KAALUABI: Meestel, kes jälgivad oma taljeümbermõõtu ning vajadusel võtavad vööpiirkonnast lisakilosid maha, on parem tervis.
„Nagu on oluline teada oma vererõhku, kaalu, kolesterooli- ja veresuhkru taset, peavad mehed teadma oma vööümbermõõtu. Seega, mehed, haarake mõõdulint!" kutsub Ameerika Dieediühingu pressiteates üles toitumisteadlane Jim White.
Eksperdid hoiatavad, et keskmise mehe jaoks on vööümbermõõt 100 sentimeetri ringis nö. "ohtlik tsoon". Rasvavoldid kõhu ümbruses on ohtlikumad, sest tõstavad diabeedi, südamehaiguste ning vähki haigestumise riski meeste seas. Siseorganite piirkonnas paiknevat rasva nimetatakse sisikonna rasvaks.
Talje korrektseks mõõtmiseks asetatakse mõõdulint palja keha peale. Võta mõõt nabast veidi kõrgemalt, kohas, kus torso on kõige kitsam. Mõõdulinti ei tohi hoida liiga pingul ega liiga lõdvalt, jagab White soovitusi.
„Meeste vööümbermõõtu aitavad kontrolli all hoida paremad söömisharjumused, madal stress, füüsiline aktiivsus ning vähemalt 7-9 tundi und päevas," annab sama ühingu esindaja Manuel Villacorta meestele nõu.
Allikas: news.health.com
__________________________________________________
Kõige levinum on oma kehakaalu hindamine kehamassi indeksi (KMI) abil. Seda arvutatakse jagades kehamass kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites.
KMI=kg/m2
Näiteks, inimene, kes kaalub 67 kg ja on 1,70 cm pikk, peaks tegema sellise arvutuse:
67:(1,7x1,7)=23,18
Normaalkaaluks loetakse, kui KMI jääb 18,5 ja 25 vahele.
<18 font="">
|
alakaaluline
|
|---|---|
18,5-24,9
|
normaalkaal
|
25-29,9
|
ülekaal
|
30-34,9
|
rasvumise I aste
|
35-39,9
|
rasvumise II aste
|
>40
|
rasvumise III aste
|
Nii ala-, eriti aga ülekaal lühendavad eluiga. Südame-veresoonkonnahaiguste ja paljude teiste haiguste risk tõuseb tugevalt, kui inimese KMI ületab 27. Kui KMI on üle 30, loetakse seda juba rasvumiseks. Rasvumine on olukord, kus keha rasvasisaldus on tõusnud sel määral, et see halvendab tõsiselt tervist.
Joonis. Soovitusliku kehakaalu piirid sõltuvalt inimese pikkusest.
Näiteks 170 cm pika inimese normaalne kehakaal on 54-72 kg, mis on küllalt suur vahemik. Noortel võiks kaal olla see vahemiku alumises otsas, vanemaealistel võib see olla aga ülemises otsas.
Kuna meestel on tihedamad ja tugevamad luud kui naistel, siis võiks meeste normaalne kehakaal olla ka mõnevõrra suurem kui naistel. Ülekaal ehk eelrasvumine on 170 cm pikkusel inimesel, kelle kehakaal on 73-87 kg, rasvumine aga üle selle.
Ülekaalu määratlemine KMI järgi pole kõikidel juhtudel alati 100% õige. Näiteks võivad suure lihasmassiga sportlased selle klassifikatsiooni järgi osutuda ülekaalulisteks. Seepärast võib rasvumist hinnata ka vöö- ja puusaümbermõõdu järgi.
Soovituslik vööümbermõõt on naistel alla 88 cm ja meestel alla 102 cm. Kui vöö- ja puusaümbermõõtude omavaheline suhe (jagades vööümbermõõdu puusaümbermõõduga) on meestel üle 1 ja naistel üle 0,8, viitab see rasvumisele.
___________________________________________________________
Et suur ülekaal on südamehaiguste riskitegur, teame juba aastaid. Rahvusvahe-lisest INTERHEARTi uuringust aga selgus, et südamele kõige ohtlikum on liigsete kilode kogunemine vöökohale.
Eristatakse kahte liiki rasvumist: õunakujulist (rasv ladestub kõhupiirkonda) ning pirnikujulist (rasv ladestub peamiselt reitele ja puusadele).
«Kõige ohtlikum on kõhule kogunenud rasv. Rasvkude selles piirkonnas on eriti ohtlik, kuna on ainukesena seotud üldise vereringega. Pikapeale toodab kõhupiirkonna rasvkude aineid, mis takistavad maksas insuliini töötlemist ja tekitavad nihkeid vererasvade sisalduses,» ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla Südametervisekeskuse kardioloog Anu Hedman .
Teisisõnu: kõhuõõnesisene rasvkude mõjutab nii glükoosi ainevahetust kui ka nn. hea kolesterooli – HDL-kolesterooli taseme langust veres.
Seepärast peavadki viimaste aastate suurima rahvusvahelise südameuuringu INTERHEART läbiviijad vööümbermõõdu mõõtmist paremaks südamehaiguste riski määramise indikaatoriks kui kehamassi indeksit (KMI).
See on lihtne meetod nende inimeste väljaselgitamiseks, kellel on oht südame ja veresoonkonna haiguste või diabeedi tekkeks. INTERHEARTi uuringus osales 27 000 inimest 52 riigist, neist 12 000 südameataki läbi põdenud katsealust. Kui katsealused jagati gruppidesse kehamassiindeksi alusel (valem põhineb kehamassil ja pikkusel), ei tulnud riskitase nii ilmekalt esile.
Hoopis teine pilt avanes uurijatele siis, kui katsealused jaotati viide rühma nende vöö- ja puusaümbermõõdu suhte põhjal. Selgus, et kõige kõhukamatel oli 2,5 korda suurem oht saada südameatakk kui esimesel grupil!
Niisamuti selgus Johns Hopkinsi Rahva Tervise Keskuses (USA) mullu märtsis avalikustatud uuringutulemustest, et vööümbermõõt näitab tunduvalt kindlamat diabeeti haigestumise riski kui kehamassiindeks.
Johns Hopkinsi teadlased vaatasid läbi andmed 27 270 mehe kohta, keda jälgiti 13 aastat, ja jagasid vastavalt nende vööümbermõõdule nad viide rühma; 884 mehel oli diabeet.
Kõhukatel suur ateroskleroosi- ja suhkurtõveoht
Võrreldes nendega, kes olid kõige väiksema vööümbermõõduga grupis (74–86 cm), oli suurema vööümbermõõduga meestel vähemalt kaks korda suurem tõenäosus haigestuda diabeeti. Suurema vööümbermõõduga katsealustel (100 cm ja üle selle) oli kuni 12 korda suurem tõenäosus haigestuda 2. tüüpi diabeeti, mis on seotud rasvumisega.
«Praegu peetakse vööümbermõõtu olulisemaks ja kindlamaks haigusnäitajaks kui kehamassiindeksit,» sõnab doktor Hedman, «kuna kehamassiindeks ei näita, kuhu on rasv kehas kogunenud. Kõhuõõnesisese rasvkoe suurenemine on aga tervisele nahaalusest rasvkoest ohtlikum.»
Ära kaalu ennast, vaid mõõda oma kõhu ümbermõõtu!
Normaalseks vööümbermõõduks naistel on kuni 88 cm ja meestel 90 cm.
Vöö ja puusaümbermõõdu suhte järgi loetakse rasvumiseks, kui see suhe meestel ületab 1 ja naistel 0,8.
Kõhupiirkonna rasvumine (mõõdetuna vööümbermõõduna) on seotud mitme riskiteguri kujunemisega – nagu näiteks kõrgenenud kolesteroolitase või 2. tüüpi diabeet –, mis võivad põhjustada südamelihase infarkti või insulti.
Ühtlasi on ka ainult suurenenud vööümbermõõt iseseisev südamehaiguste riskitegur. Vööümbermõõt võimaldab arstidel saada olulist teavet ülekaaluliste ja rasvunud patsientide terviseriskide kohta.
Südametubades saab tasuta südant uurida
Kogu Eestis on avatud südametervise keskused, kus saab tasuta ja ilma perearsti saatekirjata ülevaate oma südame tervisest ning soovitusi kardioloogilt.
Ida-Tallinna Keskhaigla Südametervisekeskus
Asub Ravi 18 (silmakliiniku hoone I korrusel).Eelregistreerimine telefonil 1900.
Vastu võtavad kardioloogid Rein Vahisalu, Anu Hedman, Arvo Mesikepp ja Ene Mäeots. On olemas ka psühholoog ja taastusraviarst.
Vastuvõtule saavad tulla 30–60aastased Tallinna ja Harjumaa elanikud (Harju haigekassas kindlustatud). Enne võtta registratuurist saatekirjad EKGle, veresuhkru ja vere kolesteroolisisalduse mõõtmiseks ning kardiogrammi tegemiseks.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogiakliiniku Südametervisekeskus
Asub Tallinnas Sütiste tee 19 (I korrusel).Eelregistreerimine telefonil 6 972 033.
Õde Anne Speek, ülemarst Margus Viigimaa.
Ilma visiiditasuta ja saatekirjata saavad 30–60aastased Tallinna ja Harjumaa elanikud (Harju haigekassas kindlustatud) mõõta oma vererõhku ja veresuhkrut ning vajadusel teha ka kardiogrammi.
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Lipiidikabinet
Asub Pelgulinna Haigla sisehaiguste hoones Sõle 16 (II korrusel).
Avatud esmaspäeviti kella 14–16, teisipäeviti 9–12, kolmapäeviti ja reedeti 9 –11.
Eelregistreerimine telefonil 6 665 503 ja lipiidikabineti tööaegadel telefonil 6 665 579.
Ilma saatekirja ja visiiditasuta pääsevad õe vastuvõtule vere kolesteroolisisaldust mõõtma kõik Eesti inimesed. Põhjalikumat konsultatsiooni jagatakse kardioloogi vastuvõtul, kus on vajalik pere- või eriarsti saatekiri.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Südamehaiguste ennetamise kabinet
Asub Maarjamõisa terviselinnakus, L. Puusepa 1 (kabinet nr. 4042).
Esmaspäeviti vastuvõttu ei ole; teisipäeviti 12-16 kardioloogi vastuvõtt dr. Reet Välkmann (üle nädala); kolmapäeviti 13-16 kardioloogi vastuvõtt dr. Sirje Hansen / dr. Silvia Noodla; neljapäeviti 12-16 dr. Tiit Pokk kardioloogi vastuvõtt / suitsetamisest loobujate nõustamine ja reedeti 8-15 õde Katrin Hanno skriining / suitsetamisest loobujate nõustamine.
Eelregistreerimine vastuvõtuaegadel telefonil 7 319 359.
Skriiningule ehk südametervise kontrolli saavad tulla 30–60aastased Tartu haigekassas kindlustatud inimesed. Sõrmeotsaverest määratakse ekspressmeetodil vere glükoosi ja üldkolesterooli väärtus; mõõdetakse vererõhk ja vajaduse korral tehakse EKG.
Lipiidikeskusesse kardioloogi konsultatsioonile on oodatud perearsti saatekirjaga 30–60aastased patsiendid kõikjalt Eestist, kui neil on probleeme kõrgenenud kolesterooliga ja/või kõrgenenud vererõhuga.
Hiiumaa Tervisetuba
Asub Kärdlas Vabaduse tänav 3. Avatud teisipäeviti ja reedeti kella 10–14. Telefon 463 1755.
Saab mõõta vererõhku, kolesterooli, veresuhkrut, kehamassi indeksit ja rasvaprotsenti.
SLÕL
---
No comments:
Post a Comment