Toiduõlidest ja rasvadest

Kui toidus ei ole piisavalt rasva, siis organism ei omasta rasvlahus­tuvaid vitamiine ja meil võib tekkida nende vitamiinide puudus. 

Teadmiseks: rasvlahustuvad vitamiinid on A-, D-, E- ja K-vitamiin. 

Rasvade omadused ja väärtus sõltuvad rasvhapete küllastatusest, s.t. rasvhappe molekulis süsiniku aatomite vahel kaksiksidemete olemasolust. Selle alusel jaotataksegi rasvhapped polüküllastumata (mitu kaksiksidet), monoküllastumata (üks kaksikside) ja küllastatud rasvhapeteks (kaksiksidet ei esine).

Seega õlid ja rasvad jagunevad üldiselt:

1. küllastunud rasvhapeteks (loomsed õlid)

2. küllastumata rasvhapeteks (taimsed õlid)

    Viimased on siis omakorda:

      - monoküllastumata või

      - polüküllastumata 

Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsed rasvad aga sisaldavad palju mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Tihti nimetatakse loomseid rasvu ka tahketeks ras­vadeks ja taimseid vedelateks, külmas keskonnas muutuvad esimesed tahkeks.

Enamus külmpressitud polüküllastumata taimeõlisid on praadides organismile kahjulikud, sest sinna jääb aineid, mis kipuvad kuumuses rääsuma. 

Erandiks on oliivõli, mis on monoküllastumata rasvhape ehk tal on üks kaksikühend ja seetõttu on see lähemal küllastunud rasvhapetele. Katseta: külmikus muutub virgin oliiviõli kergelt hägusaks, kuna üldiselt jäävad taimeõlid külmas vedelaks. Seepärast eelistataksegi õlidest põhiliselt ikka oliiviõli.

Küllastunud rasvhappeid sisaldavad õlid on praadimiseks parimad. Siia kuuluvad ehe taluvõi, külmpressitud kookosõli ja searasv. Õnneks on nüüdseks ka kummutatud kolesteroolimüüt loomsete rasvhapete kahjulikkusest.

Inimese rasvkudegi koosneb põhiliselt küllastunud ja monoküllastumata rasvhapetest ja seetõttu me neid vajamegi.

Inimühiskonnas liiguvad ikka periooditi teatud trendid, vastavalt uuringutele, avastustele ning neist kujunenud müütidele. Nii on ka toiduainetetööstus pikka aega pakkunud just polüküllastumata rasvhappeid ehk taimeõlisid ja  margariine, mis on viinud inimorganismi koostise tasakaalust välja. Neid pakutakse nii puhtal kujul kui paljude muude toodete koostises, näiteks küpsetistes jne.

NB! Rafineeritud taimeõlid on kaotanud oma head omadused, sest neid on töödeldud kõrge kuumusega, selle käigus kadunud loomulik lõhn ja värv on asendatud kunstlikega, et oleks meeldivam tarbida.

Ilmselt vajab meie organism kõike parasjagu, lähtudes ühtlasi konkreetsest ajaloolisest kliima-kultuuri-kehatüübi taustast.

Seega on praadimisel ohutu kasutada ehtsat võid, külmpressitud kookosõli ja virgin oliivõli (kõige parem variant külmtilgutatud õli, ehki seda ei pruugi olla lihtne hankida). Samuti võib rasva saamiseks kasutada teatud koguses pekist liha või searasva.
Seemneid ja pähkleid saame niisamagi süüa ja salatitele lisame virgin oliivõli.

A-vitamiin e. retinool

Organismi kaitsev antioksüdant. Tagab silmade, limaskestade ja maksa tervise; vajalik luukoe, hammaste ning kõhrede arenguks.  Oluline spermatosoidide ja platsenta arenguks ning kasvavale organismile rakkude ehituseks. Ka kaitseb A-vitamiin liigse päikese eest ning mõjub hästi juustele ja nahale.

Samuti kaitseb A-vitamiin maohaavandite eest ja aitab juba tekkinud haavanditel paraneda. Kilpnäärme normaalseks talitluseks on vaja samuti küllaldasel määral A-vitamiini. 

A-vitamiini läheb vaja proteiini- e. valgusünteesis, et lõhustada valke aminohapeteks. Kui A-vitamiini on liiga vähe, kulub see kõik proteiinide moodustumisele ja organismi teised osad jäävad vitamiini kaitsvast toimest ilma. Maksa koguneb liigselt aminohappeid, ent organism ei suuda neid elutähtsate toitainetena kasutada. Seepärast suurendab valgurikas toiduvalik vajadust A-vitamiini järele!

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, kuna seda lagundatakse, absorbeeritakse ja transporditakse koos organismis leiduvate rasvadega. Seega võib rasvavaene dieet mõjutada A-vitamiini imendumist.

Allikad

A-vitamiini saab loomsetest allikatest retinoolina, kõige enam on seda maksas ja kalamaksaõlis. 

Organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest.

Kasu on ka munadest, võist ja värskest rasvasest piimast.

A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, mida saame näiteks:
* 5 g hautatud maksast,
* 10 g maksapasteedist,
* 70 g porgandist,
* 100 g munakollastest,
* 120 g kuivatatud aprikoosidest,
* 120 g võist,
* 150 g porgandimahlast,
* 200 g paprikast.

Sisaldus 100 g kohta:[1]

• kalamaksaõli (30,0 mg);
• veisemaks, keedetud või praetud (7,74 mg);
• seamaks, keedetud või praetud (5,40 mg);
• kanamaks, keedetud või praetud (4,30 mg);
• porgand, toores (0,84 mg);
• maguskartul ehk bataat (0,71 mg);
• või (0,68 mg);
• kõrvits, keedetud (0,25 mg);
• munad, keedetud (0,22 mg).

1↑ "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov

Veendu, et A-vitamiin, mida kasutad, on looduslikku päritolu. Peaaegu kõigis mitut vitamiini sisaldavates toodetes ja kalamaksaõlides on nii A-vitamiin kui ka teised vitamiinid toodetud kunstlikult, mistõttu neil puuduvad loodusliku vitamiini mõjud.

Üleannustamine

Sellest tekivad maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise üledoosi korral osteoporoos.

NB! A-vitamiini manustamine lisapreparaatidena (v.a. puhas looduslik kalamaksaõli) peab alati toimuma arsti järelevalve all, sest see ladestub rasvkudedesse ja võib pikaaegsel üleannustamisel tekitada raskeid haiguslikke seisundeid, millest mõne sümptomid võivad eksitavalt sarnaneda vitamiinipuudusega.

Suitsetajatel võib toidulisandina karotenoidide liigne manustamine suurendada vähiriski.

Toiduga ei üleannustamine võimalik, v.a. hülgemaksa süües, mida me enamasti ei tee:)

A-vitamiini puudus

Uuringud näitavad, et sel juhul suureneb risk haigestuda vähki, samuti südame-veresoonkonnahaigustesse, põletikesse, reumasse, katarakti ja muudesse degeneratiivsetesse haigustesse. A-vitamiini vaegus võib põhjustada ka kuulmise halvenemist, maitse- ja haistmismeele nõrgenemist, muutusi limaskestades ja kesknärvisüsteemis, aneemiat jne.

Organism varub A-vitamiini maksa ja teistesse kudedesse, ka rindadesse. 

Kui rinnanäärme rakkudes pole piisavalt varuks A-vitamiini, võivad need areneda vähirakkudeks. Juba varasemates uuringutes on täheldatud, et rinnavähist haaratud kudedes on A-vitamiini varud puudulikud. 

A-vitamiinil on tähtis ülesanne rakkude jagunemise regulatsioonis. A-vitamiin võib koguni ära hoida halvaloomulise raku jagunemise ja muuta kasvajarakud taas normaalseteks.

Avitaminoos võib esineda nii esmase kui teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi köögivilju, puuvilju ja maksa. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb lipiidide kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada sapi tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja oksüdantide liigne tarbimine, näiteks suitsetamine.

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. 

Tsingivaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja metabolismi.

On täheldatud, et vaktsineerimised (sealhulgas MPR – ühendvaktsiin leetrite, mumpsi ja punetiste vastu) kutsuvad esile A-vitamiini varude ammendumise, ja seda seostatakse osaliselt autismi tekkega. A-vitamiini vähesus pärsib omakorda immuunsüsteemi, nii et lapsel puudub rakuline immuunsus. Et immuunsüsteemi pikaajaline mälu püsiks, vajab organism 14-hüdroksüretroretinooli. Selle loodusliku aine ainus looduslik allikas on kalamaksaõli. Kui lapsi on ravitud kalamaksaõlist saadud A-vitamiiniga, on nadparanenud ja paljud autismi sümptomid on kadunud.

Ülevaate koostamisel on kasutatud järgmisi allikaid: http://www.toitumine.ee/a-vitamiin/,  http://et.wikipedia.org/wiki/A-vitamiin, toidutare.ee, http://www.loodustohter.ee/?p=45

Toitumisspetsialist Robert Noole juunikuu seminarid:


Korrektne tervislik toitumine

10.juunil  11.00-15.00     Pirita tee 20 P : http://www.tigutoit.ee/Kontakt

KÄSITLETAVAD TEEMAD:
• Kuidas me läbi evolutsiooni toitunud oleme
• Mis on muutunud ning miks
• Seos modernse toitumise ja krooniliste haiguste vahel
• Seos modernse toitumise ja inimkonna rasvumise vahel
• Hädavajalikud toitained ja kust neid saab
• Toit-, toiduained ja lisatavad komponendid, mida iga hinna eest vältida
• Kolesterool ja küllastunud rasvad – sõbrad või vaenlased?
• Konkreetsed soovitused, millist toitu ja kust osta
• Ja palju muud põnevat!

PEALE KOOLITUST OSKAD:
• Teha teadlikke tervislikke toiduvalikuid
• Vältida toiduaineid, mis teevad Sind haigeks, ülekaaluliseks ja õnnetuks
• Toituda nii, et sul on alati energiat ja kõht ei ole kunagi tühi
• Saavutada võidu magusaisude üle
• Aidata enda lähedastel tervislikumalt toituda
• Seltskonnas loopida varrukast toitumisfakte, mis kuulajad ahhetama panevad

Tasu: 49 Eur

---

Efektiivne rasvapõletus

3.juunil 11.00-15.00     Pirita tee 20 P : http://www.tigutoit.ee/Kontakt

KÄSITLETAVAD TEEMAD:
• Toitained ning kuidas need meie kehakaalu mõjutavad
• Seos modernse toitumise ja inimkonna rasvumise vahel
• Millised toidud teevad kõhnaks ja millised ülekaaluliseks
• Optimaalne päevane toidukordade arv
• Miks kaloreid ei pea lugema
• Kui palju süüa ja mida
• Mida poeskäies meeles pidada
• Rasvapõletuse väheteatud trikid ja nipid
• Kuidas magusaisudest vabaneda
• Kas ja kuidas treenida
• Ja palju muud põnevat!

PEALE SEMINARI OSKAD:
• Teha teadlikke salendavaid toiduvalikuid
• Toituda nii, et magusaisusid ei oleks ega tuleks
• Iseseisvalt kiiresti keharasva vähendada
• Poes valida toiduaineid, mis aitavad Sul eesmärke saavutada
• Tervislikumalt ja tervemalt elada
• Toituda nii, et kaotatud kilod kunagi tagasi ei tuleks

Tasu:49 Eur

ÜHELE KOOLITUSELE MAHUB 40 OSALIST!

---

Täpsemalt vt. Robert Noole kodukalt - http://www.raudnetervis.com/

Minu nimi on Robert Nool ning olen tegelenud tervisliku toitumise uurimisega nüüdseks 10 aastat. Hetkel nõustan saate “Tantsi tagumik trimmi” võistlejaid toitumises.

Viimast kahte aastat pean enda läbimurdeperioodiks, sest jõudsin jälgedeni, mis aitasid mul kõik toitumise puzzle tükid paika saada. Olen punktis, kus mul on selge pilt sellest, kuidas me optimaalse tervise tagamiseks, rasvamassi vähendamiseks ja füüsiliste tulemuste parandamiseks toituma peame.

Panin antud koolitustesarja (tervislik toitumine, rasvapõletamine, lihasmassi kasvatamine) kokku seetõttu, et näen päevast päeva, kuidas inimesed kulutavad märkimisväärse hulga raha väidetavate tervisetoitude ja -toodete peale, mida nad arvavad tervislikud olevat või rasvapõletust ja/või lihasmassi kasvu soodustavad, kuid tegelikkuses on need tihti kahjulikud või ei anna loodetavat tulemust.
Luban Sulle, et saad põhjalikud teadmised, kuidas tervisliku toitumise jm elustiilifaktorite abil terve, rõõmus ja heas vormis püsida.

Sööme naha kauniks!

Kauni naha eelduseks on looduslik toit, mis aitab säilitada naha elastsust, uuendab rakke ning seob niiskust.

Lõhe ei ole mitte ainult aminohapete rikas, vaid sisaldab ka kasulikke omega-3 rasvhappeid, mis takistavad põletike teket ning annavad nahale kauni tooni ning läike.

Tumerohelised aedviljad nagu kurk ja spinat on rikkad antioksüdantide poolest, mis kaitsevad naharakke ning aitavad nahal niiskust hoida.

Kantaluubid (dessertmelonid) ja marjad sisaldavad samasugust toitainete ja antioksüdantide konsentratsiooni nagu teised puuviljad, kuid erinevalt õunast, banaanist ja apelsinist, ei tõsta kantaluubid veresuhkru taset järsult kõrgemale. Kiire veresuhkru taseme tõus võib kahjustada naharakkude rakuseinu. Puuviljad ei ole nahale kahjulikud, kuid kantaluubid ja marjad on paremad.

NAHA MAIUSPALAD

Vitamiinid C ja E on antioksüdandid, kaitstes vabade radikaalide eest, mis võivad nahka kahjustada. Need vitamiinid kaitsevad ka UVB-kiirte eest. 
Rikkalikult C-vitamiini leidub tsitruselistes, kiivis, maasikates ning mustsõstardes. 
E-vitamiini leiad pähklitest, mandlitest, rohelistest lehttaimedest ning taimsetest õlidest.

A-vitamiin on hädavajalik naharaku uuenemiseks. 
Seda leidub loomsetes allikates, nagu muna, liha, tuunikala, piim, või ning siseelundid.

B-vitamiin, eriti biotiin (B7) ja niatsiin (B3), aitab nahal siduda ning säilitada niiskust, kaitstes seda ühtlasi põletiku eest. 
Biotiini on maksas, kalas, munas ja piimas. 
Niatsiini leiad peamiselt nisukliidest, avokaadost, datlitest, kibuvitsast ning ploomist.

K-vitamiin tugevdab veresooni ning vähendab tumedaid ringe silmade all. 
K-vitamiini sisaldavad tumerohelised aedviljad, näiteks brokoli.

Seleen kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirte eest. 
Kala, mereannid, parapähklid ning põdraliha sisaldavad palju seleeni.

Raud moodustatab koos tsingi ja C-vitamiiniga nahale eluks vajalikku elastiini, mis hoiab naha pinges. Rauda leidub mereandides, siseelundites, pähklites ning rosinates. 
Tsinki on palju kanas, ubades ning teatud täisteratoodetes.

Rasvhapped nagu omega-3 ja omega-6 takistavad põletikke ning aitavad nahal sälitada niiskustasakaalu. Rasvane kala, pähklid ja linaseemneõli sisaldavad omega-3 rasvhappeid.

Omega-6 rasvhappeid leidub peamiselt seemnetes ning taimsetes õlides nagu rapsi-, maisi- ja sojaõli.

Allikas: http://www.topphalsa.se ja kaaluabi.ee

Kevadseened

Juba saab seenele! Kevadel leidub meie metsades söödavaid liudseeni - kogritsaid, mürkleid ja kurreleid. Kõiki neid on leida aprillist juunini.

Morchella conica e. kuhikmürkel

Morchella elata e. hiidmürkel

Kärjelise kübaraga mürklid e. morellid on väga head ja ühtlasi täiesti ohutud seened. Pealegi on sellest seenest kallim ainult trühvel, seega üks hüva ja kallis seen! Ehkki seene nimi tundub mürgisena, on kõik mürkliliigid söödavad kupatamata. Hüvad ka kuivatatault! Eestis kasvab neid 4 liiki ja sagedamini leidub mürkleid Lääne-Eestis. 

See inimese aju meenutava kübaraga seen on kevadkogrits (mitte aga -korgits nagu hulk inimesi ütleb:) Kasvab liivastes männikutes mais-juunis. 

Kogritsaid tuleb enne pannile panekut kindlasti kupatada. Kupatamine tähendab siinjuures vees keetmist, mida ei tohi mingil juhul asendada näiteks mikrolaineahjus kuumutamisega. Oluline on, et mürkained lahustuksid vees ja keetmisvesi saaks ära valatud. Kupatada tuleb vähemalt 20 minutit. Veel parem on kupatada kahes erinevas vees.

NB! Kupatamata kogritsatest saadud mürgistus võib osutuda surmavaks! Nende söömisel saadav güromitriinimürgistus on pika peiteajaga - kuni 12 tundi. See algab iivelduse ja oksendamisega, tekib kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus. Suure vedeliku- ja soolade kao tagajärjeks on minestamine ja krambid. Mõne aja pärast võib areneda raske maksakahjustus ja neerupuudulikkus. 

Aga õigesti töödeldud kogritsaid peetakse väga maitsvateks seenteks. 

Ka tavaliselt vanadel kändudel ja nende ümbruses kasvavad pruunid liudkogritsad, Discina ancilis, mis välimuselt kogritsatest tunduvalt erinevad, kõlbavad samuti süüa, kuid jällegi ainult kupatatult.

Tippkokk Roman Zaštšerinski, soovitab Toidutare bogis: “Kevadkogritsat olen kasutanud üle kaheksa aasta. See on väga hea maitsega kevadseen, võrreldav kevadise kukeseene või puravikuga. Kuna sellel aastaajal on raske seeni menüüsse lülitada, siis saab kevadkogritsaga selle tühimiku täita. Kasutan seda seent peamiselt kastmetes, eriti koorekastmetes, sest seal tuleb kogritsa maitse kõige paremini välja. Minu viimane avastus oli sobitada kokku nii keedetud kui ka kuivatatud kogrits. 

Kevadkogritsa toiduks ettevalmistamisel peab olema ettevaatlik, seeni tuleb keeta 3 x 10 minutit keevas vees ja iga kord vesi ära vahetada. Peale kastmete olen kogritsaid kasutanud pirukatäidistes ja juurviljaraguus. Ka rõõsa ja vahukoorega timmitud suppi sobivad need hästi.

Kurrel erineb nii mürklitest kui kogritsatest selle poolest, et tema kübara allserv ei ole jalaga kokku kasvanud. Jalg on ka tihti väga pikk. Kasvab ta sageli niisketes haava-segametsades. Kurrelit kupatama ei pea, see on väga hea ja maitsev seen.

Kurrelid kulus kasvamas (just haavametsas nagu öeldud) ja korvis

NB! 

Seenehuvilisele on väga oluline on meeles pidada, et nii kurreli kui mürkeli söömisel ei tohi nendega koos tarbida alkoholi, sest siis nad põhjustavad kehas tugevat mürgistust (organismi tekib atseetaldehüüd). See reaktsioon toimub ka juhul, kui ollakse 24h varem alkoholi tarbinud!

KEVADINE ILUSEEN Sarcoscypha coccinea e. verev karikseen

Selle seenega võib sada imet teha, söödavaks ta sellest ei muutu:) 

Küll aga saab selle dekoratiivse seenega edukalt kodu kaunistada, seda enam, et teda esineb kevadel palju, eriti lepa- või sarapuumetsade all. Seeni võib korjata koos okstega, millel ta tavaliselt kasvab. Kui seda täiendada sambla ja mõne kevadlillega, siis püsib seade kenasti vähemalt nädala, õues ukse ees veelgi kauem.