusel ei kujuta plast tarbijatele ohtu, sest selle kogus on minimaalne. Ta lisas, et seda võib leida ka teistest toiduainetest. Viini ülikooli teadur Hans-Petter Hutter, kes on uurinud keskkonnas leiduvat plasti, sõnas, et terviseriske ei saa lihtsalt kõrvale lükata. Ei ole olemas piisavalt andmeid, «kuid öelda, et need väiksed kogused ei ole ohtlikud, pole usutav,» rääkis ta.
Telesaade Kassensturz uuris 20 erinevat mett, enamik sellest oli pärit Šveitsist.
Saksakeelset telesaadet ja lisamaterjale saab vaadata siit.
Allikas: http://tarbija24.postimees.ee/
No comments:
Post a Comment