Alkoholi pikaajalise tarvitamise laastav mõju
tervisele on hästi teada. Maksakahjustused, maohaavad, kasvajad ja depressioon
kimbutavad kõiki alkohoolikuid. Palju vähem teavad füsioloogid sellest, mis
toimub alkoholiga sõprust alustava inimese kehas.
Mehhiko Riikliku Polütehnilises Instituudi
õppejõud Adela Rendón pani tähele, et esmaspäeviti tulid tudengid seminaridesse
väsinuna ja haiglasena ning nende tähelepanu hajus kergesti. Üliõpilased
väitsid, et nad joovad vähe. Rendón soovitas neil ennast rohkem jälgida.
Sellest koorus välja Hispaania ning Mehhiko ülikoolide vaheline uurimisprojekt,
kus analüüsiti noorte inimeste alkoholitarbimisega seotud oksüdatiivseid
kahjustusi.
Need tekivad kõikidel elusolenditel hapnikku
sisaldavas keskkonnas. Hapniku reaktsioonivõimelised vormid lõhuvad rakke ning
see soodustab eri haiguste tekkimist.
Uuringus osalesid vabatahtlikud üliõpilased vanuses 18-23 aastat, kes olid harjunud koolinädala lõpus enda hinnangul
mõõdukalt jooma. Kõik osalejad hinnati arstliku ülevaatuse põhjal terveks.
- Katsealused tarvitasid nädalavahetusel keskmiselt ligi 120 grammi puhast alkoholi, mis vastab ligikaudu pooleteisele pudelile veinile.
- Kontrollrühmas olid täiskarsklastest tudengid.
Kõikidel vabatahtlikel mõõdeti alkoholi lagundava ensüümi aktiivsust ja hinnati, kui palju tekkis rakumembraane kahjustavaid ühendeid.
- Katsealused tarvitasid nädalavahetusel keskmiselt ligi 120 grammi puhast alkoholi, mis vastab ligikaudu pooleteisele pudelile veinile.
- Kontrollrühmas olid täiskarsklastest tudengid.
Kõikidel vabatahtlikel mõõdeti alkoholi lagundava ensüümi aktiivsust ja hinnati, kui palju tekkis rakumembraane kahjustavaid ühendeid.
Tulemused olid üllatavad. Võis ju eeldada, et ka
mõõdukas napsitamine pole päris ohutu, sest alkoholi tarvitamisel tekib üsna
palju rakule kahjulikke vabu radikaale. Ent neil, kes nädalavahetusel alkoholiga
lõõgastusid, oli kahjustusi ligi kaks korda rohkem kui karsklastel.
Rendónil tekkis huvi, kas kahjustused võivad
tekkida ka DNA-molekulis ja ta otsustas hinnata, kui korralikult on valgete
vereliblede pärilikkusaine kokku pakitud. Nädalavahetuse napsitajatest esines
pisikesi kahjustusi 44 protsendil, karsklastest aga ainult 8 protsendil.
Pakkimisvead olid üsna väikesed, kuid uurija
sõnul on see ootuspärane, sest vabatahtlike hulgas polnud ühtegi
alkoholisõltlast. Kuidas täpselt alkohol meie DNAd mõjutab, pole veel teada.
Rendóni kinnitusel peaksid kõik nädalavahetusel
veini või õllega lõõgastujad arvestama, et pikema aja jooksul hakkab ka
mõõdukas alkoholitarbimine keha mõjutama ja kulutama.
Uurimus ilmus ajakirjas Alcohol.