"VALGE" VALGUS PÄRSIB MELATONIINI SEKRETSIOONI

Ilmneb, et halogeen- ja LED lambid on ohtlikud tervisele, kuna vähendavad hormooni eritumist, mis reguleerib bioloogilist kella ja omab vähivastast ning immunostimuleerivat mõju.  Kui valge elektrivalgus tundub teile surnuna, siis sellel on oma kindel põhjus. Grupp teadlasi Haifa Instituudist (Israel), National Geophysical Data Center Boulderist (USA), Valgusreostuse uurimise Teadustehnilisest Instituudist (Itaalia), uurisid eri liiki lampide mõju melatoniinile inimese organismis. 

See, et valge kunstlik valgus, mis tegelikult kuulub sinisesse spektrisse lainepikkusega 440 – 500 nanomeetrit, mõjutab melatoniini tootlust käbinäärmes, on teada juba ammu. Tulemus on halb, sest melatoniin reguleerib bioloogilist kella ja mõjutab imuunsust, samuti takistab kasvajate aregut. Valge valguse mõju meie tervisele kasvab pidevalt, seoses kiirgavate valgustite levikuga, mida kasutatakse kodudes, kontorites ja tänaval, ka ülivõimad valgustid staadionitel kiirgavad just valget valgust. 

Teadlased võtsid aluseks melatoniini kontsentratsiooni tõkestamise ühiku, mida toodavad kollast valgust andvad, kõrgsurve naatrium-lambid. Võrreldes tulemust uueaja halogeenlampidega, mis pärsivad melatoniini sekretsiooni rohkem kui  kolm korda tugevamalt ja LED-lampidega, mille võimsus on rohkem kui viiekordne (võimsus ühiku kohta). 

Teadlased kutsuvad üles õigusaktide muutmiseks nendes riikides, kus oma kodanike heaolu on esmatähtis, seda nüüd kus naatrium-lamp tänavavalgustuse allikana on asendatud tervistkahjustavate halogeen- ja LED- valgustitega, aga määrusaktid nende kasutust ei piira. Näiteks on enamikes Itaalia maakondades kasutusel mõiste – valgusreostus, kuid valguse lainepikkuste piirmäära kehtestatud ei ole, kinnitab dr Fabio Falki Valgusreostuse uurimise Teadustehnilisest Instituudist. Uurijad kinnitavad, et Led-valgustid on effektiivsed, kuid soovivad, et tarbijatel, kes ostavad neid lampe oma kodudesse, oleks valikuvõimalus, mille aluseks oleks tõene informatsioon. Proffessor Haim Haifa Instituudist, loodab, et Israeli Standardite Koda võib kohustada lampide tootjaid äranäitama pakenditel ka valguse lainepikkused.

Käbinääre  ei ole ainult seotud immuunsüsteemi ja bioloogilise kella näitajatega, vaid on ka tihedalt seotud inimese ekstrasensoorsete võimetega ja hingemaailmaga. 

Käbinääre on võimsa „risttule“ all mitmelt poolt – halogeenlambid, fluoriidiga hambapastad, kofeiini sisaldavad joogid (kohvi, tee, energiajoogid), erinevad  keemilised toidulisandis (E-ained) – kõik nad rohkem või vähem mõjutavad melatoniini tootmist ja blokeerivad käbinäärme normaalset talitlust, kutsuvad esile enneaegset vananemist, lõikavad ära sideme oma hingega. 

Tasub mõelda, mis seisab selle melatoniinisõja taga.

Allikas: Auravision

10 olulist toitainet, mida iga naine vajab

Raud on oluline kasvuks ja arenguks. Rauapuudus võib põhjustada väsimust, unetust ja vähest keskendumisvõimet. Raud ladustab kehas hapnikku ja kannab seda organismis laiali. Naised kaotavad igakuiselt menstruatsiooni ajal verd, mistõttu tekib sageli rauakadu, kuna rauda transporditakse verega. Naistele on selle aja jooksul oluline saada piisavalt lisarauda. 

Head rauaallikad on punane liha, brokkoli, oad ja maks.

Foolhape on eriti oluline viljakas eas naistele, ehkki kõik naised saavad sellest kasu. Foolhape soodustab tervet rasedust. Vähene foolhappe sisaldus ema kehas võib põhjustada neuraalkanali defekte, mis viib ajuhalvatuseni. 

Lisaks apteegist saadvale foolhappe preparaatidele leiad foolhapet lehtköögiviljadest ja rohelistest köögiviljadest.

Kaltsium on oluline mineraal, mis hoiab luud ja hambad terved ning tugevad. See aine on kogu elu vältel vajalik. Umbes 35-aastaselt hakkame kaltsiumi kaotama ja seepärast tasub selle taset pidevalt jälgida. Kaltsium on ka teguriks, mis aitab püsida saledana ja vähendada PMS sümptomeid. 

Head kaltsiumiallikad on piim, juust, spinat, lehtkapsas, mandlid ja mustad oad, avokaado ja maks.

D-vitamiin on oluline vitamiin, mida paljud inimesed saavad liialt vähe. Kui soovite teada, kas teie saate seda piisavalt, võite arstil paluda kontrollida oma D-vitamiini taset. Enamik inimesi saab D-vitamiini päikesest, kuid see ei ole alati nii lihtne. Kui teil on mingil põhjusel vaja päikest vältida või kui elate kohas, kus te ei saa seda kuude kaupa piisavalt, siis on hea seda lisaks manustada. 

D-vitamiin on hädavajalik hea meeleolu püsimisele, rindade heaoluks ja kaltsiumi imendumiseks.

Magneesium on kaasatud me kehas paljudesse keemilistesse reaktsioonidesse. See on oluline toitaine närvidele, lihastoonusele ja hoiab luud tugevatena. Samuti aitab see hoiduda osteoporoosist, kuna soodustab kaltsiumi imendumist. Magneesium aitab ära hoida südame-veresoonkonna haiguseid ja reguleerida vererõhku. 

Magneesiumi sisaldavad kõrvitsaseemned, spinat, mustad oad, paltus (hiidlest) ja mandlid.

E-Vitamiin, mida leidub peamiselt õlides, pähklites ja seemnetes, on tugev antioksüdant. Ta võitleb vabade radikaalide, ebastabiilsete hapniku molekulidega, mis moodustuvad normaalse ainevahetuse tulemusena ning kokkupuutel tugeva ultraviolettkiirguse, õhusaaste ja sigaretisuitsuga. E-vitamiin on oluline tugeva immuunsüsteemi jaoks ning silmade ja naha tervisele.

Üle 19-aastastele naised vajavad iga päev 15 milligrammi E-vitamiini, nii et veenduge, et teil oleks suupisteks mandleid või päevalilleseemneid. Lisage neid keedetud täisteratoitudele, salatitele ja hautatud köögiviljadele. Pähklivõiga täisteravõileib on samuti  suurepärane suupiste.

Omega-3-rasvhape on samuti üks oluline toitaine, mida iga naine vajab. Omega 3 aitab vähendada vererõhku, põletikke ja alandada riski paljudeks kroonilisteks haigusteks, sinna hulka kuuluvad nii südamehaigused kui vähk. 

Iga naine vajab päevas 1.1 g nn. head rasva. 

Allikad: looduslik (mitte kasvatatud) lõhe, tuunikala (mitte valge), paltus (hiidlest), heeringas ja sardiin on kõik suurepärased omega-3 rasvhapete allikad.

Kaalium mängib olulist rolli närviimpulsside ülekandumises, normaalses lihaskontraktsioonis ja vedelike tasakaalus. Samuti aitab see edendada terveid ja tugevaid luid ja samuti on see oluline energia tootmiseks. Kaaliumirikkad toidud võivad vähendada kõrge vererõhu, südamehaiguste ja insuldi riski. 

Üle 19-aastastele naistele on vaja iga päev 4700 mg kaaliumi.

Kaaliumi leidub õnneks paljudes toiduainetes. Kõik lihad, eriti punane liha ja kana ning kalad nagu tursk, lõhe, sardiin ja lest on väga suurepärased kaaliumiallikad. Veel on kaaliumi rasvavabas jogurtis, maguskartulis, spinatis ja brokkolis.

Vitamiin C on oluline toitaine säilitamaks tervet immuunsüsteemi. See on võimas antioksüdant, mis aitab ära hoida rakkude kahjustust. Vitamiin C on oluline ka kollageeni tootmisel, mis on oluline sidekoe osa, aidates hoida naha, lihaste ja teiste kudede tervetena. Naised üle 19 vajavad päevas 75 mg C-vitamiini. 

Mõned parimad C-vitamiini allikad: magus punane paprika, apelsinid, kiivid, maasikad, melon.

Kiuained aitavad edendada tavalist roojamist ja vältida muid soolestiku probleeme, sh. sopistisi. Kiurikkad toidud aitavad vähendada riski haigestuda 2. tüüpi diabeeti, südamehaigustesse ja vähki. 19-50 aastased naised vajavad 25 g kiudaineid päevas ja alates 51st eluaastast 21 g päevas. 

Mõned parimad allikad: puu-ja köögiviljad, täisteraleivad ja teravili ning täisteratooteid nagu hirss, quinoa, odra, metsik riis ja nisuhelbed.

Vitamiinid ja mineraalid on vajalikud kõigile, kuid naised peavad olema kindlad, et nad saaksid kindlasti teatud aineid, sest nad läbivad rasedusi, menstruatsiooni ja isegi dieete, mis kahandavad enimvajatud toitainete hulka. On oluline saada vitamiine ja mineraale toidust nii palju kui võimalik. Ärge tuginege üksnes toidulisanditele, saamaks aineid, mida vajad. Toidulisand on vaid kaitsvaks lisaks sellele, mida sa oled toidust juba saanud.

Allikas: http://womanitely.com/important-nutrients-every-woman-needs/10/ ,  väikeste täiendustega

Nahale hüvad toiduained

Śokolaad soodustab flavonoidide imendumist.

Päevalilleseemned

Päevalilleseemnetes on palju E-vitamiini, mis aitab kaitsta nahka päikese kahjuliku mõju eest. Neid suurepäraseid seemneid võib kasutada müslis, putrudes, salatites ja puhtalt.

Linaseemned

Linaseemnetes on rikkalikult omega-3 happeid, mis mängivad olulist rolli vanuselaikude ja kortsude vältimisel. Uuring näitab, et igapäevane linaseemnete tarbimine aitab leevendada naha punetust ja ärritust ning muudab selle värskeks ja pehmeks. Lisa pisut linaseemneid oma kaerahelbepudrule, smuutile või oma lemmikmuffini retseptile.

Lillad ja sinised marjad ja viljad

Purpursed, lillad ja sinised puuviljad-marjad mõjuvad nahale noorendavalt. Mustikad, põldmarjad ja ploomid on täis antioksüdante, mis võitlevad vabade radikaalide kahjustuste eest. Vabad radikaalid pärinevad aga halvast toiduvalikust või keskkonnast.

Tomat

Tomatid on suurepärane antioksüdantide allikas. Selles leidub nimelt looduslikku pigmenti, karotinoidi nimega lükopeen. See aitab parandada naha tervist, samuti parandab pigmentatsiooni. Ühtlasi kaitseb lisaks erinevate vähivormide vastu, tõstab immuunsust, vähendab südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja luuhõrenemise vastu.

Tomatite kuumutamine ja rasva lisamine (nt. oliiviõli) suurendab lükopeeni omastatavust märgatavalt. Saksamaa ja Hollandi teadlased leidsid, et tomatipastarikkad toidud vähendasid UV-kiirguse poolt tekitatud kahju nahale. NB! Sool ei ole nahale hea, seepärast katsu seda võimalikult vältida.

Apteekides on müügil toidulisandeid ka (nt Suncaroten®), mis sisaldavad lükopeeni. Enamasti on lükopeenile lisatud beetakaroteeni, E-vitamiini ja teisi aineid. New Yorgis asuva Mount Sinai meditsiiniülikooli teadlased leidsid, et naha kaitsmise seisukohalt on isegi parem, kui lükopeeni välispidiselt kas kreemide, seerumite vm. kosmeetikatoodete abil nahale määritakse. Lükopeenirikkad toidud on küll väga kasulikud, aga süües jaotub lükopeen üle keha laiali. Nahale määrides saavutab see piisava kontsentratsiooni, et pakkude kaitset UVA- ja UVB-kiirguse eest. Seega võib kas lihtsalt tomatipastat näole määrida või otsida nahahooldustooteid, mis sisaldavad tomatiekstrakti või lükopeeni.

Whole Truth Solutionsi 100% looduslik seep Pomodoro Sapone tomati, basiiliku ja rosmariiniõliga (vaata lähemalt siit)

Jogurt

Jogurt sisaldab valku, mis pinguldab nahka ning aitab võidelda kortsude ja peente kurdude tekke vastu. Vali magustatud toodete asemel tavaline jogurt ja lisa sinna mõned värsked puuviljad, pisut mahla ja seemneid, et muuta see meelepäraseks maiuseks.

Bataat e. maguskartul

Neis viljades on palju A ja C vitamiine, mis on heale ja tervele jumele olulised. Vitamiin C suurendab kollageeni tootmist, mis hoiab naha elastse ja tasasena. Vitamiin A on tugev antioksüdant, mis võitleb vabade radikaalide kahjustuste eest ja takistab nahavähi teket.

Koostatud erinevate internetiallikate põhjal

Värske uuring: Eesti mesi sisaldab taimekaitsemürke

Esmakordselt Eesti põllumajandusmaal asuvatelt korjealadelt korjatud mee puhtust põhjalikumalt uurinud teadlased on sunnitud tõdema, et ka paljukiidetud kodumaine mesi sisaldab taimekaitsevahendite jääke.

«Uuringu tulemused ei kõnele üldse nii ilusat keelt, kui ma lootsin,» ütles Eesti maaülikooli teadur Reet Karise ajalehele Saarte Hääl. Tema sõnul tõestavad värske uuringu tulemused, et ka Eestis koguneb põllumajandusmürke mee ja õietolmu sisse üsna märgatavates kogustes.

Katsed viidi läbi Tartumaal kolmele mesinikule kuulunud 14 taruga, millest pooled paiknesid intensiivsel põllumajandusmaal ja teine pool põllumajandusmaal, kus valdavalt kasvas looduslik taimestu.

Uuringu käigus avastatud taimemürkide loetelu on üsna pikk ja kubiseb keerulistest nimedest. Kui tuua mõni näide, siis 14 uuritud meeproovist leiti üheksal korral suvi- ja taliteraviljadel (sh rapsil) umbrohutõrjeks mõeldud klopüraliidi jääke, mis kahel korral ületasid meele kehtestatud normidega lubatud maksimaalse piiri. Herbitsiidijääke leiti nii tarudest, mis paiknesid alal, kus on palju põllumajandusmaad, kui ka tarudest, mis asusid piirkonnas, kus põllumajanduslikku maakasutust on vähe.

Kolmest meeproovist leiti näiteks kuulsa umbrohutõrjevahendi Roundap toimeaine glüfosaadi jääke ja seda ka aladelt, kus põllumajanduslikku tegevust esineb vähe. Muu hulgas leiti meest ka mesinike endi kasutatava varroatoosi tõrjevahendi toimeainet. Lisaks meele leidus taimemürkide jääke ka suiras ehk kärge paigutatud õietolmus, kusjuures mitmel proovil oli pestitsiidijäägi kogus kõrgem, kui piirnorm toidu või toidulisandina kasutatavatele ainetele lubab.

Aedlinnad kujutavad ohtu mee puhtusele

Reet Karise sõnul tekitas temas uuringu tulemusel kõige enam küsimusi pestitsiidide ilma igasuguse kontrollita kättesaadavus nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna. «Iga tädike võib oma lillepeenra või maasikapeenra rajamisel pritsida herbitsiidi, mille koguse suhtest pindalaga pole tal vähimatki aimu,» ei olnud teadlane päri liberaalse müügipoliitikaga. «Põllumees peab oma tegevusest aru andma ja norme järgima. Tädikesed oma isiklikul aiamaal ei järgi mitte mingeid norme,» lisas ta.

Karise sõnul ei saa selle uuringu põhjal väita, et pestitsiide sattus mee sisse ka eramajapidamiste lillepeenardelt, aga teoreetiliselt on see vägagi võimalik. Eestis on palju 1–2 taruga mesinikke ja aedlinnad oma lilleuputusega on mesilaste liigilise säilivuse seisukohast väga meeldivad ja kasulikud. «Aga kui see lilleuputus on kõik taimekaitsevahenditega töödeldud, siis tassitakse neid kuni sügise lõpuni tarru,» selgitas ta.

Taimekaitsemürkide käsimüügi keelamine oleks Karise sõnul kõige lihtsam sammuke maailma parandamise suunas. «Isegi kui see oleks ainult tilk vett merre, oleks see esimene algatus selleks, et inimesed mõtleksid läbi, miks ja millal keemiat kasutada.»

Eesti mesi kõlbab süüa

Muhu mesiniku Aimar Lauge sõnul ilmneb maaülikooli uuringust tõsiasi, et kõik, mida me põllule pritsime, jõuab lõpuks ringiga meie toidulauale tagasi.

Samas pole mesinikul Lauge sõnul lihtne pestitsiidide sisaldust mees kindlaks teha, sest proovid on hirmkallid ja tavamesinik ei suuda selliseid kulusid kanda.

Suurematel mesinikel on tarusid väga paljudes kohtades, näiteks Lauge oma tarud asuvad 21 eri paigas. «See tähendab, et ma peaks tegema 21 proovi, et saada aru, mis mul toimub,» osutas mesinik.

Reet Karise sõnul on pestitsiidijääkide mitmese määramise analüüs, mida uuringus kasutati, tõesti kallis. Üks proov 53 aine määramise ja glüfosaadianalüüsiga maksis 550 eurot ja see on ka põhjus, miks neid analüüse Eestis siiani tehtud ei ole. Kokku võeti uuringu käigus 63 proovi.

Aimar Lauge hinnangul ei maksa uuringu praeguste tulemuste põhjal Eestis toodetud mee kvaliteedi pärast veel murelikuks muutuda. «Praegu võtsid nad proovid taru seest, võtsid õietolmust ja vahast, aga kui palju satub pestitsiide pärast mee vurritamist kaubameesse, seda me ei tea,» osutas Lauge. «Piltlikult öeldes võeti lehmast koeproov ja saadi teada, et lehmal on pestitsiidid sees, aga piimast ei ole proovi võetud,» selgitas mesinik.

Reet Karise oli nõus, et mee turustamisel jõuab purki ka nende tarude mesi, mille näitajatest taimekaitsevahendite jääke ei leitud. «Kui ma oleksin võtnud kõigi 14 taru keskmised näitajad, siis oleksid need jäänud väljapoole igasugu määramispiiri,» möönis Karise. «Kuna müüdav mesi on segu paljude tarude meest, siis see tõenäoliselt ei sisalda sama kogust pestitsiidi, mida mina leidsin ühe taru proovist,» lisas ta.

http://tarbija24.postimees.ee/

Katse: tänapäeva mesi sisaldab plasti

Šveitsi telesaate «Kassensturz» tehtud eksperimendi käigus selgus, et enamik müügil olevatest meemarkidest sisaldab väga väikseid plastosakesi.

«Mett peetakse looduslikuks tooteks,» rääkis telesaates professor Gerhard Liebezeit. Ta lisas, et mees sisalduv plast näitab, et looduslik toode on saastunud tehismaterjalidega. Keemik kuumutas mett 70 kraadini ja valas läbi väga tiheda filtri.

Liebzeit rääkis, et ta leidis kolme sorti mikroplasti, sh riidekiude, kilefragmente ning kosmeetikast (duššigeelidest, šampoonist) ja hambapastast pärit graanuleid.

Eriti problemaatilised on kosmeetikast pärit osakesed, mis pääsevad keskkonda läbi puhastatud reovee. Tuul kannab plastosakesi edasi ja nii satuvad need õietolmule ning seeläbi meesse. Telesaates osalenu Šveitsi mesinike liidu esindaja Richard Wyssi sõnul võib osa plastist olla pärit mesitarudest, sest mõnes tarus kasutatakse soojustamiseks näiteks vahtpolüsterooli. «Mesilased koguvad seda, mida leidub keskkonnas. Täna on plastosakesi vees, õhus, aga ka toitelahuses. See pole mee-, vaid üleüldine keskkonnaprobleem,» rääkis Wyss.

Labor leidis 48 kuni 210 väikest plastosakest meekilo kohta.

Šveitsi toiduohutusameti juhi Michael Beeri kinnitusel ei kujuta plast tarbijatele ohtu, sest selle kogus on minimaalne. Ta lisas, et seda võib leida ka teistest toiduainetest. Viini ülikooli teadur Hans-Petter Hutter, kes on uurinud keskkonnas leiduvat plasti, sõnas, et terviseriske ei saa lihtsalt kõrvale lükata. Ei ole olemas piisavalt andmeid, «kuid öelda, et need väiksed kogused ei ole ohtlikud, pole usutav,» rääkis ta.

Telesaade Kassensturz uuris 20 erinevat mett, enamik sellest oli pärit Šveitsist.

Saksakeelset telesaadet ja lisamaterjale saab vaadata siit.

Allikas: http://tarbija24.postimees.ee/