Toiduõlidest ja rasvadest

Kui toidus ei ole piisavalt rasva, siis organism ei omasta rasvlahus­tuvaid vitamiine ja meil võib tekkida nende vitamiinide puudus. 

Teadmiseks: rasvlahustuvad vitamiinid on A-, D-, E- ja K-vitamiin. 

Rasvade omadused ja väärtus sõltuvad rasvhapete küllastatusest, s.t. rasvhappe molekulis süsiniku aatomite vahel kaksiksidemete olemasolust. Selle alusel jaotataksegi rasvhapped polüküllastumata (mitu kaksiksidet), monoküllastumata (üks kaksikside) ja küllastatud rasvhapeteks (kaksiksidet ei esine).

Seega õlid ja rasvad jagunevad üldiselt:

1. küllastunud rasvhapeteks (loomsed õlid)

2. küllastumata rasvhapeteks (taimsed õlid)

    Viimased on siis omakorda:

      - monoküllastumata või

      - polüküllastumata 

Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsed rasvad aga sisaldavad palju mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Tihti nimetatakse loomseid rasvu ka tahketeks ras­vadeks ja taimseid vedelateks, külmas keskonnas muutuvad esimesed tahkeks.

Enamus külmpressitud polüküllastumata taimeõlisid on praadides organismile kahjulikud, sest sinna jääb aineid, mis kipuvad kuumuses rääsuma. 

Erandiks on oliivõli, mis on monoküllastumata rasvhape ehk tal on üks kaksikühend ja seetõttu on see lähemal küllastunud rasvhapetele. Katseta: külmikus muutub virgin oliiviõli kergelt hägusaks, kuna üldiselt jäävad taimeõlid külmas vedelaks. Seepärast eelistataksegi õlidest põhiliselt ikka oliiviõli.

Küllastunud rasvhappeid sisaldavad õlid on praadimiseks parimad. Siia kuuluvad ehe taluvõi, külmpressitud kookosõli ja searasv. Õnneks on nüüdseks ka kummutatud kolesteroolimüüt loomsete rasvhapete kahjulikkusest.

Inimese rasvkudegi koosneb põhiliselt küllastunud ja monoküllastumata rasvhapetest ja seetõttu me neid vajamegi.

Inimühiskonnas liiguvad ikka periooditi teatud trendid, vastavalt uuringutele, avastustele ning neist kujunenud müütidele. Nii on ka toiduainetetööstus pikka aega pakkunud just polüküllastumata rasvhappeid ehk taimeõlisid ja  margariine, mis on viinud inimorganismi koostise tasakaalust välja. Neid pakutakse nii puhtal kujul kui paljude muude toodete koostises, näiteks küpsetistes jne.

NB! Rafineeritud taimeõlid on kaotanud oma head omadused, sest neid on töödeldud kõrge kuumusega, selle käigus kadunud loomulik lõhn ja värv on asendatud kunstlikega, et oleks meeldivam tarbida.

Ilmselt vajab meie organism kõike parasjagu, lähtudes ühtlasi konkreetsest ajaloolisest kliima-kultuuri-kehatüübi taustast.

Seega on praadimisel ohutu kasutada ehtsat võid, külmpressitud kookosõli ja virgin oliivõli (kõige parem variant külmtilgutatud õli, ehki seda ei pruugi olla lihtne hankida). Samuti võib rasva saamiseks kasutada teatud koguses pekist liha või searasva.
Seemneid ja pähkleid saame niisamagi süüa ja salatitele lisame virgin oliivõli.