D vitamiin

D-vitamiini puudus

D-vitamiini puudusest annavad märku väsimuse tunnused: jõuetus, lihaste nõrkus ja kurnatus. Lisaks võivad esineda raskustunne jalgades, valu luudes, sagedased infektsioonhaigused ja depressioon.

D-vitamiini puudust saab tuvastada ka vereanalüüsiga. Kui tulemus on suurem kui 75 nmol/L, on kõik ok. Kui tulemus on väiksem kui 50 nmol/L, tuleks manustada D-vitamiini lisaks kas tablettide, tilkade või õlikapslitena.

Üliharva on D-vitamiini organismis oluliselt üle normi, sel juhul on vereanalüüsi tulemus suurem kui 370 nmol/L. See võib esineda juhul, kui inimene tarvitab pikema aja jooksul järjepidevalt toidulisandina ülisuurt kogust D-vitamiini. Isegi sel juhul läheb kõrvalnähtude nagu iiveldus, sügelus, kõrge vererõhk, kõhuvalu, janu tekkimiseks palju aega. 

Normaalne D-vitamiinitase on võimalik saavutada juba mõne päevaga.

D-vitamiini allikad

Värskes õhus päikese käes viibides saab inimene suveperioodil vajaliku koguse D-vitamiini, kuid ülejäänud ajal on meil päikest D-vitamiini sünteesimiseks liiga vähe. Pimedal ajal tasub teha profülaktika mõttes üks D-vitamiini kuur.

NB! Kui nahk on kuumast päikesest põletada saanud, siis D-vitamiini sünteesi nahas enam ei toimu. Vajaliku UV-kiirguse koguse saamiseks on aga kasulik olla aeg-ajalt vaid mõni minut ilma päikesekaitsekreemita.

Kasulik on mitmekülgne toitumine. Eriti külluslikult sisaldavad D-vitamiini rasvane kala, munad, maks, piim, või, juust, seemned ja teravili. 

D-vitamiini kasulikkus

• Reguleerib peensoolest kaltsiumi ja fosfori imendumist ning talletumist luudes ja hammastes

• Hoiab korras närvid, naha, südame ja lihased

• Toetab organismi immuunsüsteemi

• Aitab veresuhkrul püsida õigel tasemel

• Võimaldab verel hüübida

• Reguleerib kasvajarakkude teket

• Mõjutab raskete krooniliste haiguste nagu polüskleroos, autoimmuunhaigused jt. teket ja kulgu

D-vitamiini omandamist võivad häirida:

• imendumishäired peensooles

• ülekaalulisus

• vanus

• liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine

• ravimite pikaajaline tarvitamine

• maovähendusoperatsioon

10 olulist toitainet, mida iga naine vajab

Raud on oluline kasvuks ja arenguks. Rauapuudus võib põhjustada väsimust, unetust ja vähest keskendumisvõimet. Raud ladustab kehas hapnikku ja kannab seda organismis laiali. Naised kaotavad igakuiselt menstruatsiooni ajal verd, mistõttu tekib sageli rauakadu, kuna rauda transporditakse verega. Naistele on selle aja jooksul oluline saada piisavalt lisarauda. 

Head rauaallikad on punane liha, brokkoli, oad ja maks.

Foolhape on eriti oluline viljakas eas naistele, ehkki kõik naised saavad sellest kasu. Foolhape soodustab tervet rasedust. Vähene foolhappe sisaldus ema kehas võib põhjustada neuraalkanali defekte, mis viib ajuhalvatuseni. 

Lisaks apteegist saadvale foolhappe preparaatidele leiad foolhapet lehtköögiviljadest ja rohelistest köögiviljadest.

Kaltsium on oluline mineraal, mis hoiab luud ja hambad terved ning tugevad. See aine on kogu elu vältel vajalik. Umbes 35-aastaselt hakkame kaltsiumi kaotama ja seepärast tasub selle taset pidevalt jälgida. Kaltsium on ka teguriks, mis aitab püsida saledana ja vähendada PMS sümptomeid. 

Head kaltsiumiallikad on piim, juust, spinat, lehtkapsas, mandlid ja mustad oad, avokaado ja maks.

D-vitamiin on oluline vitamiin, mida paljud inimesed saavad liialt vähe. Kui soovite teada, kas teie saate seda piisavalt, võite arstil paluda kontrollida oma D-vitamiini taset. Enamik inimesi saab D-vitamiini päikesest, kuid see ei ole alati nii lihtne. Kui teil on mingil põhjusel vaja päikest vältida või kui elate kohas, kus te ei saa seda kuude kaupa piisavalt, siis on hea seda lisaks manustada. 

D-vitamiin on hädavajalik hea meeleolu püsimisele, rindade heaoluks ja kaltsiumi imendumiseks.

Magneesium on kaasatud me kehas paljudesse keemilistesse reaktsioonidesse. See on oluline toitaine närvidele, lihastoonusele ja hoiab luud tugevatena. Samuti aitab see hoiduda osteoporoosist, kuna soodustab kaltsiumi imendumist. Magneesium aitab ära hoida südame-veresoonkonna haiguseid ja reguleerida vererõhku. 

Magneesiumi sisaldavad kõrvitsaseemned, spinat, mustad oad, paltus (hiidlest) ja mandlid.

E-Vitamiin, mida leidub peamiselt õlides, pähklites ja seemnetes, on tugev antioksüdant. Ta võitleb vabade radikaalide, ebastabiilsete hapniku molekulidega, mis moodustuvad normaalse ainevahetuse tulemusena ning kokkupuutel tugeva ultraviolettkiirguse, õhusaaste ja sigaretisuitsuga. E-vitamiin on oluline tugeva immuunsüsteemi jaoks ning silmade ja naha tervisele.

Üle 19-aastastele naised vajavad iga päev 15 milligrammi E-vitamiini, nii et veenduge, et teil oleks suupisteks mandleid või päevalilleseemneid. Lisage neid keedetud täisteratoitudele, salatitele ja hautatud köögiviljadele. Pähklivõiga täisteravõileib on samuti  suurepärane suupiste.

Omega-3-rasvhape on samuti üks oluline toitaine, mida iga naine vajab. Omega 3 aitab vähendada vererõhku, põletikke ja alandada riski paljudeks kroonilisteks haigusteks, sinna hulka kuuluvad nii südamehaigused kui vähk. 

Iga naine vajab päevas 1.1 g nn. head rasva. 

Allikad: looduslik (mitte kasvatatud) lõhe, tuunikala (mitte valge), paltus (hiidlest), heeringas ja sardiin on kõik suurepärased omega-3 rasvhapete allikad.

Kaalium mängib olulist rolli närviimpulsside ülekandumises, normaalses lihaskontraktsioonis ja vedelike tasakaalus. Samuti aitab see edendada terveid ja tugevaid luid ja samuti on see oluline energia tootmiseks. Kaaliumirikkad toidud võivad vähendada kõrge vererõhu, südamehaiguste ja insuldi riski. 

Üle 19-aastastele naistele on vaja iga päev 4700 mg kaaliumi.

Kaaliumi leidub õnneks paljudes toiduainetes. Kõik lihad, eriti punane liha ja kana ning kalad nagu tursk, lõhe, sardiin ja lest on väga suurepärased kaaliumiallikad. Veel on kaaliumi rasvavabas jogurtis, maguskartulis, spinatis ja brokkolis.

Vitamiin C on oluline toitaine säilitamaks tervet immuunsüsteemi. See on võimas antioksüdant, mis aitab ära hoida rakkude kahjustust. Vitamiin C on oluline ka kollageeni tootmisel, mis on oluline sidekoe osa, aidates hoida naha, lihaste ja teiste kudede tervetena. Naised üle 19 vajavad päevas 75 mg C-vitamiini. 

Mõned parimad C-vitamiini allikad: magus punane paprika, apelsinid, kiivid, maasikad, melon.

Kiuained aitavad edendada tavalist roojamist ja vältida muid soolestiku probleeme, sh. sopistisi. Kiurikkad toidud aitavad vähendada riski haigestuda 2. tüüpi diabeeti, südamehaigustesse ja vähki. 19-50 aastased naised vajavad 25 g kiudaineid päevas ja alates 51st eluaastast 21 g päevas. 

Mõned parimad allikad: puu-ja köögiviljad, täisteraleivad ja teravili ning täisteratooteid nagu hirss, quinoa, odra, metsik riis ja nisuhelbed.

Vitamiinid ja mineraalid on vajalikud kõigile, kuid naised peavad olema kindlad, et nad saaksid kindlasti teatud aineid, sest nad läbivad rasedusi, menstruatsiooni ja isegi dieete, mis kahandavad enimvajatud toitainete hulka. On oluline saada vitamiine ja mineraale toidust nii palju kui võimalik. Ärge tuginege üksnes toidulisanditele, saamaks aineid, mida vajad. Toidulisand on vaid kaitsvaks lisaks sellele, mida sa oled toidust juba saanud.

Allikas: http://womanitely.com/important-nutrients-every-woman-needs/10/ ,  väikeste täiendustega

Karulauk – tervistav kevadekuulutaja

Autor: Toivo Niiberg, Räpina Aianduskooli kutseõpetaja, Maaleht

Juba müüakse turuväravas laiadest piklikest lehtedest koosnevaid punte, 

mis lõhnavad nagu küüslauk – tegu on karulauguga.

Tegelikult on karulauk (Allium ursinum L.) Eestis kolmanda kategooria kaitsealune taim ning tema korjamine loodusest ja ka turustamine on keelatud. Küll tasuks teda külvata ja kasvatada enam koduaedades. Karulaugu seemneid saab osta seemnekauplustest. 

Karulauk on 15−40 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars on kolmekandiline ning taim õitseb mais ja juunis. Tema õied on valged või roosad ning lõhnavad. Looduslikult kasvab karulauk salumetsades.

Karulauku kasutatakse toidu-, ravim- ja dekoratiivtaimena ammustest aegadest peale. Toiduks tarvitatakse noori võrseid ja lehti värskelt (salatiteks), aga ka maitseainena marineeritult, hapendatult, soolatult ja kuivatatult.

Karulauk omab tugevat antibakteritsiidset ja toniseerivat mõju ning on efektiivne ka igemehaiguste, arteroskleroosi, hüpertoonia ja ainevahetushäirete raviks.

Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku palaviku, reuma ja köha puhul ning skorbuudi ja ateroskleroosi raviks, kilpnäärmehaiguste puhul ning rögalahtistava vahendina. Tal on toniseeriv ja peptolüütiline ning kergelt diureetiline mõju.

Karulaugus on C-vitamiini 10−15 korda rohkem kui sidrunis või apelsinis. 100 g karulauku annab 35 kcal energiat.

Karulaugust tehakse pirukatäidiseid, lisatakse liharoogadele, antakse lauale suupistena. Selleks et eemaldada tugevat lõhna, valatakse karulauk enne soolamist või hapendamist üle kuuma veega.

Karulauku kogutakse kevade lõpul, kõige suurema vitamiinidefitsiidi ajal, lõigates ära taime kogu maapealse osa. 

Vegetatsiooniperiood on karulaugul lühike. Lehed kasvavad täis kohe pärast lume sulamist 24−29 päeva jooksul. Õisikuvars moodustub juuni algul, õitsemine algab kuu keskel. Vegetatsiooniperiood lõpeb augusti algul.

Karulauk paljuneb üldiselt vegetatiivselt, kuid paraku on paljunemisjõudlus väike. Igal aastal kasvab ühest sibulast ainult kaks. 

Seega on karulauku õigem paljundada seemnest. Enne külvi peab seemne stratifitseerima, leotades seemneid 3−4 tundi vees ja pannes niiske riide sisse. Seejärel hoida seemneid suletud purgis ja külmkapis +4° juures umbes kaks kuud. Alles siis võib seemned mulda panna. Külvata võib ka sügisel (n-ö talve alla). Agrotehnika on sel juhul sarnane söögisibula omaga.

Kasvukohale istutatakse taimed vahekaugusega 20 x 20 cm. Karulauk talub edukalt ka poolvarju ning teda võib kasvatada dekoratiivtaimena. Tõusmed ilmuvad seemnetest alles teisel aastal pärast külvi. Aprillis moodustub kaks lehte, juunis kasv katkeb. Sügiseks tekib uinuv pung, millest arenevad lehed. Alles kolmandal aastal taim haruneb ja neljandal õitseb.

TOITE KARULAUGUST

Lohutuseks neile, kelle aias karulauk ei kasva − samades retseptides võib karulaugu asemel kasutada ka noori taliküüslaugu lehti.

Kevadine turgutav salat

- 200 g värskeid nurmenukulehti

- 100 g karulaugulehti

- 100 g noori naadilehti

- 1−2 sl taimeõli

- 2−3 sl veiniäädikat

- maitsestamiseks soola, suhkrut või mett

Peske lehed, nõrutage ja lõigake peenteks ribadeks. Segage hulka taimeõli, veiniäädikas ning maitsestage soola ja suhkruga. Tõstke salat pooleks tunniks külmikusse, seejärel segage veel kord hoolikalt läbi ning serveerige.

Karulaugu ja keedetud peedi salat

- keskmine keedetud peet

- peotäis karulauku

- poole sidruni mahl

- 1 sl peeneks riivitud mädarõigast

- 1 sl taimeõli

- maitseks soola

Riivige peet jämedalt, segage hulka kõik muud koostisained, maitsestage.

Karulauk kodujuustu ja Kreeka pähklitega

- 200 g kodujuustu,

- 100−150 g peenteks ribadeks 

lõigatud karulaugulehti

- 1 dl jämedalt purustatud Kreeka pähkleid

- 1 dl hapukoort või jogurtit

- maitseks veidi soola

Segage kodujuust ribadeks lõigatud karulaugulehtedega, lisage Kreeka pähklid, maitsestage soolaga ning segage hulka hapukoor või jogurt.

Kevadine karulaugusupp

- 1 l aedvilja- või kanapuljongit

- 3−4 keskmise suurusega kartulit

- 2−2,5 dl peenteks ribadeks lõigatud karulaugulehti

- 1−2 keedetud muna

- 2 dl hapupiima või kefiiri

- 1 sl peenestatud peterselli

Keetke kuubikuteks lõigatud kartuleid 5−10 minutit puljongis. Seejärel lisage peenteks ribadeks lõigatud karulauk ja keetke veel mõni minut. Serveerige taldrikul koos keedetud munaviiludega, valage juurde hapupiima või kefiiri, segage ning maitsestage soolaga.

Omlett karulauguga

- suur peotäis karulaugulehti

- 3 muna

- maitsestamiseks 2 tl viina ja veidi soola

- praadimiseks õli

Võtke suur peotäis karulaugulehti, peske ja lõigake peenteks ribadeks. Kloppige munad lahti, lisage 2 tl viina, peenestatud karulauk ja maitseks veidi soola. Segage kõik korralikult läbi ning praadige munaroog tulisel ja rasvainega määritud pannil mõlemalt poolt helepruuniks.

Praetud šampinjonid rohke karulauguga

- 200 g šampinjone

- 1−1,5 dl karulaugulehti

- 0,5 dl valget veini

- maitsestamiseks jahvatatud valget pipart, soola, suhkrut

- praadimiseks õli

Peske, viilutage ja praadige šampinjonid väheses õlis pidevalt segades kergelt läbi. Lisage juurde peeneks hakitud karulaugulehed, maitsestage jahvatatud valge pipra, soola ja suhkruga ning valage juurde vein. Hautage 5 minutit kaane all ja serveerige, soovi korral hapukoorega üle valatult.

Karulauguhautis võiga

- 200 g karulauku

- 15 g taluvõid

Asetage karulauk keevasse vette, kuumutage 5 minutit ja kurnake. Seejärel lõigake lehed 2−3 cm pikkuseks ja valage peale kuum soolaga maitsestatud sulavõi. Võib süüa kui iseseisvat toitu või serveerida garneeringuna kala- ja lihatoitude juurde.

Rediselehed on väärt toiduaine

Autor: Toivo Niiberg, Räpina Aianduskooli kutseõpetaja, Maaleht

Esimesena tunnustas redist Prantsuse köök, millest ka tema vanem nimetus − 

prantsuse rõigas. Redise toiteväärtus on väike, kuid kasulike ainete ja ühendite hulk suur.

Redise juurvili sisaldab rohkelt C-vitamiini, foolhapet, 1,2% valku, 3,5% suhkruid. Samuti sisaldab juurvili märkimisväärselt kaaliumi, kaltsiumi, rauda ja väävlit. Tänu väävlisisaldusele on redis maksarasvumise ärahoidmiseks ja organismi üldise ainevahetuse korrastajana omal kohal.

Mikroelementidest vääriks mainimist tsink, seleen ja rohelistes lehtedes paiknev magneesium. Rohke kaaliumisisalduse poolest mõjuvad lehed diureetiliselt ning ergutavad söögiisu ja seedimist.

Redises leidub mitmeid eeterlikke ja sinepiõlisid ning valgulist ainet lisotsiini, mis kõik koos avaldavad laialdast mikroobe hävitavat toimet.

Lehtede puriinirohkuse tõttu tuleks redise ja redisetoitude tarvitamisega olla ettevaatlik neil, kellel on maomahla ülehappesus, gastriit, maohaavandtõbi, põie- ning neeruhaigused või podagra.

Mõneti peetakse redise noori lehti isegi väärtuslikumaks toiduaineks kui redist ennast, sest nad sisaldavad pea 100 mg/% C-vitamiini ehk 2 korda rohkem, kui seda on sidrunis.

Rediselehtedes leidub ka biogeenset stimulaatorit rafaniini, mis juba üsna väikeses koguses aktiveerib organismi füsioloogilisi funktsioone ja teritab meeli, eriti nägemist.

Vanemad lehed muutuvad karedamaks ja karvasemaks, aga sobivad hästi suppidesse ning hautistesse, pudru sisse ja pitsa peale.

Redisetoitude retsepte:

Lihtne redisesalat

- paar peotäit rediselehti

- kümmekond redist

- kastmeks taimeõli, soola

- murulauku, sibulapealseid, 

mungalille lehti ja õisi

Eemaldage noortel redistel vanemad lehed ning peske. Redise juurviljad lõigake õhukesteks ratasteks, lisage sool ning asetage salatikaussi. Lehed hakkige peeneks, segage juurde külm taimeõli, maitsestage soolaga ning asetage rediselõikudele. Rediselehtedele võib juurde hakkida ka murulauku või sibulapealseid, kuid ka mungalille peeneks hakitud lehti ja õisi.

Tervislik redisesalat

- suurem peotäis rediselehti

- peotäis noori kõrve- või raudnõgese lehti

- peotäis noort naati

- 3−4 keedetud vutimuna

- kastmeks mahedamat majoneesi, 1 sl külmpressõli, soola

Hakkige rediselehed peenteks ribadeks, lisage veidi soola ja tampige puunuiaga kergelt läbi. Asetage nõgesed sõelale ja tõstke 30 sekundiks keeva vette. Seejärel jahutage külma jooksva vee all ning hakkige peeneks. Hakkige ka naadilehed ja pošeerige väheses õlis koos nõgeselehtedega (1 minut). Laske hautisel veidi jahtuda. Koorige munad ja lõigake viiludeks. Segage nüüd kõik kergelt läbi, lisage majonees ja segage veel kord kergelt läbi. Juurde ampsake röstsaia või leiba.

Rediselehesalat šampinjonidega

- suurem peotäis rediselehti

- 5−8 šampinjoni

- 1 sl külmpressõli

- 2 sl valget veiniäädikat

- 1 sl peeneks hakitud tilli

- maitse järgi soola ja veidi jahvatatud valget pipart

Peske seened, lõigake pikuti mõne millimeetri jämedusteks viiludeks (nii säilib seene ilus värvus), asetage sõelale ja tõstke minutiks soolaga maitsestatud keeva vette. Seejärel jahutage külma jooksva vee all maha (nii säilitavad seened oma värvuse, on kergesti seeditavad ja mõnusalt krõmpsud).

Segage kõik komponendid kergelt läbi ja tõstke salat pooleks tunniks külmikusse. Ka seda salatit võib serveerida salatipokaalis koos sidruni- või apelsiniviiluga.

Redise ja värske kurgi salat

- 200 g rediseid koos pealsetega

- 200−250 g värsket kurki

- 3 sl hakitud tilli

- 150 g hapukoort, maitsestamata 

jogurtit või keefirit

- maitseks veidi soola

Eemaldage redisel vanemad lehed ja peske. Lõigake redised ja kurk ratasteks, lehed peenteks ribadeks, laduge kihiti salatikaussi, puistake vahele tilli ja veidi soola. Peale valage hapukoort, jogurtit või keefirit.

Rediselehesupp

- 150−200 g rediselehti

- 40−50 g murulauku

- 2 sl riisi

- paar keedetud muna

- 0,8 liitrit lihapuljongit

- hapukoort

- 100 g röstitud saiakuubikuid

Keetke riis lihapuljongiga poolpehmeks, lisage peenekshakitud rediselehed ja keetke veel 10 minutit ning lisage hakitud munad ja murulauk. Sööge kuumalt koos röstitud saiakuubikute ja hapukoorega.

Redise-keefiri külmsupp

- 5−6 suuremat redist koos lehtedega

- 200−300 g värsket kurki

- 4−5 sl hakitud sibulapealseid 

või murulauku

- 0,5 l keefirit

- 0,5 l keedetud jahutatud vett

Lõigake redised õhukesteks viiludeks, hakkige lehed ning tükeldage kurk. Pange peenestatud köögivili keefiri ja vee segusse, maitsestage soolaga, segage ja sööge kohe.

Pikantne redisesalat serveerituna klaaskausis

- 100 g rediseviile ja ribadeks lõigatud rediselehti

- 100 g kurgiviile

- 100 g peenestatud murulauku 

või sibulat

- 100 g tomativiile või poolitatud 

kirsstomateid

- 100 g mugulbegoonia õielehti

Asetage koostisosad vaheldumisi salatikaussi, valage peale soolaga maitsestatud keefir või jogurt.

Roheline kartulipuder

- 600−800 g kartuleid

- 150-200 g rediselehti

- 1 suurem mugulsibul

- 2 sl rasva või margariini

- 1 klaas piima

- maitseks soola

Keetke kooritud ja tükeldatud kartulid soolases vees pehmeks, kurnake ja tampige pudruks. Hakkige rediselehed ja sibul peeneks ning hautage rasva või margariiniga ja segage pudru hulka. Lisage kuum piim ning kloppige püreeks.

Redisesalat kohupiimaga või kodujuustuga

- 200 g rediseid koos pealsetega

- 200−300 g lahjat kohupiima 

või kodujuustu

- ½ klaasi keefirit või maitsestamata jogurtit

- 3 sl peenestatud murulauku 

või sibulat

- soola

Lõigake redised ja noored pealsed ribadeks ning segage koos murulaugu või sibulaga kohupiima hulka, lisage soola, valage peale keefir või jogurt.

Hommikune rediseleheomlett

- suur peotäis rediselehti

- 2 muna

- 2 sl kohvikoort

- maitsestamiseks soola või kartulimaitseainet

- praadimiseks õli

Peske ja lõigake rediselehed peenteks ribadeks ja kuumutage pannil väheses õlis pidevalt segades kergelt läbi. Kloppige kaks muna kergelt läbi, lisades maitseks veidi soola või kartulimaitseainet ja 2 sl kohvikoort. Valage klopitud muna hautisele ja praadige omlett mõlemalt poolt kuldkollaseks.

Hakkliha-redisekotletid

- 100 g rediselehti

- 250 g hakkliha

- paar viilu saia

- keskmine sibul

- 1 muna

- 1 sl hapukoort

- praadimiseks rasva või õli

- maitseks pipart, muskaati ja soola

Lisage hakklihale väheses vees leotatud sai, hakitud sibul, toores muna, pipar ja muskaat. Segage ained ühtlaseks massiks ning vormige laiad õhukesed kotletid. Täidise valmistamiseks praadige peenestatud rediselehed kergelt rasvas läbi, jahutage ja segage juurde veidi hapukoort. Tõstke kotlettide keskele hautatud lehetäidis ning vormige pirukataoliseks. Praadige mõlemalt poolt helepruuniks. Juurde võib pakkuda keedetud või praetud kartuleid või sõmeralt keedetud riisi.

---

HÜVA NÕU

Kuidas hapendada

Kui redist on saanud liialt palju ja ka isu otsas, võib rediseid edukalt hapendada. Hapendamiseks lõigake redised viiludeks ja lehed ribadeks. Hapendamisnõuks sobib väiksem emailämber. Vahele puistake köömneid ja natuke soola.

Esialgu täitke peenestatud massiga pool pange ja suruge puunuiaga tihedamaks. Tihendatud seguga täitke kolmveerand pange. Asetage peale rabarbrilehed, nendele marli, marlile väike puhas puurest ja sellele vajutis (näiteks veega täidetud kolmeliitrine purk).

Peakäärimine kestab toasoojas kaks nädalat. Seejärel tõstke hapendatud mass pooleliitristesse purkidesse, suruge tihedalt kokku, valage peale hapendusvedelik ning sulgege purk õhukindlalt. Säilitage hoidist jahedas, ühtlase temperatuuriga ruumis. Hapendatud redis on sobiv hõrgutis kõikide lihatoitude juurde.

Vitamiin B 17

Rahvasuus tuntud vitamiin B17 ehk amügdaliin on aine, millele on omistatud vähiravi omadused. Lisaks vähirakkude hävitamisele on sellel veel vererõhku alandav ja valuvaigistav toime. Hiina meditsiini praktikud kasutavad seda ka hingamisteede haiguste, nt bronhiidi ja emfüseemi ravis. Saksamaal on kasutatud vitamiini B17 reumaatiliste haiguste ravis, USAs aga on see käibel vererõhu alandajana.

Vitamiin B17 ehk amügdaliini leidub 1200 taimes, eriti aga puuviljade, nt aprikoosi seemnetuumades, kus selle sisaldus on kuni 5%.

Esimesena sünteesis amügdaliini Dr Ernst T Krebs Jr., tuntud biokeemik 1950ndail. Vitamiin B17 on kasutusel ühe vähiravi komponendina paljudes alternatiivsetes vähiravikliinikutes Hollandis, Austrias, Suurbritannias, Saksamaal, Kanadas, Mehhikos jpt. Viimasel ajal on ka mõned traditsioonilise meditsiinini kliinikud USAs amügdaliini kasutusele võtnud.

Mis on vitamiini b17 puhul müstilist?

Amügdaliin sisaldab tsüaniidi ja seetõttu on seda tembeldatud mürgiseks — nagu ka aprikoosiseemneid, õunaseemneid jne. USA ravimifirmad on teinud mitmeid uuringuid amügdaliini kohta, kuid kõik need on seni salastatud. Samas on üks maailma üks tuntumaid alternatiivmeditsiini kliinikuid Oasis of Hope USAs kasutanud amügdaliini edukalt kümnete tuhandete patsientide peal juba ligi 50 aastat.

Amügdaliini peab tavamedistsiin mürgiseks, kuid amügdaliini kohta on avaldatud ainult üks uuring, mis viidi läbi Mayo kliinikus ning kolmes teises onkoloogiakeskuses USAs. Tulemused avaldati ajakirjas New England Journal of Medicine ja see uuring ei leidnud amügdaliinil mingit mõju. Seda uuringut on kritiseeritud palju, kuna see ei olnud läbi viidud vastavalt standarditele — puudus kontrollgrupp, ei olnud kaasatud oma ala spetsialiste.(NEJM) 1982.

Kuidas vitamiin B17 ehk amügdaliin toimib?

Vitamiini B17 molekul sisaldab kaks osa glükoosi (suhkrut), ühe osa bensaldehüüdi ja ühe osa tsüaniidi. Ained on lukustunud olekus nagu näiteks keedusoolas, mis sisaldab naatriumi ja kloori.

Vitamiin B17 molekuli suudab lahti lukustada ja tsüaniidi vabastada ainult ensüüm nimega beta-glükosidaas. Kui B17 vee juuresolekul selle ensüümiga kokku puutub, vabanevad mõlemad mürgised ained — tsüaniid ja bensaldehüüd.

Seda lahtilukustavat ensüümi esineb vähirakkude juures, kus seda on väga suures koguses võrreldes tavaliste ehk tervete rakkudega. Vitamiin B17 lukustub lahti vaid vähirakkude juures ning vabastab mürgid, hävitades seeläbi vähirakke.

Kuidas terved rakud puutumata jäävad?

Terved rakud sisaldavad ensüümi rodanees, millel on võime neutraliseerida tsüaniidi, muutes selle kehale kasulikeks kõrvalsaadusteks. Rodaneesi on suurtes kogustes igas keha osas, välja arvatud vähirakkudes, mis seetõttu on kaitsetud.

Tavalised rakud toituvad oksüdatsioonist, mis on mitmeetapiline protsess ja mille tagajärjel moodustub lõpp-saadustena peamiselt süsihappegaas, vesi ja ammoniaak, mis organismist väljutatakse. Vähirakud toituvad aga suhkru käärimisest. Tavaliste ja vähirakkude erinevus on seetõttu väga suur. Tavalistele rakkudele annab energiat hapniku gaas. Vähirakud saavad aga energiat glükoosi kääritamisest, mis on madalamate eluvormide energia allikas. Glükoosi kääritamine toimub samuti näiteks alkohoolsete jookide valmistamises.

Teine mürgine aine, mida vitamiin B17 sisaldab, oksüdeerub tavaliste rakkude juures tänu hapnikule ning muutub kahjutuks bensoehappeks. Bensoehappel on reumavastane, antiseptiline ja valuvaigistav toime.

See võib võib selgitada ka seda, miks vitamiin B17 kaotab valu arstimite abita. B17 vabastab vähirakkudega kokkupuutel bensoehapet otse vajalikku kohta, ujutades vähikolde üle loodusliku valuvaigistiga.

Kui tsüaniid puutub kokku tervete rakkudega, muutub ta rodaneesi ja väävli abil tiotsüanaadiks. Tiotsüanaad on tuntud loodusliku vererõhu reguleerijana. Lisaks aitab see toota vajalikku B12 vitamiini.

Kolmandaks positiivseks vitamiini B17 järelmõjuks on hemoglobiini ehk punaste vererakkude paljunemise ergutamine.

Kas vitamiin B17 ehk amügdaliin on mürgine?

Ei, see ei ole mürgine. See on sama mürgine kui tavaline keedusool või vesi. Tsüaniid ja ka bensaldehüüd on tõesti eraldi mürgised, kuid amügdaliinis, nagu mainitud, on need lukustunud olekus ja seetõttu ohutud.

---

Aprikoosiseemnete ekstrakti (sisaldab 250mg amügdaliini) koos Reishi seene ja C-vitamiiniga müüb Eestis ametlikult Sojapood.ee. Tegu on toidulisandiga ja seetõttu on soovitav enne kasutamist konsulteerida oma tervisenõustajaga.

Loe lähemalt siit - vitamiin B17

Silmade toit:)

Nägemist parandavad toiduained

1. A VITAMIIN: kabatśokk, porgand, maguskartul, papaya, kõrvits

2. C VITAMIIN: tśillipipar, brokoli, tsitruselised, marjad, gujaav

3. LUTEIIN ja ZEAKSANTIIN: rohelised lehtviljad, atriśokk, avokaado, tomat, muna

SELGITUSEKS

   Luteiin 

1. vetikatest ja kõrvenõgestest saadav kollane isopreenvärvaine

2. ksantofüll - pms. taimede lehtedes, õites ja viljades leiduv kollane pigment, hapnikku sisaldav karotinoid; tekib plastiidides koos mitme teise pigmendiga. Ksantofülli on looduses nii vabalt kui ka estrite koostises; ta moodustub karotiini oksüdeerumisel.

Ksantofülli sisaldab lisaks taimedele näiteks veel munakollane.

   Ksantofüllid - kollased, oranźid, punased ja harva violetsed pigmendid, mis on varustatud OH-rühmaga. Neid on mitmeid, enam levinud on järgmised - astaksantiin, luteiin, zeaksantiin, violaksantiin, neoksantiin, alloksantiin ja ehinenoon. ... 

Paljud karotinoidid tugevdavad immuunvastust, tõkestavad mutageneesi, vähendavad tuumakahjustusi ja kaitsevad rakke ning kudesid mitmesuguste kasvajate eest (vt. Tabel 1.).    Zeaksantiin esineb rakkude membraanides ja suurendab nende jäikust ja mehhaanilist tugevust

4. OMEGA-3 RASVHAPPED ja ASTAKSANTIIN: lõhe, tuunikala, koorikloomad (karbid)

Astaksantiin - karotenoidpigment, leidub koorikloomades.

4a. Catechin: roheline tee

Catechin EGCG on tugev antioksüdant ja hiljutised inimese uuringud näitavad, et rohelise tee ekstraktid võivad aidata vähendada kaalu, peamiselt keharasva arvelt, suurendades pärast sööki kalorite põletadmist (söömisjärgse termogeneesi) ja rasvade oksüdatsiooni. Uuringud näitavad, et roheline tee võib vähendada südame-veresoonkonna haiguste, neerukivide, vähi riski, samas parandada luude tihedust ja kognitiivset funktsiooni. 

Mõned allikad soovitavad ka radioaktiivse kiirguse puhul.

Samuti väidetakse, et catechin pärsib alllergiat ja takistab hammaste lagunemist.

4b. Väävel: küüslauk

Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti spetsiifilise lõhnaga allitsiiniks, väga tugeva bakteritsiidse toimega lenduvaks antibiootikumiks.

Seetõttu tuleb purustatud küüslauk võimalikult kiiresti ära tarvitada.

Peale selle sisaldab küüslauk valku ja enamikku mineraalaineid - eriti räni, seleeni, joodi ja germaaniumi. 

Seleen ja germaanium aitavad tõsta südamelihaste jõudlust ning on toeks vähiravil. 

Allitsiin ja mikroelemendid tugevdavad organismi kaitsevõimet ja mõjuvad hästi hormonaalsüsteemile. Allitsiinil on veel üks hea omadus: ta kiirendab vitamiinide omastamist toidust. Seepärast tulebki vitamiinirikaste salatite valmistamisel lisada küüslauku. 

Uusimad uurimused on näidanud, et allitsiin ja mõned tema laguproduktid võivad pidurdada vähkkasvaja arengut.

Küüslauk on rikas suhkrute poolest ning sisaldab C-, D- ja B-grupi vitamiine.

Organism omastab küüslaugu kiiresti ning selle toime püsib kehas kaua. Profülaktikaks peaks iga päev sööma üks kuni kolm küüslauguküünt.

Paljudele ei meeldi küüslaugu lõhn. Seda saab eemaldada, kui pärast küüslaugu söömist juua leiget piima, närida petersellilehti, tilli või kohviube või süüa peale üks sidruniviil.

Raviks on kõige parem kasutada küüslauku toorelt. Mõne inimese magu aga ei kannata värsket küüslauku. Siis saab seda tarvitada kergelt kuumutatult (ravimõju säilib, välja arvatud antibiootiline toime).

Loe küüslaugust veel: Terviseleht 1, Terviseleht 2, Bioneer, Kokaraamat, Wikipedia