Tervislik ja ilus murulauk

Autor: Astrid Lepik, Maaleht

Murulauku ei pea sugugi kasvatama maitsetaimede seas, 

hästi passib ta ka püsilillepeenraisse.

Talisibula kõrval on murulauk üks esimesi kevadisi taimi, mida toiduks tarvitada. Oma veidi õrnema maitse ja peenema välimuse tõttu sobib ta hästi võileibade katteks, samuti salatite ja suppide maitsestamiseks. 

Võrrelduna hariliku sibulaga sisaldab murulauk mõnevõrra rohkem C-vitamiini, provitamiini A ja B-rühma vitamiine.

Parima maitse ja õrnema tekstuuriga on noored pealsed, mis on umbes 15 cm pikkused. Vanemad pealsed muutuvad tuimaks ja puiseks. 

Et ergutada uut kasvu, tuleks pealsed lõigata kääride või terava noaga maapinnast umbes 2-3 cm kõrguselt maha. Järgmine kord lõigatakse, kui pealsed on taas paraja pikkuse saavutanud. Selliselt toimides kindlustatakse õrnad ja maitsvad pealsed kuni sügiseni. Ainus miinus asja juures on, et sedasi jääb murulaugu tore õieilu nägemata.

Murulauk on lihtsasti kasvatatav ja vähenõudlik. Ta saab hakkama üsna mitmesugustel aiamuldadel kuid eelistab kergemat ja viljakat mulda ning päikselist kasvukohta. Kasvatamisel tuleks vältida vaid neid kohti, kuhu kogunevad liigsed sademeteveed, liigniiskes kohas hukkub murulauk kiiresti ning ei pea talvepakasele vastu. Kuid muul juhul ei tee talvepakane talle liiga ja ka suvised lühiajalised põuaperioodid elab kenasti üle. Kevadel ja sügisel taime ümber lisatav sõelutud kompostimuld tõstab mullaviljakust. Et soodustada äralõigatud pealsete asemele uute ja mahlaste kasvu, tuleks taimi kastmisega ergutada.

Ühel kohal võib murulauk kasvada 4-5 aastat. Selle ajaga on puhmik kasvanud piisavalt suureks, et teda jagada. Jagamiseks ja paljundamiseks on parim aeg varakevad, mil murulauk alles alustab oma kasvu. Istutamisel jälgida, et taimed saaksid samale sügavusele kui nad enne kasvasid. Peale istutamist kasta taimi korralikult ning multšida sõelutud kompostimullaga. Kui tingimused sobivad, annab murulauk sageli ka iseküvi (eeldusel, et taimel lastakse õitsema minna).

Murulauku kasvatatakse eelkõige maitsetaimede peenras. Kuid oma kauni välimuse ja roosakas-lillakat tooni õienuttide tõttu sobib ta hästi ka püsikute peenraisse, kus ta õitseajal hea meetaimena meelitab ligi mesilasi. Seal võib ta olla nii peenra ääristajaks kui moodustada nägusaid gruppe. Kes ei põlga ära murulaugu spetsiifilist lõhna, võib toredaid õisi ka vaasi korjata, vaasis seisavad nad võrdlemisi hästi. Murulaugu kiituseks tuleb mainida ka seda, et lisaks ilule ja tervislikkusele aitab ta kõrvalkasvavaid taimi kaitsta jahukaste ja lehetäide