Alkoholi pikaajalise tarvitamise laastav mõju tervisele on hästi teada. Maksakahjustused, maohaavad, kasvajad ja depressioon kimbutavad kõiki alkohoolikuid. Palju vähem teavad füsioloogid sellest, mis toimub alkoholiga sõprust alustava inimese kehas.

Mehhiko Riikliku Polütehnilises Instituudi õppejõud Adela Rendón pani tähele, et esmaspäeviti tulid tudengid seminaridesse väsinuna ja haiglasena ning nende tähelepanu hajus kergesti. Üliõpilased väitsid, et nad joovad vähe. Rendón soovitas neil ennast rohkem jälgida. Sellest koorus välja Hispaania ning Mehhiko ülikoolide vaheline uurimisprojekt, kus analüüsiti noorte inimeste alkoholitarbimisega seotud oksüdatiivseid kahjustusi.

Need tekivad kõikidel elusolenditel hapnikku sisaldavas keskkonnas. Hapniku reaktsioonivõimelised vormid lõhuvad rakke ning see soodustab eri haiguste tekkimist.

Uuringus osalesid vabatahtlikud üliõpilased vanuses 18-23 aastat, kes olid harjunud koolinädala lõpus enda hinnangul mõõdukalt jooma. Kõik osalejad hinnati arstliku ülevaatuse põhjal terveks. 
- Katsealused tarvitasid nädalavahetusel keskmiselt ligi 120 grammi puhast alkoholi, mis vastab ligikaudu pooleteisele pudelile veinile. 
-   Kontrollrühmas olid täiskarsklastest tudengid.

Kõikidel vabatahtlikel mõõdeti alkoholi lagundava ensüümi aktiivsust ja hinnati, kui palju tekkis rakumembraane kahjustavaid ühendeid.

Tulemused olid üllatavad. Võis ju eeldada, et ka mõõdukas napsitamine pole päris ohutu, sest alkoholi tarvitamisel tekib üsna palju rakule kahjulikke vabu radikaale. Ent neil, kes nädalavahetusel alkoholiga lõõgastusid, oli kahjustusi ligi kaks korda rohkem kui karsklastel. 

Rendónil tekkis huvi, kas kahjustused võivad tekkida ka DNA-molekulis ja ta otsustas hinnata, kui korralikult on valgete vereliblede pärilikkusaine kokku pakitud. Nädalavahetuse napsitajatest esines pisikesi kahjustusi 44 protsendil, karsklastest aga ainult 8 protsendil.

Pakkimisvead olid üsna väikesed, kuid uurija sõnul on see ootuspärane, sest vabatahtlike hulgas polnud ühtegi alkoholisõltlast. Kuidas täpselt alkohol meie DNAd mõjutab, pole veel teada.

Rendóni kinnitusel peaksid kõik nädalavahetusel veini või õllega lõõgastujad arvestama, et pikema aja jooksul hakkab ka mõõdukas alkoholitarbimine keha mõjutama ja kulutama.

Uurimus ilmus ajakirjas Alcohol.

Ettevaatust: neid toite ja ravimeid ei tohiks koos tarbida

Algallikas: news.com.au, siin on asjast kokkuvõte Pm Tervis kaudu:

«Teatud toidud sisaldavad kemikaale, mis mõjutavad keha ainevahetust. See, et need on looduslikud, ei tähenda veel, et need kehale ei mõju. On väga oluline, et patsiendid saaksid oma arstiga rääkida kõigest, mida suhu pistavad, ükskõik, kas tegemist on taimede, toidu, jookide või toidulisanditega, sest kõik see võib ravimitega reageerida,» rääkis dr Ross Walker. Näiteks ei sobi järgmised toidud sugugi kõigi ravimitega.

Greip

Ei sobi kolesterooli langetavate ravimitega.Greip blokeerib olulise maksaensüümi, mis mõjutab mõnede ravimite imendumist. Seetõttu võib  verre sattuda tavalisest rohkem ravimit, mis põhjustab kõrvalmõjusid, näiteks erinevaid valusid.

Piim

Ei sobi teatud antibiootikumidega või luuhõrenemist takistavate ravimitega. Piimas olev kaltsium takistab nende ravimite imendumist soolestikus, mistõttu peaks näiteks tetratsükliini, tsiprofloksatiini ja alendronaati võttes vältima ka teisi piimatooteid.  

Banaanid

Kuna neis on väga palju kaaliumit, võib see mõjutada vererõhku langetavate ravimite toimet. Kaaliumit leidub ka näiteks apelsinides ja lehtsalatis. Liiga suures koguses võib kaalium põhjustada südame rütmihäireid ja puperdamist. Täielikult ei ole banaanidest siiski tarvis loobuda, sest ohtlikku kogust banaane süüa on üsna raske. Seetõttu soovitab dr Walker arstilt küsida, kui palju banaane on kasulik süüa, eriti siis, kui probleeme on ka neerudega.

Lagrits

Ei sobi südameravimitega. Kui banaanid tõstavad veres kaaliumi taset, siis lagrits jällegi alandab seda. Näiteks võib lagritsa tarbimine ohtlikuks muutuda siis, kui tarbid digoksiini, sest see võib põhjustada südamerütmi häireid ja viia isegi südameinfarktini.

Lagritsaekstrakt võib aga reageerida ka paljude teiste ravimitega, nagu näiteks insuliin, osa antidepressante, beebipillid ja verd vedeldavad ravimid.

Lehtkapsas ja teised salatiks kasutatavad lehttaimed

Ei sobi verd vedeldavate või südame rütmihäirete vastu aitavate ravimitega. Väga tugevalt reageerib roheliste lehttaimedega näiteks trombite teket vältiv Warfarini-nimeline ravim. «Lehtkapsas on palju vitamiini K1, kuid Warfarin toimib just tänu K1-vitamiini blokeerimisele. Seetõttu võivad need köögiviljad vähendada ravimi toimet,» selgitab dr Walker. Ta lisas, et uuemad ravimid, nagu näiteks aspiriini sisaldavad tooted, ei reageeri roheliste köögiviljadega.

Kohv

Ei sobi astma puhul, sest kohv võib põhjustada südame puperdamist, närvilisust ja ärevust. 

Kohv suurendab raseduse katkemise ohtu. Ameerika Ühendriikide terviseameti ja Ohio hiljutine uuring näitas, et kui partnerid tarbisid paaril nädalal enne lapse eostamist rohkem kui kaks tassi kohvi, suurenes raseduse katkemise oht 75 %. 

Uuring näitas ühtlasi, et multivitamiinid vähendavad raseduse katkemise ohtu üle poole – 55 %. Kui jätkata vitamiinide võtmist ka raseduse alguses, siis väheneb selle katkemise oht tervelt 79 %.

Alkohol

Paljude ravimite infolehel on kirjas, et neid võttes ei tohiks alkoholi tarbida, kuna see mõnuaine koormab maksa. Maks aitab kehast välja viia mürked ja jääkaineid.

Greibimahl aitab kahandada ravimidoose ja vähiravikuuri maksumist

Greipfruut. Foto: Internet

Klaas greibimahla päevas suurendab vähivastase ravimi rapamütsiini e sirolimus’e tõhusust rohkem kui kolm korda, selgus kliinilise uuringu tulemustest. Ravimi lõhustumise pidurdamisest johtuv suurem tõhusus tähendab, et ravida saab väiksemate doosidega. See omakorda võimaldab vältida suurte annustega seonduvaid kõrvalnähte, osutasid uurijad. Lisaks tähendab väiksem ravimiannus ka ravikuuri maksumuse kahanemist.

Ajakirjas Clinical Cancer Research ilmunud töö autoriteks on Chicago ülikooli meditsiinikeskuse uurijad. Rapamütsiinil on organismi immuunreaktsiooni pärssiv toime. Seda ei kasutata mitte ainult paljude vähktõbede ravis, vaid see soodustab ka näiteks patsiendile siirdatud maksa või muude võõrkudede omaksvõttu.

„Greibimahl ning sellele sarnase toimemehhanismiga medikamendid võivad märkimisväärselt tõsta paljude ravimite osakaalu vereringes,“ osutas uuringu juht ja Chicago ülikooli onkoloogiaspetsialist meditsiinidoktor Ezra Cohen, „ent vastavat toimet on pikka aega peetud üleannustamise tõenäosust suurendavaks ohuks. Meie tahtsime selle asemel aga näha, kas greibimahla oleks võimalik kontrollitud moel rakendada rapamütsiini omastatavuse ja tõhususe suurendamiseks.“

Uurijad märkisid, et ravim nimega ketokonasool tekitas küll mahlaga võrreldes tugevama efekti, kuid et greibimahl on olemuselt mittetoksiline, mistõttu sellega ei kaasne ketokonasooliga võrreldavat üleannustamise riski.

Chicago ülikooli pressiteates rõhutavad autorid, et uurimust ei rahastanud mitte mõni farmaatsiafirma, vaid USA tervishoiuinstituutide riiklik büroo NIH.

„Annuste täpsustamisele pühendunud uuringud pole ravimitootjate jaoks tingimata tulusad,“ märgivad nad, „eriti kui soovituslike annuste kahandamist õigustav uurimus ilmub pärast seda, kui konkreetne ravim on saanud ravimiameti heakskiidu ning sellele on määratud kindel hind.“

"VALGE" VALGUS PÄRSIB MELATONIINI SEKRETSIOONI

Ilmneb, et halogeen- ja LED lambid on ohtlikud tervisele, kuna vähendavad hormooni eritumist, mis reguleerib bioloogilist kella ja omab vähivastast ning immunostimuleerivat mõju.  Kui valge elektrivalgus tundub teile surnuna, siis sellel on oma kindel põhjus. Grupp teadlasi Haifa Instituudist (Israel), National Geophysical Data Center Boulderist (USA), Valgusreostuse uurimise Teadustehnilisest Instituudist (Itaalia), uurisid eri liiki lampide mõju melatoniinile inimese organismis. 

See, et valge kunstlik valgus, mis tegelikult kuulub sinisesse spektrisse lainepikkusega 440 – 500 nanomeetrit, mõjutab melatoniini tootlust käbinäärmes, on teada juba ammu. Tulemus on halb, sest melatoniin reguleerib bioloogilist kella ja mõjutab imuunsust, samuti takistab kasvajate aregut. Valge valguse mõju meie tervisele kasvab pidevalt, seoses kiirgavate valgustite levikuga, mida kasutatakse kodudes, kontorites ja tänaval, ka ülivõimad valgustid staadionitel kiirgavad just valget valgust. 

Teadlased võtsid aluseks melatoniini kontsentratsiooni tõkestamise ühiku, mida toodavad kollast valgust andvad, kõrgsurve naatrium-lambid. Võrreldes tulemust uueaja halogeenlampidega, mis pärsivad melatoniini sekretsiooni rohkem kui  kolm korda tugevamalt ja LED-lampidega, mille võimsus on rohkem kui viiekordne (võimsus ühiku kohta). 

Teadlased kutsuvad üles õigusaktide muutmiseks nendes riikides, kus oma kodanike heaolu on esmatähtis, seda nüüd kus naatrium-lamp tänavavalgustuse allikana on asendatud tervistkahjustavate halogeen- ja LED- valgustitega, aga määrusaktid nende kasutust ei piira. Näiteks on enamikes Itaalia maakondades kasutusel mõiste – valgusreostus, kuid valguse lainepikkuste piirmäära kehtestatud ei ole, kinnitab dr Fabio Falki Valgusreostuse uurimise Teadustehnilisest Instituudist. Uurijad kinnitavad, et Led-valgustid on effektiivsed, kuid soovivad, et tarbijatel, kes ostavad neid lampe oma kodudesse, oleks valikuvõimalus, mille aluseks oleks tõene informatsioon. Proffessor Haim Haifa Instituudist, loodab, et Israeli Standardite Koda võib kohustada lampide tootjaid äranäitama pakenditel ka valguse lainepikkused.

Käbinääre  ei ole ainult seotud immuunsüsteemi ja bioloogilise kella näitajatega, vaid on ka tihedalt seotud inimese ekstrasensoorsete võimetega ja hingemaailmaga. 

Käbinääre on võimsa „risttule“ all mitmelt poolt – halogeenlambid, fluoriidiga hambapastad, kofeiini sisaldavad joogid (kohvi, tee, energiajoogid), erinevad  keemilised toidulisandis (E-ained) – kõik nad rohkem või vähem mõjutavad melatoniini tootmist ja blokeerivad käbinäärme normaalset talitlust, kutsuvad esile enneaegset vananemist, lõikavad ära sideme oma hingega. 

Tasub mõelda, mis seisab selle melatoniinisõja taga.

Allikas: Auravision

10 olulist toitainet, mida iga naine vajab

Raud on oluline kasvuks ja arenguks. Rauapuudus võib põhjustada väsimust, unetust ja vähest keskendumisvõimet. Raud ladustab kehas hapnikku ja kannab seda organismis laiali. Naised kaotavad igakuiselt menstruatsiooni ajal verd, mistõttu tekib sageli rauakadu, kuna rauda transporditakse verega. Naistele on selle aja jooksul oluline saada piisavalt lisarauda. 

Head rauaallikad on punane liha, brokkoli, oad ja maks.

Foolhape on eriti oluline viljakas eas naistele, ehkki kõik naised saavad sellest kasu. Foolhape soodustab tervet rasedust. Vähene foolhappe sisaldus ema kehas võib põhjustada neuraalkanali defekte, mis viib ajuhalvatuseni. 

Lisaks apteegist saadvale foolhappe preparaatidele leiad foolhapet lehtköögiviljadest ja rohelistest köögiviljadest.

Kaltsium on oluline mineraal, mis hoiab luud ja hambad terved ning tugevad. See aine on kogu elu vältel vajalik. Umbes 35-aastaselt hakkame kaltsiumi kaotama ja seepärast tasub selle taset pidevalt jälgida. Kaltsium on ka teguriks, mis aitab püsida saledana ja vähendada PMS sümptomeid. 

Head kaltsiumiallikad on piim, juust, spinat, lehtkapsas, mandlid ja mustad oad, avokaado ja maks.

D-vitamiin on oluline vitamiin, mida paljud inimesed saavad liialt vähe. Kui soovite teada, kas teie saate seda piisavalt, võite arstil paluda kontrollida oma D-vitamiini taset. Enamik inimesi saab D-vitamiini päikesest, kuid see ei ole alati nii lihtne. Kui teil on mingil põhjusel vaja päikest vältida või kui elate kohas, kus te ei saa seda kuude kaupa piisavalt, siis on hea seda lisaks manustada. 

D-vitamiin on hädavajalik hea meeleolu püsimisele, rindade heaoluks ja kaltsiumi imendumiseks.

Magneesium on kaasatud me kehas paljudesse keemilistesse reaktsioonidesse. See on oluline toitaine närvidele, lihastoonusele ja hoiab luud tugevatena. Samuti aitab see hoiduda osteoporoosist, kuna soodustab kaltsiumi imendumist. Magneesium aitab ära hoida südame-veresoonkonna haiguseid ja reguleerida vererõhku. 

Magneesiumi sisaldavad kõrvitsaseemned, spinat, mustad oad, paltus (hiidlest) ja mandlid.

E-Vitamiin, mida leidub peamiselt õlides, pähklites ja seemnetes, on tugev antioksüdant. Ta võitleb vabade radikaalide, ebastabiilsete hapniku molekulidega, mis moodustuvad normaalse ainevahetuse tulemusena ning kokkupuutel tugeva ultraviolettkiirguse, õhusaaste ja sigaretisuitsuga. E-vitamiin on oluline tugeva immuunsüsteemi jaoks ning silmade ja naha tervisele.

Üle 19-aastastele naised vajavad iga päev 15 milligrammi E-vitamiini, nii et veenduge, et teil oleks suupisteks mandleid või päevalilleseemneid. Lisage neid keedetud täisteratoitudele, salatitele ja hautatud köögiviljadele. Pähklivõiga täisteravõileib on samuti  suurepärane suupiste.

Omega-3-rasvhape on samuti üks oluline toitaine, mida iga naine vajab. Omega 3 aitab vähendada vererõhku, põletikke ja alandada riski paljudeks kroonilisteks haigusteks, sinna hulka kuuluvad nii südamehaigused kui vähk. 

Iga naine vajab päevas 1.1 g nn. head rasva. 

Allikad: looduslik (mitte kasvatatud) lõhe, tuunikala (mitte valge), paltus (hiidlest), heeringas ja sardiin on kõik suurepärased omega-3 rasvhapete allikad.

Kaalium mängib olulist rolli närviimpulsside ülekandumises, normaalses lihaskontraktsioonis ja vedelike tasakaalus. Samuti aitab see edendada terveid ja tugevaid luid ja samuti on see oluline energia tootmiseks. Kaaliumirikkad toidud võivad vähendada kõrge vererõhu, südamehaiguste ja insuldi riski. 

Üle 19-aastastele naistele on vaja iga päev 4700 mg kaaliumi.

Kaaliumi leidub õnneks paljudes toiduainetes. Kõik lihad, eriti punane liha ja kana ning kalad nagu tursk, lõhe, sardiin ja lest on väga suurepärased kaaliumiallikad. Veel on kaaliumi rasvavabas jogurtis, maguskartulis, spinatis ja brokkolis.

Vitamiin C on oluline toitaine säilitamaks tervet immuunsüsteemi. See on võimas antioksüdant, mis aitab ära hoida rakkude kahjustust. Vitamiin C on oluline ka kollageeni tootmisel, mis on oluline sidekoe osa, aidates hoida naha, lihaste ja teiste kudede tervetena. Naised üle 19 vajavad päevas 75 mg C-vitamiini. 

Mõned parimad C-vitamiini allikad: magus punane paprika, apelsinid, kiivid, maasikad, melon.

Kiuained aitavad edendada tavalist roojamist ja vältida muid soolestiku probleeme, sh. sopistisi. Kiurikkad toidud aitavad vähendada riski haigestuda 2. tüüpi diabeeti, südamehaigustesse ja vähki. 19-50 aastased naised vajavad 25 g kiudaineid päevas ja alates 51st eluaastast 21 g päevas. 

Mõned parimad allikad: puu-ja köögiviljad, täisteraleivad ja teravili ning täisteratooteid nagu hirss, quinoa, odra, metsik riis ja nisuhelbed.

Vitamiinid ja mineraalid on vajalikud kõigile, kuid naised peavad olema kindlad, et nad saaksid kindlasti teatud aineid, sest nad läbivad rasedusi, menstruatsiooni ja isegi dieete, mis kahandavad enimvajatud toitainete hulka. On oluline saada vitamiine ja mineraale toidust nii palju kui võimalik. Ärge tuginege üksnes toidulisanditele, saamaks aineid, mida vajad. Toidulisand on vaid kaitsvaks lisaks sellele, mida sa oled toidust juba saanud.

Allikas: http://womanitely.com/important-nutrients-every-woman-needs/10/ ,  väikeste täiendustega

Värske uuring: Eesti mesi sisaldab taimekaitsemürke

Esmakordselt Eesti põllumajandusmaal asuvatelt korjealadelt korjatud mee puhtust põhjalikumalt uurinud teadlased on sunnitud tõdema, et ka paljukiidetud kodumaine mesi sisaldab taimekaitsevahendite jääke.

«Uuringu tulemused ei kõnele üldse nii ilusat keelt, kui ma lootsin,» ütles Eesti maaülikooli teadur Reet Karise ajalehele Saarte Hääl. Tema sõnul tõestavad värske uuringu tulemused, et ka Eestis koguneb põllumajandusmürke mee ja õietolmu sisse üsna märgatavates kogustes.

Katsed viidi läbi Tartumaal kolmele mesinikule kuulunud 14 taruga, millest pooled paiknesid intensiivsel põllumajandusmaal ja teine pool põllumajandusmaal, kus valdavalt kasvas looduslik taimestu.

Uuringu käigus avastatud taimemürkide loetelu on üsna pikk ja kubiseb keerulistest nimedest. Kui tuua mõni näide, siis 14 uuritud meeproovist leiti üheksal korral suvi- ja taliteraviljadel (sh rapsil) umbrohutõrjeks mõeldud klopüraliidi jääke, mis kahel korral ületasid meele kehtestatud normidega lubatud maksimaalse piiri. Herbitsiidijääke leiti nii tarudest, mis paiknesid alal, kus on palju põllumajandusmaad, kui ka tarudest, mis asusid piirkonnas, kus põllumajanduslikku maakasutust on vähe.

Kolmest meeproovist leiti näiteks kuulsa umbrohutõrjevahendi Roundap toimeaine glüfosaadi jääke ja seda ka aladelt, kus põllumajanduslikku tegevust esineb vähe. Muu hulgas leiti meest ka mesinike endi kasutatava varroatoosi tõrjevahendi toimeainet. Lisaks meele leidus taimemürkide jääke ka suiras ehk kärge paigutatud õietolmus, kusjuures mitmel proovil oli pestitsiidijäägi kogus kõrgem, kui piirnorm toidu või toidulisandina kasutatavatele ainetele lubab.

Aedlinnad kujutavad ohtu mee puhtusele

Reet Karise sõnul tekitas temas uuringu tulemusel kõige enam küsimusi pestitsiidide ilma igasuguse kontrollita kättesaadavus nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna. «Iga tädike võib oma lillepeenra või maasikapeenra rajamisel pritsida herbitsiidi, mille koguse suhtest pindalaga pole tal vähimatki aimu,» ei olnud teadlane päri liberaalse müügipoliitikaga. «Põllumees peab oma tegevusest aru andma ja norme järgima. Tädikesed oma isiklikul aiamaal ei järgi mitte mingeid norme,» lisas ta.

Karise sõnul ei saa selle uuringu põhjal väita, et pestitsiide sattus mee sisse ka eramajapidamiste lillepeenardelt, aga teoreetiliselt on see vägagi võimalik. Eestis on palju 1–2 taruga mesinikke ja aedlinnad oma lilleuputusega on mesilaste liigilise säilivuse seisukohast väga meeldivad ja kasulikud. «Aga kui see lilleuputus on kõik taimekaitsevahenditega töödeldud, siis tassitakse neid kuni sügise lõpuni tarru,» selgitas ta.

Taimekaitsemürkide käsimüügi keelamine oleks Karise sõnul kõige lihtsam sammuke maailma parandamise suunas. «Isegi kui see oleks ainult tilk vett merre, oleks see esimene algatus selleks, et inimesed mõtleksid läbi, miks ja millal keemiat kasutada.»

Eesti mesi kõlbab süüa

Muhu mesiniku Aimar Lauge sõnul ilmneb maaülikooli uuringust tõsiasi, et kõik, mida me põllule pritsime, jõuab lõpuks ringiga meie toidulauale tagasi.

Samas pole mesinikul Lauge sõnul lihtne pestitsiidide sisaldust mees kindlaks teha, sest proovid on hirmkallid ja tavamesinik ei suuda selliseid kulusid kanda.

Suurematel mesinikel on tarusid väga paljudes kohtades, näiteks Lauge oma tarud asuvad 21 eri paigas. «See tähendab, et ma peaks tegema 21 proovi, et saada aru, mis mul toimub,» osutas mesinik.

Reet Karise sõnul on pestitsiidijääkide mitmese määramise analüüs, mida uuringus kasutati, tõesti kallis. Üks proov 53 aine määramise ja glüfosaadianalüüsiga maksis 550 eurot ja see on ka põhjus, miks neid analüüse Eestis siiani tehtud ei ole. Kokku võeti uuringu käigus 63 proovi.

Aimar Lauge hinnangul ei maksa uuringu praeguste tulemuste põhjal Eestis toodetud mee kvaliteedi pärast veel murelikuks muutuda. «Praegu võtsid nad proovid taru seest, võtsid õietolmust ja vahast, aga kui palju satub pestitsiide pärast mee vurritamist kaubameesse, seda me ei tea,» osutas Lauge. «Piltlikult öeldes võeti lehmast koeproov ja saadi teada, et lehmal on pestitsiidid sees, aga piimast ei ole proovi võetud,» selgitas mesinik.

Reet Karise oli nõus, et mee turustamisel jõuab purki ka nende tarude mesi, mille näitajatest taimekaitsevahendite jääke ei leitud. «Kui ma oleksin võtnud kõigi 14 taru keskmised näitajad, siis oleksid need jäänud väljapoole igasugu määramispiiri,» möönis Karise. «Kuna müüdav mesi on segu paljude tarude meest, siis see tõenäoliselt ei sisalda sama kogust pestitsiidi, mida mina leidsin ühe taru proovist,» lisas ta.

http://tarbija24.postimees.ee/

Katse: tänapäeva mesi sisaldab plasti

Šveitsi telesaate «Kassensturz» tehtud eksperimendi käigus selgus, et enamik müügil olevatest meemarkidest sisaldab väga väikseid plastosakesi.

«Mett peetakse looduslikuks tooteks,» rääkis telesaates professor Gerhard Liebezeit. Ta lisas, et mees sisalduv plast näitab, et looduslik toode on saastunud tehismaterjalidega. Keemik kuumutas mett 70 kraadini ja valas läbi väga tiheda filtri.

Liebzeit rääkis, et ta leidis kolme sorti mikroplasti, sh riidekiude, kilefragmente ning kosmeetikast (duššigeelidest, šampoonist) ja hambapastast pärit graanuleid.

Eriti problemaatilised on kosmeetikast pärit osakesed, mis pääsevad keskkonda läbi puhastatud reovee. Tuul kannab plastosakesi edasi ja nii satuvad need õietolmule ning seeläbi meesse. Telesaates osalenu Šveitsi mesinike liidu esindaja Richard Wyssi sõnul võib osa plastist olla pärit mesitarudest, sest mõnes tarus kasutatakse soojustamiseks näiteks vahtpolüsterooli. «Mesilased koguvad seda, mida leidub keskkonnas. Täna on plastosakesi vees, õhus, aga ka toitelahuses. See pole mee-, vaid üleüldine keskkonnaprobleem,» rääkis Wyss.

Labor leidis 48 kuni 210 väikest plastosakest meekilo kohta.

Šveitsi toiduohutusameti juhi Michael Beeri kinnitusel ei kujuta plast tarbijatele ohtu, sest selle kogus on minimaalne. Ta lisas, et seda võib leida ka teistest toiduainetest. Viini ülikooli teadur Hans-Petter Hutter, kes on uurinud keskkonnas leiduvat plasti, sõnas, et terviseriske ei saa lihtsalt kõrvale lükata. Ei ole olemas piisavalt andmeid, «kuid öelda, et need väiksed kogused ei ole ohtlikud, pole usutav,» rääkis ta.

Telesaade Kassensturz uuris 20 erinevat mett, enamik sellest oli pärit Šveitsist.

Saksakeelset telesaadet ja lisamaterjale saab vaadata siit.

Allikas: http://tarbija24.postimees.ee/

Vööümbermõõt – kõige tähtsam tervisenäitaja

KAALUABI: Meestel, kes jälgivad oma taljeümbermõõtu ning vajadusel võtavad vööpiirkonnast lisakilosid maha, on parem tervis.

„Nagu on oluline teada oma vererõhku, kaalu, kolesterooli- ja veresuhkru taset, peavad mehed teadma oma vööümbermõõtu. Seega, mehed, haarake mõõdulint!" kutsub Ameerika Dieediühingu pressiteates üles toitumisteadlane Jim White.

Eksperdid hoiatavad, et keskmise mehe jaoks on vööümbermõõt 100 sentimeetri ringis nö. "ohtlik tsoon". Rasvavoldid kõhu ümbruses on ohtlikumad, sest tõstavad diabeedi, südamehaiguste ning vähki haigestumise riski meeste seas. Siseorganite piirkonnas paiknevat rasva nimetatakse sisikonna rasvaks.

Talje korrektseks mõõtmiseks asetatakse mõõdulint palja keha peale. Võta mõõt nabast veidi kõrgemalt, kohas, kus torso on kõige kitsam. Mõõdulinti ei tohi hoida liiga pingul ega liiga lõdvalt, jagab White soovitusi.

„Meeste vööümbermõõtu aitavad kontrolli all hoida paremad söömisharjumused, madal stress, füüsiline aktiivsus ning vähemalt 7-9 tundi und päevas," annab sama ühingu esindaja Manuel Villacorta meestele nõu.

Allikas: news.health.com

__________________________________________________

Kõige levinum on oma kehakaalu hindamine kehamassi indeksi (KMI) abil. Seda  arvutatakse jagades kehamass kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites.

KMI=kg/m²

Näiteks, inimene, kes kaalub 67 kg ja on 1,70 cm pikk, peaks tegema sellise arvutuse:

67:(1,7x1,7)=23,18

Normaalkaaluks loetakse, kui KMI jääb 18,5 ja 25 vahele.

<18 font="">	alakaaluline
18,5-24,9	normaalkaal
25-29,9	ülekaal
30-34,9	rasvumise I aste
35-39,9	rasvumise II aste
>40	rasvumise III aste

Nii ala-, eriti aga ülekaal lühendavad eluiga. Südame-veresoonkonnahaiguste ja paljude teiste haiguste risk tõuseb tugevalt, kui inimese KMI ületab 27. Kui KMI on üle 30, loetakse seda juba rasvumiseks. Rasvumine on olukord, kus keha rasvasisaldus on tõusnud sel määral, et see halvendab tõsiselt tervist.

 

Joonis. Soovitusliku kehakaalu piirid sõltuvalt inimese pikkusest.

Näiteks 170 cm pika inimese normaalne kehakaal on 54-72 kg, mis on küllalt suur vahemik. Noortel võiks kaal olla see vahemiku alumises otsas, vanemaealistel võib see olla aga ülemises otsas.

Kuna meestel on tihedamad ja tugevamad luud kui naistel, siis võiks meeste normaalne kehakaal olla ka mõnevõrra suurem kui naistel. Ülekaal ehk eelrasvumine on 170 cm pikkusel inimesel, kelle kehakaal on 73-87 kg, rasvumine aga üle selle.

Ülekaalu määratlemine KMI järgi pole kõikidel juhtudel alati 100% õige. Näiteks võivad suure lihasmassiga sportlased selle klassifikatsiooni järgi osutuda ülekaalulisteks. Seepärast võib rasvumist hinnata ka vöö- ja puusaümbermõõdu järgi.

Soovituslik vööümbermõõt on naistel alla 88 cm ja meestel alla 102 cm. Kui vöö- ja puusaümbermõõtude omavaheline suhe (jagades vööümbermõõdu puusaümbermõõduga) on meestel üle 1 ja naistel üle 0,8, viitab see rasvumisele.

Allikas: http://www.toitumine.ee/tervislik-kehakaal-3/

___________________________________________________________

Et suur ülekaal on südamehaiguste riskitegur, teame juba aastaid. Rahvusvahe-lisest INTERHEARTi uuringust aga selgus, et südamele kõige ohtlikum on liigsete kilode kogunemine vöökohale.

Eristatakse kahte liiki rasvumist: õunakujulist (rasv ladestub kõhupiirkonda) ning pirnikujulist (rasv ladestub peamiselt reitele ja puusadele).

«Kõige ohtlikum on kõhule kogunenud rasv. Rasvkude selles piirkonnas on eriti ohtlik, kuna on ainukesena seotud üldise vereringega. Pikapeale toodab kõhupiirkonna rasvkude aineid, mis takistavad maksas insuliini töötlemist ja tekitavad nihkeid vererasvade sisalduses,» ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla Südametervisekeskuse kardioloog Anu Hedman .

Teisisõnu: kõhuõõnesisene rasvkude mõjutab nii glükoosi ainevahetust kui ka nn. hea kolesterooli – HDL-kolesterooli taseme langust veres.

Seepärast peavadki viimaste aastate suurima rahvusvahelise südameuuringu INTERHEART läbiviijad vööümbermõõdu mõõtmist paremaks südamehaiguste riski määramise indikaatoriks kui kehamassi indeksit (KMI).

See on lihtne meetod nende inimeste väljaselgitamiseks, kellel on oht südame ja veresoonkonna haiguste või diabeedi tekkeks. INTERHEARTi uuringus osales 27 000 inimest 52 riigist, neist 12 000 südameataki läbi põdenud katsealust. Kui katsealused jagati gruppidesse kehamassiindeksi alusel (valem põhineb kehamassil ja pikkusel), ei tulnud riskitase nii ilmekalt esile.

Hoopis teine pilt avanes uurijatele siis, kui katsealused jaotati viide rühma nende vöö- ja puusaümbermõõdu suhte põhjal. Selgus, et kõige kõhukamatel oli 2,5 korda suurem oht saada südameatakk kui esimesel grupil!

Niisamuti selgus Johns Hopkinsi Rahva Tervise Keskuses (USA) mullu märtsis avalikustatud uuringutulemustest, et vööümbermõõt näitab tunduvalt kindlamat diabeeti haigestumise riski kui kehamassiindeks.

Johns Hopkinsi teadlased vaatasid läbi andmed 27 270 mehe kohta, keda jälgiti 13 aastat, ja jagasid vastavalt nende vööümbermõõdule nad viide rühma; 884 mehel oli diabeet.

Kõhukatel suur ateroskleroosi- ja suhkurtõveoht

Võrreldes nendega, kes olid kõige väiksema vööümbermõõduga grupis (74–86 cm), oli suurema vööümbermõõduga meestel vähemalt kaks korda suurem tõenäosus haigestuda diabeeti. Suurema vööümbermõõduga katsealustel (100 cm ja üle selle) oli kuni 12 korda suurem tõenäosus haigestuda 2. tüüpi diabeeti, mis on seotud rasvumisega.

«Praegu peetakse vööümbermõõtu olulisemaks ja kindlamaks haigusnäitajaks kui kehamassiindeksit,» sõnab doktor Hedman, «kuna kehamassiindeks ei näita, kuhu on rasv kehas kogunenud. Kõhuõõnesisese rasvkoe suurenemine on aga tervisele nahaalusest rasvkoest ohtlikum.»

Ära kaalu ennast, vaid mõõda oma kõhu ümbermõõtu!

Normaalseks vööümbermõõduks naistel on kuni 88 cm ja meestel 90 cm. 

Vöö ja puusaümbermõõdu suhte järgi loetakse rasvumiseks, kui see suhe meestel ületab 1 ja naistel 0,8.

Kõhupiirkonna rasvumine (mõõdetuna vööümbermõõduna) on seotud mitme riskiteguri kujunemisega – nagu näiteks kõrgenenud kolesteroolitase või 2. tüüpi diabeet –, mis võivad põhjustada südamelihase infarkti või insulti.

Ühtlasi on ka ainult suurenenud vööümbermõõt iseseisev südamehaiguste riskitegur. Vööümbermõõt võimaldab arstidel saada olulist teavet ülekaaluliste ja rasvunud patsientide terviseriskide kohta.

Südametubades saab tasuta südant uurida

Kogu Eestis on avatud südametervise keskused, kus saab tasuta ja ilma perearsti saatekirjata ülevaate oma südame tervisest ning soovitusi kardioloogilt.

Ida-Tallinna Keskhaigla Südametervisekeskus

Asub Ravi 18 (silmakliiniku hoone I korrusel).Eelregistreerimine telefonil 1900.

Vastu võtavad kardioloogid Rein Vahisalu, Anu Hedman, Arvo Mesikepp ja Ene Mäeots. On olemas ka psühholoog ja taastusraviarst.

Vastuvõtule saavad tulla 30–60aastased Tallinna ja Harjumaa elanikud (Harju haigekassas kindlustatud). Enne võtta registratuurist saatekirjad EKGle, veresuhkru ja vere kolesteroolisisalduse mõõtmiseks ning kardiogrammi tegemiseks.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogiakliiniku Südametervisekeskus

Asub Tallinnas Sütiste tee 19 (I korrusel).Eelregistreerimine telefonil 6 972 033.

Õde Anne Speek, ülemarst Margus Viigimaa.

Ilma visiiditasuta ja saatekirjata saavad 30–60aastased Tallinna ja Harjumaa elanikud (Harju haigekassas kindlustatud) mõõta oma vererõhku ja veresuhkrut ning vajadusel teha ka kardiogrammi.

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Lipiidikabinet

Asub Pelgulinna Haigla sisehaiguste hoones Sõle 16 (II korrusel).

Avatud esmaspäeviti kella 14–16, teisipäeviti 9–12, kolmapäeviti ja reedeti 9 –11.

Eelregistreerimine telefonil 6 665 503 ja lipiidikabineti tööaegadel telefonil 6 665 579.

Ilma saatekirja ja visiiditasuta pääsevad õe vastuvõtule vere kolesteroolisisaldust mõõtma kõik Eesti inimesed. Põhjalikumat konsultatsiooni jagatakse kardioloogi vastuvõtul, kus on vajalik pere- või eriarsti saatekiri.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Südamehaiguste ennetamise kabinet

Asub Maarjamõisa terviselinnakus, L. Puusepa 1 (kabinet nr. 4042).

Esmaspäeviti vastuvõttu ei ole; teisipäeviti 12-16 kardioloogi vastuvõtt dr. Reet Välkmann (üle nädala); kolmapäeviti 13-16 kardioloogi vastuvõtt dr. Sirje Hansen / dr. Silvia Noodla; neljapäeviti 12-16 dr. Tiit Pokk kardioloogi vastuvõtt / suitsetamisest loobujate nõustamine ja reedeti 8-15  õde Katrin Hanno skriining / suitsetamisest loobujate nõustamine.

Eelregistreerimine vastuvõtuaegadel telefonil 7 319 359.

Skriiningule ehk südametervise kontrolli saavad tulla 30–60aastased Tartu haigekassas kindlustatud inimesed. Sõrmeotsaverest määratakse ekspressmeetodil vere glükoosi ja üldkolesterooli väärtus; mõõdetakse vererõhk ja vajaduse korral tehakse EKG.

Lipiidikeskusesse kardioloogi konsultatsioonile on oodatud perearsti saatekirjaga 30–60aastased patsiendid kõikjalt Eestist, kui neil on probleeme kõrgenenud kolesterooliga ja/või kõrgenenud vererõhuga.

Hiiumaa Tervisetuba

Asub Kärdlas Vabaduse tänav 3. Avatud teisipäeviti ja reedeti kella 10–14. Telefon 463 1755.

Saab mõõta vererõhku, kolesterooli, veresuhkrut, kehamassi indeksit ja rasvaprotsenti.

SLÕL

---

Miks ja kuidas alkohol oma peamist sihtmärki - aju - mõjutab?

Ehkki alkoholil on organismile väga mitmesuguseid farmakoloogilisi mõjusid, on selle peamiseks sihtmärgiks aju. Küll aga mõistetakse veel halvasti molekulaarseid mehhanisme, mille kaudu alkohol aju neuronite tegevust mõjutab. 

2010. aasta juunis juhiti alkoholismiuuringute liidu RSA Texase osariigis San Antonios toimunud sümpoosionil tähelepanu viimatistele avastustele alkoholi ja aju prototüüpvalkude vaheliste suhete vallas, millel arvatakse rajanevat alkoholi mõju ajule. 

Austinis tegutseva Texase ülikooli Waggoneri-nimelise alkoholi- ja sõltuvusuuringute keskuse järeldoktor ning ühe käsitletavatest töödest autor Rebecca J. Howard selgitas, et neuroloogid on avastanud, kuidas nii kanep, kokaiin kui heroiin ühinevad ajurakkude pinnal konkreetset tüüpi valkudega, sobitudes nagu võtmed lukuaukudesse ja muutes vastava valgu normaalset toimimist. 

Alkoholil on aga erilisi omadusi, mis teevad keeruliseks taolise “võtme-ja-lukuaugu-sidemete” moodustumise üksikasjalise jälgimise; näiteks on alkoholimolekul muude uimastite molekulidest palju väiksem ning paistab suhestuvat mitme eri valguga, vahendab MedicalXpress.

Arusaamine alkoholi toimest on viimase 10–15 aasta jooksul aga radikaalselt nihkunud. Nüüdseks leidub kindlaid katselisi tõendeid selle kohta, et alkohol seondub oma laialt tuntud käitumuslikke mõjusid avaldades väga spetsiifilisel viisil mitmete võtmetähtsate valk-sihtmärkidega ajus, rääkis Howard viimatiste uuringute tulemusi tutvustades.

Mitmed erinevad oletatavad alkoholi-sihtmärgid rakendavad haakumiseks mitmeid eri tehnikaid, mille tõttu alkohol suhestubki konkreetsete sihtvalkudega ajus äärmiselt selektiivsel moel.

“Üks peamisi probleeme alkoholi ja ajuvalkude vaheliste ühenduste uurimisel on asjaolu, et “alkoholi-võti” ei sobitu eriti täpselt mitte ühtegi konkreetsesse “valgu-lukuauku”,” märkis Howard. 

“See tähendab, et alkoholi seondumine valkudega on vähetõhus võrreldes sellega, kuidas muud uimastid sihtvalkudega haakuvad. See on meie hinnangul põhjus, miks aju mõjutamiseks on vaja nii suuri koguseid alkoholi: kui kokaiini- või heroiinitarvitaja ei tarvitse ainet manustada korraga rohkem kui mõned milligrammid, tarvitab ühe kange napsi neelanud jooja korraga neist umbes tuhat korda rohkem (mitu grammi) alkoholi. 

Alkoholi vähetõhus seondumine valguliste sihtmärkidega teeb keeruliseks ka selle mõjude uurimise traditsiooniliste meetoditega, mis eeldavad uimastite ja valkude vaheliste stabiilsete komplekside kujunemist pikema aja vältel.”

“Ma usun, et tõendid spetsiifiliste alkoholihaakumispunktide olemasolu kohta mitmetel ajuvalgulistel sihtmärkidel on nüüdseks ülekaalukad,” lisas Pittsburghi ülikooli anestesioloogia ning farmakoloogia ja keemilise bioloogia professor Gregg Homanics oma ettekandes. 

“See on tähelepanuväärne, kuna nüüd saame pühenduda nende haakumispunktide üksikasjalisemale kirjeldamisele kuni iga protsessis osaleva aatomi tasandini välja. Nii saavutame viimaks ometi täieliku arusaamise alkoholi toime molekulaarfarmakoloogiast, teiseks leiame sarnaseid haakumispunkte teiste oluliste ajuvalkude pinnal ning kolmandaks saame välja töötada sellised arstimid, mis võtaksid sihikule just need haakumispunktid.”

“Teisisõnu,” rääkis Homanics, “avaldab alkohol sihtmolekulide haakumispunktide kaudu ajule sarnast mõju nagu iga teine meile tuttav uimasti. Nüüd on meil aga kindlad tõendid selle kohta, et mitmed erinevad oletatavad alkoholi-sihtmärgid rakendavad haakumiseks mitmeid eri tehnikaid, mille tõttu alkohol suhestubki konkreetsete sihtvalkudega ajus äärmiselt selektiivsel moel.”

Sümpoosioni protokollid avaldatakse ajakirja Alcoholism: Clinical and Experimental Research tänavuses septembrinumbris, ent need on juba praegu eelvaatlemiseks veebis saadaval.

Allikas: Novaator

---

Kommentaare sealtsamast:

Kokkuvõtvalt: kui muud meelemürgid-narkootikumid tabavad aju oma konkreetse sihtmärkvalgu kaudu ning seetõttu kahjustavad aju toimimist suhtspetsiifiliselt, siis alkohol kui meelemürk-narkootikum tabab aju paljude erinevate sihtmärkvalkude kaudu ning seetõttu alkoholinarkots kahjustab aju toimimist väga mitmekesiselt.

Ehk siis - kui muu narkotsi tarvitaja on selle toimel enam-vähem kindlat laadi ajukahjustusega, siis alkoholinarkotsi tarvitaja on akoholinarkotsi toimel mitmekesise ajukahjustusega.

ja kui muu narkotsi püsitarvitaja saab endale külge püsiva ühelaadse ajukahjustuse, siis alkoholinarkotsi püsitarvitaja saab endale külge suht mitmelaadse ajukahjustuse.

Kokkuvõtvalt - alkoholinarkotsi tarbija on narkomaanidest kõige opakam narkomaan. Ja samuti on suurima alkoholinarkotsitarbimisega rahvas kõige opakam rahvas. Mis teha - valus tõde, aga nii see teadusuuringutest tuleneb. Ja Eesti näitel ka elu kinnitab. Eestis on ca 200 000 alkoholinarkotsi püsitarvitajat-sõltlast.

Muide: on olnud kuulda, et mõnel inimesel pidi ka kohv B1 vitamiini sünteesile põntsu panema. Ja et B1 vitamiinil on eriti karm roll serotoniini tootmises. Inimene ei pruugi serotoniini puudujäägi põhjust teada, loodab mõnulimiiti korvata näiteks alkoga, ja korvabki, ehkki teistsugusel moel, samas tehes olukorda tagajärje osas veelgi hullemaks. 

Śokeerivad leiud uues GMO uuringus

Geneetiliselt muundatud maisi söömine ja väikeses koguses Monsanto´s Roundup´i mineraalväetise tarbimine põhjustas rottidel hirmuäratavate kasvajate arenemise, laiaulatusliku organite kahjustumise ja enneaegse surma. See on uue, šokeeriva uuringu, mis jälgis Monsanto geneetiliselt muundatud vilja tarbimise pikaajalist mõju, kokkuvõte.

Uuringut peetakse kõige täpsemaks uuringuks, mida kunagi on avaldatud GM toidukultuuride ja Roundup´i herbitsiidi mõjust rottide tervisele. Uudised hirmuäratavast leiust levisid kulutulena internetis, kust nähtub, et isegi massimeedia on šokeeritud rottide piltidest paljude imelike kasvajatega, mis on nii suured, et rottidel oli mõningatel juhtudel isegi raskusi hingamisega.

Teadlased leidsid, et rottidel arenesid väikseimategi koguste juures rinnanäärme kasvajad ning tekkisid mitmed maksa- ja neerukahjustused, isasloomadel juba nelja ja emasloomadel seitsme kuu pärast.

Loomad, kes olid GM-dieedil, kannatasid rinnanäärme kasvajate all, samuti mitmete maksa- ja neerukahjustuste all. Uurijad ütlesid, et 50% isastest ja 70% emastest loomadest surid enneaegselt, võrreldes vaid vastavalt 30%-ga ja 20%-ga kontrollgrupis.

Uuring, mida juhtis Gilles-Eric Seralini Caeni Ülikoolist, oli üldse esimene uuring, mis jälgis pikaajalisi (eluaegseid) GMOde söömise mõjusid. Hämmastav, et selliseid uuringuid ei tehtud kunagi varem, enne, kui GM vili kiideti laialdaselt heaks USDA ja FDA poolt. Kui spekuleerida, siis võib arvata, et mängus on olnud suurkorporatsioonide lobitöö.

Uuringu leiud:

• kuni 50% isastest ja 70% emastest loomadest surid enneaegselt rottidel, kes jõid vähestes kogustes Roundup´i (lisatuna vette seaduslikult lubatud kogustes), 
• suurenesid suured kasvajad 200-300% rottidel, keda toideti GM viljaga ja väikestes kogustes Roundup´iga, said mitmed organid kahjustusi, siinjuures tekkisid ka maksakahjustused ja neerukahjustused
• uurijad toitsid neid rotte NK603-ga, mis on Monsanto variant GM viljast, mis kasvab Põhja-Ameerikas ja mida laialdaselt söödetakse loomadele ja inimestele. See on sama vili, mis on vilja sisaldavates hommikusöögihelvestes, tortillades, snäkkides ja tšipsides.

Pilte uuringu tulemustest saab vaadata siit.

Jose Bove, Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni aseesimees, kes on tuntud kui GMi raevukas vastane, kutsus üles koheselt peatama kõiki ELi GM põllukultuuride viljelemise ja impordilubasid. Ta kutsus Euroopa toiduohutusameteid läbi viima uusi uuringud, mida finantseeritakse riiklikest vahenditest.

Uuring toob selgelt esile GMO kõrvalmõjud seoses GM maisi tarbimisega. Need mõjud olid sõltuvad soost ja sageli ka annusest. Mõjud olid enamasti seotud neerude ja maksaga, mis puhastavad toidu kaudu organeid mürgist, ehkki kolme GMO vahel esinesid erinevused. 

Mõjutusi märgati ka südames, neerupealistes, põrnas ja vereloomesüsteemis. 

Järeldati, et need andmed tõstavad esile hepatorenaalse toksilisuse tunnused, võimalik, et tänu uutele pestitsiididele, mis on omased igale GM viljale. Lisaks ei ole välistatud tahtmatud otsesed või kaudsed geneetilise muundumise metaboolsed tagajärjed.

Peale selle uuringu avalikkustamist peatas Venemaa esimese riigina GMO maisi sisseveo ja palus Euroopa Liidu toiduohutusameti teadlastel kiiresti võtta seisukoht ning seejärel ka tarvitusele vastavad meetmed.

Uuring avaldati ajakirjas „The Food & Chemical Toxicology Journal“. Uuringu pealikiri on “A Comparison of the Effects of Three GM Corn Varieties on Mammalian Health” („GM vilja kolme variandi mõjude võrdlus rinnanäärmete tervisele“).

Vahendaja: Sojapood.ee

Päikesetorm stimuleerib käbinääret

Vastavalt 1998.aastal New Scientist poolt avaldatud uuringule, on olemas otsene seos päikesetormide ja inimese bioloogilise seisundi vahel.

Kanal, mis tasakaalustab inimeste häirimist Päikeselt saabuvate laetud osakeste poolt, on magnetväli  - seesama kanal, mis juhib Maal ilma. Loomadel ja inimestel on magnetväli, mis neid ümbritseb – samamoodi ümbritseb magnetväli ka Maad kui selle kaitsja.

1948 - 1997 avastas Põhja-Venemaa Tööstusökoloogia Probleemide Instituut, et maa magnetvälja aktiivsusel oli kõigil neil aastatel 3 aastaaegadega seotud haripunkti (märtsist-maini, juulis ja oktoobris). Iga haripunkt sobitus Kirovski linnas esinenud ärevuse, depressioonide, bipolaarsete häirete ja enesetappude sagenemisega.

Päikese alektromagnetiline aktiivsus mõjutab meie elektroonilisi seadmeid ning inimese elektromagnetvälja. Oleme päikese elektromagnetilise laengute poolt füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt mõjutatavad, meie keha võib tunda end uniselt ja uimaselt, kuid võib võib muutuda ka äärmiselt ergastatuks ja minna pingesse.

CMEs (coronal mass ejections e. massilise pärgja purske) psühholoogilised mõjud on tavaliselt lühiajalised ja sisaldavad peavalu, südamepekslemist, meeleolumuutusi ja üldist halba enesetunnet. Samuti kasvab kaootiline või segaduses mõtlemine ja ettearvamatu käitumine. Päikesetormid võivad juhtida meie emotsioone ja maksimeerida nende niii häid kui halbu külgi - siinkohal on kasulik olla sellest asjaolust teadlik.

Meie ajus asuv käbikeha  mõjutab samuti elektromagnetiline tegevus, see põhjustab melatoniini tootmise kasvu. Melatoniin on hormoon, mis võib põhjustada unisust. Kuid on ka teada, et mõnedel inimestel tekivad just vastupidised kõrvaltoimed ja tavaliselt on just nemad päikesetormide mõjudest teadlikud.

Siit saab jälgida päikesetorme: http://thewatchers.adorraeli.com/2012/07/14/solar-storms-and-pineal-gland-riding-the-power-wave/

Jõulainel sõit - käbinäärme stimuleerimine

Meie käbinäärmed toodavad päikesetormide - elektromagnetilise aktiivsuse ajal melatoniini üleliia. Melatoniini mitmed bioloogilised toimed tekivad melatoniini retseptorite aktiveerimise kaudu, samas kui teisene toime on kui kõikjaletungival ja võimsal antioksüdandil, erilise rolliga kaitsta  nukleaarset ja mitokondriaalset DNAd.

Käbinääret nimetatakse ka kolmandaks silmaks ja  kolmas silm on  tuntud ka kui sisemine silm. Kolmas silm on müstiline ja esoteeriline mõiste, mis viitab osaliselt ajna (kulmu) chakra teatud dharmilistes vaimsetes traditsioonides, eriti hinduismis. See kontseptsioon võeti hiljem üle kristlike müstikute ja spiritualistide nagu ka inimeste poolt teistest religioonidest. Samuti räägitakse sellest kui väravast, mis viib sisemistesse kõrgema teadvuse aladesse ja ruumidesse. Kristlike müstikute seas kasutatakse mõistet laiemas tähenduses, osutamaks mitte-dualistlikule perspektiivile. New Age vaimsuses võib kolmas silm sümboliseerida valgustatuse seisundit või vaimsete piltide tekitamist, millel on sügavalt isiklik vaimne või psühholoogiline tähendus. Kolmandat silma on sageli seostatud nägemuste, selgeltnägemise (mis hõlmab oskust vaadelda tšakraid ja aurasid), ettenägelikkuse ja kehaväliste kogemustega. Inimesed, kel on väidetavalt arenenud võime kasutada oma kolmandat silma tuntakse ka nägijatena.

Põhjustel, mida enamik meist teab, kaldub inimestel olema käbinääre tugevalt lubjastunud – nn. magav.

Fluoriid (leidub kraanivees, hambapastas, töödeldud toidus ...) on vaid üks neist põhjustest, mis põhjustab käbinäärme lupjumist. Fluoriid tõmbub magnetiliselt käbinäärmesse, kus see moodustab kaltsiumfosfaadi kristalle rohkem kui kusagil mujal organismis. 

Kolmas silm peab olema tegus, elujõuline ja tugev ... lubjastumise  eemaldamise protsess sisaldab mõnikord ka peavalu ja unisust ... - sama mida räägitakse päikesetormide kohta ja see tundub olevat sarnane protsess.

Lubjastumise protsess

Meie käbinäärmed on nii lubjastunud, et MRIs on näha suisa kaltsiumikühme ja –tükke.

Mis lubjastumist põhjustab?

Lubjastumine tekib eri kehaosades kaltsiumfosfaadi kristallidest.

See on loomulik protsess, mis põhiliselt põhjustatud nanobakterite poolt. Need on tillukesed mikroorganismid, mis moodustavad enda ümber kaltsiumfosfaatkestasid, et end sisuliselt kaitsta immuunsüsteemi eest.  Viimastest uuringutest nähtub, et see võib olla enamiku haiguste põhjuseks nagu artriit, insult, vähk, seljavalu. SAD (standardne ameerikalik dieet) toitumissüsteemi tõttu on enamik inimesi on neile organismide palju rohkem avatud kui kunagi varem ja mitte ainult seda, lubjastumisel on teisigi põhjuseid.

Lubjastumine peamisteks põhjusteks on: 

- Fluoriid (tõmbub magnetiliselt käbinäärmesse, kus see moodustab kaltsiumfosfaadi kristalle rohkem kui kusagil mujal organismis).

-   Kaltsiumipreparaadid (ülekaalukalt suurim lubjastumise põhjus ja nad isegi ei toimi piisavalt).

-   Teised halogeniidid nagu kloor ja bromiid (sarnane mõju nagu fluoriidil) .

- Kaltsium toidus (peaaegu kõik töödeldud toit sisaldab mingis vormis kaltsiumi. Kas kaltsiumfosfaadi, kaltsiumkarbonaadi, dikaltsiumfosfaadi või millegi muu näol. Paljud toidulisandid sisaldavad neid täiteainetena.) 

-  Kraanivesi (kraanivesi on täis lubjaaineid. Allikavesi on parim valik, kuid destilleeritud vesi võib olla pikas perspektiivis kahjulik (kuigi see on palju parem kui kraanivesi).

Siin veebilehel on eri maades asuvate erinevate looduslike allikate loetelu, kust saab vabalt head vett: http://www.findaspring.com). 

Eestlastel pole sealse teabega küll midagi peale hakata, sest meie kohta seal infot pole, aga igaüks meist teab vast isegi mõnd head allikatJ

Kuidas käbinääret lubjastumisest puhastada? 

Soovitusi:

- Blue Ice Skate Fish Oil sisaldab võimsat ainet nimega Activator X, mille avastas Weston Price

- MSM e. kombineeritud väävlipreparaat Methylsulphonylmethane (alusta mugavast doosist ja suurenda seda 7-10,000 mg/päevas

- Sidrunhape (PALJU sidruneid teeb head tööd, võid kasutada ka sidrunhapet)

- Küüslauk (söö päevas pool küünt või vahel rohkem. Kui leotada purustatud küüslauku õunasiidriäädikas või värskes sidrunimahlas, siis see eemaldab küüslaugu lõhna. Pane mahla ka salatisse või muusse toitu).

- Värske (s.o. oluline!) õunasiidriäädikas (sisaldab õunhapet; parim kaubamärk olevat Braggs)

- Päikesesse vaatamine (vaata päikest tõusul ja langusel, see teeb imet, päikeseloojang teeb imetJ)

- Skandeeri Thooh (häälda ca 3 x thooh, see nagu kõlab inglise keeles toe e. varvas; siis oota 24 tundi ja korda uuesti jne. iga päev. See olla väga võimsa mõjuga vahend).

Kust saab osta nimetatud kalaõli ja MSM:

 Green Pastures Fermented Skate Liver Oil Capsules ~ For Energy, Muscle Growth, Brain Power & Overall Good Health ~ 120 Capsules

Amazon Price: (as of 07/16/2012) 

 

Green Pasture Blue Ice Skate Liver Oil, Spicy Orange Flavor, 8.1 Fl Oz. (240ml) Liquid

Amazon Price: (as of 07/16/2012) 

 NOW Foods MSM Pure Powder, 1-Pound

Amazon Price: $10.99 (as of 07/16/2012) 

Lisainfot: http://www.squidoo.com/how-to-decalcify-your-pineal-gland