A-vitamiin e. retinool

Organismi kaitsev antioksüdant. Tagab silmade, limaskestade ja maksa tervise; vajalik luukoe, hammaste ning kõhrede arenguks.  Oluline spermatosoidide ja platsenta arenguks ning kasvavale organismile rakkude ehituseks. Ka kaitseb A-vitamiin liigse päikese eest ning mõjub hästi juustele ja nahale.

Samuti kaitseb A-vitamiin maohaavandite eest ja aitab juba tekkinud haavanditel paraneda. Kilpnäärme normaalseks talitluseks on vaja samuti küllaldasel määral A-vitamiini. 

A-vitamiini läheb vaja proteiini- e. valgusünteesis, et lõhustada valke aminohapeteks. Kui A-vitamiini on liiga vähe, kulub see kõik proteiinide moodustumisele ja organismi teised osad jäävad vitamiini kaitsvast toimest ilma. Maksa koguneb liigselt aminohappeid, ent organism ei suuda neid elutähtsate toitainetena kasutada. Seepärast suurendab valgurikas toiduvalik vajadust A-vitamiini järele!

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, kuna seda lagundatakse, absorbeeritakse ja transporditakse koos organismis leiduvate rasvadega. Seega võib rasvavaene dieet mõjutada A-vitamiini imendumist.

Allikad

A-vitamiini saab loomsetest allikatest retinoolina, kõige enam on seda maksas ja kalamaksaõlis. 

Organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest.

Kasu on ka munadest, võist ja värskest rasvasest piimast.

A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, mida saame näiteks:
* 5 g hautatud maksast,
* 10 g maksapasteedist,
* 70 g porgandist,
* 100 g munakollastest,
* 120 g kuivatatud aprikoosidest,
* 120 g võist,
* 150 g porgandimahlast,
* 200 g paprikast.

Sisaldus 100 g kohta:[1]

• kalamaksaõli (30,0 mg);
• veisemaks, keedetud või praetud (7,74 mg);
• seamaks, keedetud või praetud (5,40 mg);
• kanamaks, keedetud või praetud (4,30 mg);
• porgand, toores (0,84 mg);
• maguskartul ehk bataat (0,71 mg);
• või (0,68 mg);
• kõrvits, keedetud (0,25 mg);
• munad, keedetud (0,22 mg).

1↑ "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov

Veendu, et A-vitamiin, mida kasutad, on looduslikku päritolu. Peaaegu kõigis mitut vitamiini sisaldavates toodetes ja kalamaksaõlides on nii A-vitamiin kui ka teised vitamiinid toodetud kunstlikult, mistõttu neil puuduvad loodusliku vitamiini mõjud.

Üleannustamine

Sellest tekivad maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise üledoosi korral osteoporoos.

NB! A-vitamiini manustamine lisapreparaatidena (v.a. puhas looduslik kalamaksaõli) peab alati toimuma arsti järelevalve all, sest see ladestub rasvkudedesse ja võib pikaaegsel üleannustamisel tekitada raskeid haiguslikke seisundeid, millest mõne sümptomid võivad eksitavalt sarnaneda vitamiinipuudusega.

Suitsetajatel võib toidulisandina karotenoidide liigne manustamine suurendada vähiriski.

Toiduga ei üleannustamine võimalik, v.a. hülgemaksa süües, mida me enamasti ei tee:)

A-vitamiini puudus

Uuringud näitavad, et sel juhul suureneb risk haigestuda vähki, samuti südame-veresoonkonnahaigustesse, põletikesse, reumasse, katarakti ja muudesse degeneratiivsetesse haigustesse. A-vitamiini vaegus võib põhjustada ka kuulmise halvenemist, maitse- ja haistmismeele nõrgenemist, muutusi limaskestades ja kesknärvisüsteemis, aneemiat jne.

Organism varub A-vitamiini maksa ja teistesse kudedesse, ka rindadesse. 

Kui rinnanäärme rakkudes pole piisavalt varuks A-vitamiini, võivad need areneda vähirakkudeks. Juba varasemates uuringutes on täheldatud, et rinnavähist haaratud kudedes on A-vitamiini varud puudulikud. 

A-vitamiinil on tähtis ülesanne rakkude jagunemise regulatsioonis. A-vitamiin võib koguni ära hoida halvaloomulise raku jagunemise ja muuta kasvajarakud taas normaalseteks.

Avitaminoos võib esineda nii esmase kui teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi köögivilju, puuvilju ja maksa. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb lipiidide kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada sapi tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja oksüdantide liigne tarbimine, näiteks suitsetamine.

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. 

Tsingivaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja metabolismi.

On täheldatud, et vaktsineerimised (sealhulgas MPR – ühendvaktsiin leetrite, mumpsi ja punetiste vastu) kutsuvad esile A-vitamiini varude ammendumise, ja seda seostatakse osaliselt autismi tekkega. A-vitamiini vähesus pärsib omakorda immuunsüsteemi, nii et lapsel puudub rakuline immuunsus. Et immuunsüsteemi pikaajaline mälu püsiks, vajab organism 14-hüdroksüretroretinooli. Selle loodusliku aine ainus looduslik allikas on kalamaksaõli. Kui lapsi on ravitud kalamaksaõlist saadud A-vitamiiniga, on nadparanenud ja paljud autismi sümptomid on kadunud.

Ülevaate koostamisel on kasutatud järgmisi allikaid: http://www.toitumine.ee/a-vitamiin/,  http://et.wikipedia.org/wiki/A-vitamiin, toidutare.ee, http://www.loodustohter.ee/?p=45