“Kaua levinud toidusoovitused on kaasa toonud ülekaalulisuse ja suhkruhaiguse epideemia, mille tagajärjed jätavad täielikult varju kõik inimkonna ajaloos esinenud katkud, kui võtta arvesse suremust, inimestele põhjustatud kannatusi ja ränka mõju majandusele,” vahendab ülemaailmselt tunnustatud doktor Dwight Lundelli sõnu portaal Alkeemia.
Meie, arstid, omandame oma väljaõppe, teadmiste ja autoriteedi tõttu sageli üpris suure ego, mis teeb eksimuste tunnistamise vahel raskeks. Kuid siin see on. Ma tunnistan ausalt, et olen eksinud. Olen 25-aastase tööstaažiga südamekirurg, kes on läbi viinud üle 5000 südameoperatsiooni, aga täna kavatsen ma meditsiini ja teadusega seotud faktid õigesti paika panna.
Õppisin mitu aastat koos teiste silmapaistvate arstidega, keda nimetati arvamuskujundajateks. Meid igast küljest ümber piiranud teadusliku kirjanduse ja paljudel haridusseminaridel käimise alusel kuulutasime me, arvamuskujundajad, et südamehaiguste põhjuseks on lihtsalt kõrgendatud kolesteroolitase veres.
Ainus vastuvõetav ravikuur oli kolesterooli langetavate ravimite retseptide kirjutamine ja rasvavaese dieedi määramine. See viimane pidi meie väitel langetama kolesterooli ja südamehaiguste esinemise ohtu. Nendest soovitustest kõrvale kaldumine oli võrdne pühaduseteotusega ja võis kaasa tuua ka süüdistuse väärravis.
See ei aita!
Neid soovitusi ei ole enam võimalik teaduslikel ega moraalsetel alustel kaitsta. Paar aastat tagasi tehtud avastus, et südamehaiguste tekkimise põhjuseks on veresoonte põletik, sunnib arste aeglaselt muutma oma paradigmat südamehaiguste ja teiste krooniliste haiguste ravi kohta.
Hoolimata tõsiasjast, et veerand USA rahvastikust tarbib kalleid kolesterooli langetavaid ravimeid ja me oleme ka vähendanud rasvasisaldust oma söögis, sureb käesoleval aastal südamehaigustesse rohkem ameeriklasi kui kunagi varem.
Ameerika Südameassotsiatsiooni (AHA) statistika põhjal kannatab praegu südamehaiguste käes 75 miljonit ameeriklast, 20 miljonil inimesel on suhkrutõbi ja 57 miljonil osaliselt diagnoositud suhkrutõbi. Need haigused mõjutavad igal aastal üha rohkem ka noori inimesi.
Lihtsalt öeldes ei ole kolesteroolil võimalik ilma põletikuta veresoonte seintele koguneda ning seeläbi südamehaigusi ja insulte põhjustada. Ilma põletikuta liigub kolesterool kehas vabalt ringi, just nagu loodus ette on näinud. Põletik on see, mis põhjustab kolesterooli kuhjumise.
Põletik ise ei ole keeruline haigus – tegu on lihtsalt keha loomuliku kaitsetegevusega sissetungija vastu, milleks võib osutuda mõni bakter, mürk või viirus. Põletiku tsükkel on täiuslik viis keha kaitsmiseks bakteritest ja viirustest sissetungijate eest. Kui me aga muudame pidevalt oma keha haavatavaks selliste mürkide või toitudega, mida inimkeha pole loodud korralikult läbi töötlema, tekib seeläbi krooniline põletik. Krooniline põletik on kahjulik, samas kui akuutne põletik on kehale kasulik.
Milline selgelt mõtlev inimene küll tarbiks korduvalt selliseid toite või muid ained, mis teadaolevalt kehale kahjulikult mõjuvad? Näitena võib tuua küll suitsetajad, aga nemad tegid selle otsuse vähemalt teadlikult.
Kõik teised on lihtsalt järginud soovituslikku üldlevinud toiduplaani, mis eelistab madala rasvasisaldusega toite ning palju polüküllastamata rasvhappeid ja süsivesikuid, ise teadmata, et põhjustame seeläbi oma veresoontele pidevalt vigastusi. Need pidevad vigastused põhjustavadki kroonilise põletiku, mis viib südamehaiguste, insuldi, suhkrutõve ja ülekaalulisuseni.
Las ma kordan seda: meie veresoonte vigastuste ja põletike põhjus on madala rasvasisaldusega toidukava, mida peavoolu meditsiin on juba aastakümneid soovitanud.
Mis on siis kroonilise põletiku peamised tekitajad? Lihtsalt öeldes on selleks rafineeritud lihtsüsivesikute üleküllus (suhkur, jahu ja kõik neist tehtud tooted) ja liigne omega-6 taimeõli tarbimine, mille hulka kuuluvad soja-, maisi ja päevalilleõli ning mida leidub paljudes rafineeritud toitudes.
Kujutlege hetkeks jäikade harjastega pintslit korduvalt oma pehme naha vastu hõõrumas, kuni nahk hakkab punetama ja peaaegu verele läheb. Sa jätkad seda igapäevaselt mitu korda päevas viis aastat järjest. Kui suudad selle valuliku hõõrumise välja kannatada, jääb ikkagi alles veritsev, ülespaistetanud ja nakatunud ala, mis iga järgneva vigastusega üha hullemaks muutuks. See on hea näide, millega võrrelda sinu kehas praegu toimuda võivat põletikuprotsessi.
Hoolimata sellest, kas põletikuprotsess toimub seesmiselt või väliselt, on tulemus sama. Olen lähedalt näinud tuhandete veresoonte sisemust. Haige veresoon näeb välja nii, nagu keegi oleks võtnud pintsli ja sellega korduvalt veresoone seina vastu hõõrunud. Meie söödav toit tekitab me kehas iga päev väikesi vigastusi, millest saavad omakorda suuremad vigastused, mistõttu keha reageeribki sellele pidevalt ja olukorrale kohaselt põletiku esilekutsumisega.
Kuni meie naudime magusa saiakese maitset, reageerib me keha sellele ärevalt, nagu oleks meie organismi saabunud sissetungija ja seal sõja kuulutanud. Toidud, mis on täis suhkrut ja lihtsüsivesikud või töödeldud pikema säilivuse nimel omega-6 õlidega, on Ameerika toidulaudadel olnud ligi kuuskümmend aastat. Need toidud ongi meid kõiki aeglaselt mürgitanud.
Kuidas võib ühe magusa saiakese söömine põhjustada põletikulaviini, mis su haigeks teeb?
Kujutle, et ajad kogemata klaviatuuri peale siirupit. Nii saadki ettekujutuse sellest, mis raku sees toimub. Kui sööme lihtsüsivesikuid nagu suhkur, tõuseb ka meie veresuhkur kiiresti. Selle vastuseks eritab pankreas insuliini, mille peamine eesmärk on juhtida suhkur rakkudesse, kus see säilib hiljem energiana kasutamiseks. Kui rakk on täis ja glükoosi juurde ei vaja, siis lükkab see suhkru tagasi, et üleliigne suhkur rakku ei ummistaks.
Kui täitunud rakud glükoosi tagasi lükkavad, tõuseb veresuhkru tase ja seega eritub ka rohkem insuliini, mis muudab liigse glükoosi rasvaks.
Kuidas on see kõik põletikuga seotud? Veresuhkru tase püsib alati väga kitsas vahemikus. Üleliigsed suhkrumolekulid kinnituvad eri proteiinidele, mis omakorda vigastavad veresoone seina. See korduv veresoone seina vigastamine ongi põletiku tekkepõhjuseks. Kui sa oma veresuhkru taset iga päev mitu korda järsult tõstad, siis on see sama hea kui oma õrnade veresoonte sisekülgede hõõrumine liivapaberiga.
Kuigi inimesed selle toimumist ise näha ei saa, võite kindlad olla, et see on nii. Ma nägin seda rohkem kui 5000 patsiendi puhul, keda 25 aasta jooksul ravisin ja kellel kõigil oli üks ühine joon – veresoonte põletik.
Räägime taas sellest magusast saiakesest. See süütu välimusega maius ei sisalda mitte ainult eri suhkruid, vaid on ka küpsetatud ühes paljudest omega-6 rasvhappeid sisaldavatest õlidest (näiteks sojaõlis). Kartulikrõpsud ja friikartulid kastetakse samuti sojaõlisse ning töödeldud toiduaineid valmistatakse pikema säilivusaja nimel omega-6 õlide abil. Kuigi omega-6 on vajalik ühend, sest seda leidub kõikide rakkude membraanis ning see kontrollib raku sisse jõudvaid ja sealt väljuvaid aineid, peab omega-6 olema õiges tasakaalus omega-3 ühenditega.
Kui tasakaal kõigub liigse omega-6 ühendite tarbimise tõttu, toodab rakumembraan kemikaale nimega tsütokiinid, mis otseselt põhjustavadki põletikku.
Tänapäeval Ameerikas enimlevinud toidud on nende kahe rasvhappe tasakaalu tugevalt paigast löönud. Selle tasakaalutuse suhe võib ulatuda 15- kuni 30-kordse ülekaaluni omega-6 kasuks. See tähendab, et põletikku tekitab tohutu hulk tsütokiine. Tänapäeva toidulauda arvestades oleks optimaalne ja tervislik suhe 3 : 1.
Asja teeb hullemaks ka see, et nende toitude söömise tõttu omandatud lisakaal tekitab üleküllastunud rasvarakke, mis eritavad suurel hulgal põletikku edendavaid kemikaale, mis aga ainult süvendavad kõrge veresuhkru põhjustatud vigastusi. Magusa saiakesega alanud protsess muutub aja jooksul nõiaringiks, põhjustades südamehaigusi, kõrget vererõhku, suhkrutõbe ja lõpuks ka Alzheimeri tõbe, kui põletikuprotsess kulgeb pidurdamatult.
Pole võimalik pääseda tõsiasja eest, et mida rohkem me sööme töödeldud toite, seda enam me iga päev põletiku teket esile kutsume. Inimkeha ei suuda läbi töödelda – ja see polnud ka loodud tarbima – suhkruid täis topitud ja omega-6 õlides valmistatud toite.
Põletiku vaigistamiseks on vaid üks moodus: toitude viimine nende loomulikule kujule. Lihaste kasvatamiseks tuleb süüa rohkem proteiinirikkaid toite. Vali söögiks liitsüsivesikuid nagu neid värvilistes puu- ja juurviljades leidub. Vähenda põletikku tekitavate omega-6 rasvhapete (maisi- ja sojaõli ning neist valmistatud toidud) tarbimine või lõpeta see täielikult.
Üks supilusikatäis maisiõli sisaldab 7280 mg ja üks lusikas sojaõli 6940 mg omega-6 happeid. Kasuta nende asemel oliiviõli või võid, mis on saadud rohusöödal kasvanud lehmadest.
Loomsed rasvad sisaldavad vähem kui 20% omega-6 õlisid ja põhjustavad palju väiksema tõenäosusega põletikku kui väidetavalt tervislikud “polüküllastamata”-silti kandvad õlid. Unusta kogu see teaduslik jutt, mis sulle aastakümneid pähe on taotud. Väitel, et südamehaigusi põhjustavad ainult küllastunud rasvad, pole teaduslikku kinnitust. Ka väitel, et küllastunud rasvad tõstavad veres kolesterooli taset, on tegelikult nõrk alus. Kuna me teame nüüd, et kolesterool südamehaigusi ei põhjusta, on mure küllastunud rasvade pärast tänapäeval seda enam absurdsem.
Kolesterooliteooria viis rasvavabade ja vähese rasvasisaldusega toitude soovitamiseni, mis omakorda panidki aluse praegu põletikuepideemiat põhjustavate toitude tekkele. Üldlevinud meditsiin tegi kohutava vea, kui soovitas inimestel vältida küllastunud rasvadega tooteid ja tarbida kõrge omega-6 sisaldusega rasvu. Nüüd on meil käes veresoontepõletiku epideemia, mis viib südamehaiguste ja teiste “vaiksete tapjateni”.
Seega võid pigem otsustada töötlemata toitude kasuks, mida valmistas su vanaema, mitte nende toitude kasuks, mida su ema toidupoest töödeldud toitude vahekäigust ostukärule ladus. Põletikku tekitavate toitude kasutamise lõpetamisega ja vajalike toitainete saamisega värskest töötlemata toidust võid sa parandada aastate jooksul üldlevinud toiduvaliku tarbimisest tekkinud kahjustused oma veresoontes ja kogu kehas.
Greipfruut. Foto: Internet
