Seoses kella keeramisega talveajale oleme kõik kogenud, et miski meie kehas tahaks nagu teisiti reageerida, kui käekell näitab. See on meie bioloogiline kell, mis ikka omasoodu käib, pööratagu ametlikku ajaarvamist kuhu tahes.
Nüüdisaegne teadus on kindlaks teinud, et meie keha igas organis on “kellarakud”, mis lükkavad ümber pikka aega käibel olnud arvamuse, nagu sõltuks inimese elurütm täiesti ja ainult pimeduse ja valguse vaheldumisest looduses. Meil pole üht keskset “sisekella”, küll aga on igal organil oma “rakukell”, mis mõjutab tema töö aktiivsust. Näiteks ka seda, et mingid haigused aktiveeruvad teatavatel kellaaegadel samuti nagu mingid kindlad kehafunktsioonid. Et eri kellade järgi töötavate organite funktsioneerimisajad organismis kaost ei tekitaks, on olemas ühtne kontrollsüsteem, mis organite tööd sünkroniseerib. Loomulikult mõjutavad meie rütmi aastaajad, valguse vaheldumine, aga ka söögiajad, töö, sotsiaalsed kontaktid jne.
Mis on kronomeditsiin?
Sportlased püüavad treenida nii, et keha kõrgeim valmisolek satuks võistluste toimumise ajale. Sama juhtub aga inimestega, kes ise oma loomuliku keharütmi valede eluviisidega pea peale keeravad, nõudes kehalt aktiivsust passiivsel ja passiivsust aktiivsel ajal. Ega mõista siis, miks ootamatult tekivad väsimus, tujutus ja haigused. On välja arendatud lausa uus meditsiinivaldkond – kronomeditsiin, mis tegelebki haiguste ja inimese keha loomuliku ajakava seoste leidmisega.
Söömine keerab bioloogilist kella
Aspiriin, mille võtame sisse hommikul, jääb meie verre 22 tunniks, õhtul sisse võetuna aga lahtub 17 tunniga. Lõuna ajal joodud alkohol lahtub kehast kiiremini kui õhtune naps. See lubab omakorda rakendada keharütmide tundmist ka kehakaalu kontrolli all hoidmise teenistusse. Palju süsivesikuid hommikusöögis näiteks keeravad organismi sisekella ette, õhtul aga, vastupidi, taha. See tähendab, et hommikune magusasöömine lükkab lõunast nälga pigem edasi, õhtune aga teeb uniseks, kuigi une kvaliteet pole pärast süsivesikurohke õhtueine söömist kuigi hea.
Jälgides oma bioloogilist kella, saab vältida mitmeid haigusi – alates depressioonist ja unetusest kuni neeru- ja südamepuudulikkuseni.
Keera sisekell õigeks!
06.00 Süda suurendab löögisagedust ja organism alustab sisselülitumist päevarežiimile. Suureneb infarktioht, sest südame võnkesagedus kõigub eriti tugevalt.
07.00 Keha paiskab ringlusse eriti suurel hulgal seksihormoone. Parim aeg heaks seksiks on seega varahommik, vahetult enne voodist tõusmist! Kehatemperatuur on päeva madalaim.
10.00 Päeva esimene tipphetk – oleme värskeimad ja parimas löögijõus. Kiiret reageerimist nõudvad asjad tuleks lahendada just nüüd – parim aeg ärikohtumisteks ja eksamiteks, kõrgperiood kestab umbes keskpäevani, hakkab siis aga tasapisi langema.
13.00 Lõunapaus, söögiaeg. Magu toodab nüüd hulga maohapet ja seedimiseks on tehtud hea ettevalmistustöö. Pärast sööki peaks olema pisut rahulikult enne töörütmi tagasi tormamist, kas või kõndima rahulikus tempos tuhat sammu. Ideaalseim, kuid enamikule töötavatest inimestest kättesaamatu luksus oleks tunnike pärastlõunauinakut, mida meedikud lausa jõu-uneks nimetavad ja tervise ning kõrge töövõime üheks tagatiseks loevad.
15.00 Päeva teine kõrghetk. Hea õpiprotsessiks, kuna aeg soosib süvenemist ja pikka ning visa tähelepanu hoidmist nõudvaid tegevusi. On parim aeg käia hambaarstil ja teha muid meditisiinilisi protseduure, sest keha valutaluvus on kõrgpunktis.
17.00 Kõrghetk kehalisteks pingutusteks. Ideaalne musklitrenni tegemiseks ja jõuspordialadeks, laiemalt üldse igasugu treeninguteks.
20.00 Lõõgastumis- ja puhkeaeg. Maitsmis- ja haistmismeel on eriti tundlikud. Ideaalne aeg kergeks naudisklevaks eineks klaasi veiniga.
23.00 Aeg minna voodisse! Magu ei tooda enam ainet, mis organismi nälga tundma paneb, seetõttu pole meil ka öösiti söögiisu, kuigi päeval tekib see kekskeltläbi iga 90 minuti tagant. Loomingulise tegevuse võime hakkab tuntavalt langema.
01.00 Süvaune ja rakkude taastumise aeg. Siit alates on kõik organid puhkeseisundis, vaid nahk ja maks töötavad täistuuridel, et organismi puhastada, ja rakkudes on käivitunud kasvuhormoonid, mis tagavad päeva jooksul hukkunud rakkude taastumise.
04.00 Kriitiline ajahetk kopsuhaigetele. Astmaatikud on eriti tundlikud, neil võivad tekkida atakid. Neerud töötavad kokkuhoiurežiimil.
ilmus ajakirjas Naised , lisatud 29 oktoober 2009
No comments:
Post a Comment