KUIDAS VARUSTADA ORGANISMI OMEGA-3-RASVHAPETEGA?
Tänapäevane toitumisrežiim kannatab eeskätt omega-3-rasvhapete vaeguse ja omega-6-rasvhapete ületarbimise all. Nende asjaolude kokkulangemine loob vähkkasvaja arengut soodustava põletikulise keskkonna. Et haiguse arengut ennetada, on vaja esmalt taastada organismis nende kahe põhilise rasvhappetüübi tasakaal.
| NB! |
1) Omega-3-rasvhapped vähendavad rinna-, käärsoole- ja eesnäärmevähi ohtu.
2) Omega-3-rasvhapped vähendavad kasvajarakkude võimet moodustada metastaase – põhilist tegurit, millest sõltub nii vähihaige seisund kui ka prognoositav eluiga.
|
Linaseemned on rikkalikem taimset päritolu omega-3-rasvhapete hulka kuuluva linoleenhappe allikas. Seda ainet kasutavad meie keharakud põletikuvastaste toimeainete EPA ja DHA tootmiseks. Vaid 2 supilusikatäit linaseemneid rahuldavad organismi päevase omega-3-rasvhapete vajaduse enam kui 140% ulatuses!
Omega-6-rasvhapete liigtarbimine aga takistab linoleenhappe muundumist EPAks ja DHAks. Seepärast on oluline, et omega-3-rasvhapete hulga suurendamisega kaasneks omega-6-rasvhapete tarbimise vähenemine, et nende suhe organismis oleks tasakaalus.
See tasakaal on on ülioluline vähktõve ärahoidmiseks. Ühe hiljutise uuringu põhjal võib väita, et enam-vähem võrdne kogus omega-6- ja omega-3-rasvhappeid organismi rasvkoes koos küllaldase hulga monoküllastamata rasvhapetega (neid leidub rohkesti oliiviõlis) vähendab oluliselt rinnavähi ja eesnäärmevähi ohtu.
Omega-6-rasvhapete ülekaal organismis soodustab haiguse arengut ja siirete levikut luudesse. Omega-3-rasvhapped pärsivad mõlemaid nähtusi.
Seega pole vähimatki kahtlust, et linaseemned mängivad vähktõve ennetamisel olulist osa, varustades meie organismi omega-3-rasvhapetega. Viimaseid läheb vaja tugeva põletikuvastase toimega molekulide sünteesimiseks, et hoida ära vähi arenguks soodsa keskkonna teket.
VÄHIVASTASED FÜTOÖSTROGEENID — LIGNAANID
Lisaks omega-3-rasvhapetele sisaldavad linaseemned suures koguses fütoöstrogeene — molekule, mille keemiline ehitus sarnaneb östrogeeni omaga ja mis on võimelised leevendama liiga suurest östrogeenide sisaldusest põhjustatud kahjustusi organismis.
Seni on teadlaste ja meedikute tähelepanu pälvinud eeskätt sojas sisalduvad isoflavoonid, siis tegelikult on looduses teisigi rinnavähi arengut tõkestavaid fütoöstrogeene — näiteks lignaanid.
Lignaanid on keerulised ühendid, mida leidub üsna paljudes taimedes, enim aga linaseemnetes. Linaseemned sisaldavad palju rohkem sekoisolaritsiresinooli ja selle lähisugulast matairesinooli kui muud saadused. Need toimeained aitavad östrogeenidest sõltuvaid vähiliike ennetada: soolebakterite mõjul muunduvad antud ühendid enterolaktooniks ja enterodiooliks — kaheks molekuliks, mis blokeerivad östrogeenide sidumist rinnanäärme rakkudega.
Mitmed epidemioloogilised uuringud lignaanide toimest rinnavähi ennetamisel on andnud väga julgustavaid tulemusi. Enamikul juhtudest vähenes kõrgema östrogeenitasemega (eeskätt menopausieelses eas) naistel vere enterolaktooni kontsentratsiooni suurenemisega (sekoisolaritsiresinooli muundumise tulemusel) rinnavähi oht. Neid tulemusi kinnitasid laboriuuringud katseloomadega, kellele oli siiratud rinnanäärme kasvaja. Kui lisati loomade toiduratsiooni lignaane, oli võimalik kasvaja arengut peatada.
Vastupidiselt sojas sisalduvatele isoflavoonidele, mis suurtes kogustes (nagu näitasid katseloomadega tehtud laboriuuringud) koguni soodustavad rinnanäärmekasvaja arengut, kutsuvad lignaanid esile kasvaja taandarengu.
Seega võib öelda, et linaseemnetes sisalduvad fütoöstrogeenid kujutavad endast tõhusat alternatiivi soja fütoöstrogeenidele ning moodustavad tervistava toidulisandi rinnavähist puudutatud naistele, kellele soja tarbimine on vastunäidustatud.
Niisiis on linaseemned mitmekülgsete raviomadustega toiduaine: vähendades kroonilist põletikku ja seeläbi vähirakkude arenguks soodsa keskkonna tekkimise võimalust on linaseemnetel võime ennetada vähktõbe. Linaseemnete kõrge lignaanisisaldus loob näiteks rinnavähi vastu otsekui tõelise kaitsemüüri.
NB!
- - Et organism omastaks linaseemnetes sisalduvaid omega-3-rasvhappeid võimalikult hästi ning et lignaanid muunduksid hõlpsamini aktiivseteks fütoöstrogeenideks, tuleb seemned enne tarbimist tingimata peeneks jahvatada. Kuna omega-3-rasvhapped on äärmiselt õrnad ühendid ja rääsuvad kergesti, ostke pigem terveid seemneid ning jahvatage neid tavalises kohviveskis vastavalt vajadusele. Jahvatatud seemneid võib säilitada külmkapis õhukindlalt suletud pakendis, kuid mitte kauem kui kaks nädalat. Ärge ostke jahvatatud seemneid!
- - Et linaseemnetes sisalduvate omega-3-rasvhapete muundumine kulgeks soodsates tingimustes, on väga tähtis piirata omega-6-rasvhapete tarbimist. Toitude valmistamisel kasutage rasvainena eeskätt oliiviõli (vältige päevalille- ja eriti maisiõli), samuti hoiduge nii palju kui võimalik liigselt töödeldud ja tööstuslikult toodetud valmistoitudest.
(Katkend raamatust “Toiduga vähi vastu”, Richard Beliveau ja Denis Gingras, kirjastus Varrak)
- Ehkki linaseemnete puhul antakse näitajad klassikaliselt 100 grammi kohta, pole kasulik neid korraga palju süüa. Tundlikuma seedekulglaga inimestel võib suur seemnekogus koos ohtralt pruugitud vedelikuga põhjustada lausa kõhulahtisust. Kui süüa linaseemneid suurtes kogustes, tekib organismis ohtlikul määral mürgist hüdrotsüaanhapet. Nii et üle 2supilusikatäie seemneid päevas ei maksa süüa.
Allikas: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1008_997.html
Lisaks:
Linaseemnetes leidub mikrokogustes glükosiid linamariini, mis on sinihappe algallikas ja kõik me teame, et sinihape on mürk. Kuumutamisel aga hakkab linamariin lagunema ja tema kogus väheneb kordi. Linaseemnete pressimisel õliks ja koogiks tõuseb temperatuur kuni 50 kraadini ja sellestki piisab, et linamariinist lahti saada.
Linaseemnete asemel võiks süüa linajahu. Jahu söömisel võid kindel olla, et sinihappe võimalus on 100% kaotatud ning püsid sama tervise juures ka 100.aaastasena :) Samuti on väga väga kasulik linaõli.
Allikad: sordiaretus.ee ja http://webcache.googleusercontent.com
Lisaks:
Linaseemnetes leidub mikrokogustes glükosiid linamariini, mis on sinihappe algallikas ja kõik me teame, et sinihape on mürk. Kuumutamisel aga hakkab linamariin lagunema ja tema kogus väheneb kordi. Linaseemnete pressimisel õliks ja koogiks tõuseb temperatuur kuni 50 kraadini ja sellestki piisab, et linamariinist lahti saada.
Linaseemnete asemel võiks süüa linajahu. Jahu söömisel võid kindel olla, et sinihappe võimalus on 100% kaotatud ning püsid sama tervise juures ka 100.aaastasena :) Samuti on väga väga kasulik linaõli.
Allikad: sordiaretus.ee ja http://webcache.googleusercontent.com
---------------------------------------------------------------------------
Toitumisterapeut Annely Sootsi sõnul on inimesed
kaalulangetamist soovides
juba aastakümneid vältinud rasvu, ent rasvade toidust väljajätmine teeb tegelikult inimese tervisele ja ajule karuteene.
«Meie aju kuivmassist 60 protsenti moodustavad rasvad ja rasvade kogusest enamuse moodustab selline rasvhape nagu DHA, mis on pärit oomega-3 rasvhapetest. Keha toodab seda ise, kui oomega-3 rasvhapped on saadaval, aga me saame seda ka kalast,» rääkis Soots Vikerraadio saates «Huvitaja».
Mälu ja aju seisukohast võib
eriti tervislikuks pidada sardiine. Selles on rohkem küll kalarasvu, ent ka fosfolipiide – keerulist rasva, mida on vaja aju funktsioneerimiseks.
«Me saame neid rasvu, mis on kalas, tegelikult ka seemnetest. Seemnetes on nad oomega-3 rasvhapete kujul ja keha peab neist edasi tegema neid keerulisemaid rasvhappeid, mida kala sisaldab,» selgitas Soots.
«Seemneid soovitaks tarbida niimoodi, et teha seemnesegu, kus on pool kogust linaseemneid või ka nüüd populaarseks muutunud chia seemneid, sest need on kõige oomega-3-rikkamad seemned. Ja et saada õige vahekord oomega-3 ja oomega-6 vahel, võib neid segada pooleks päevalille ja kõrvitsaseemnetega.»
Sellise seemnesegu tuleks kohviveskis ära jahvatada ning siis iga päev umbes 1-2 supilusikatäit nahka pista. Samas ei tohiks korraga valmis teha liiga suurt kogust, sest oomega-3 rasvhapped on väga õrnad ja need rääsuvad kergesti. Jahvatatud seemnete puhul saab organism vajalikud rasvad kõige paremini kätte.
«Võib juhtuda niimoodi, et te ei seedi neid seemneid ära. Seemnetel on looduslik kaitse peale pandud, et linnukesed nad uuesti välja kakaksid ja nad uuesti kasvama läheksid. Ja võib arvata, et meie seedetrakt võib need ka lihtsalt tervena väljutada,» selgitas toitumisterapeut.
Selliseid häid rasvu leidub ka pähklites (eriti kreeka pähklites) ning neid toiduaineid ei peaks kartma – paksuks need ei tee: «Keha ei ole nii rumal, et nii olulised asjad ära põletab.»
Tsink ja B-grupi vitamiinid
Tsinki ja B-grupi vitamiine sisaldavad samuti seemned, aga ka pähklid ning täisterad. «B-vitamiine saame eriti pärmist, ja tegelikult saab ka tsinki pärmist. Varem anti lastele pärmijooki ja teati lihtsalt, et need on väga kasulikud asjad. Praegu on võimalik ökopoodidest osta hästi maitsvaid pärmilaastusid, mida võiks iga päev natukene toidu sisse panna,» rääkis Soots.
«Tsinki saab hästi palju austritest. Kui me sööme ära ühe austri päevas, siis on terve tsingivajadus tegelikult rahuldatud. Tsink aitab oomega-3 rasvhapetel muutuda nendeks kõrgemateks rasvhapeteks, mida aju vajab, aga takistab seda alkohol. Alkohol piltlikult marineerib sinu aju.»
Kahjulikud transrasvad
Toitumisterapeut soovitas toidust välja jätta hüdrogeenitud rasvad ehk transrasvad: «Kõik margariinid, enamus kooke ja ka väga paljud piimatooted.
Kui on kusagile peale kirjutatud hüdrogeenitud rasv või ka lihtsalt taimerasv, ja ei ole öeldud, millisest taimest on see pressitud, siis võiks seda vältida.
Transrasvad asendavad ajus need head rasvad ja kuna aju koosneb põhiliselt rasvadest, siis tegelikult see takistab aju ja rakumembraanide tööd».
Viljade puhul pidas Soots oluliseks selgitada, et aju vajab antioksüdante ning et kõik puu- ja köögiviljad on väga suure antioksüdantide sisaldusega. Iga päev vikerkaarevärvi toitu süües saab organism kätte kõik erinevad vajalikud antioksüdandid.
B4 vitamiini ehk koliin
Ühe olulise vitamiinina tõi naine välja veel B4 vitamiini ehk koliini, mida leidub kõige rohkem siseorganites ja munas. Samas sisaldab puuviljadest seda võrdlemisi palju ka apelsin. «Kui inimene jätab muna toidust välja, siis ta ei saa selliseid olulisi toitaineid, nagu koliin ja letsitiin, mis on aju tervisele ääretult olulised,» möönis Soots.
Lõpetuseks nentis toitumisspetsialist, et me tarbime liiga palju loomseid valke, loomseid rasvasid ja rafineeritud tooteid ning liiga vähe köögivilju. Lisaks tuleks võimalikult palju vältida kontsentreeritud suhkruid – süüa koogi asemel hoopis puuvilju. Päevaseks vahepalaks võiks tema sõnul süüa näiteks puuvilju, pähkleid ja seemneid. Lisaks tuleks rohkem süüa ka kaunvilju ja täisteraviljatooteid.
Allikad: Tarbija24 ja Huvitaja
No comments:
Post a Comment