Kuidas eemaldada pestitsiide puu- ja köögiviljadelt

Allikas: https://www.facebook.com/livelovefruit

Päikesetorm stimuleerib käbinääret

Vastavalt 1998.aastal New Scientist poolt avaldatud uuringule, on olemas otsene seos päikesetormide ja inimese bioloogilise seisundi vahel.

Kanal, mis tasakaalustab inimeste häirimist Päikeselt saabuvate laetud osakeste poolt, on magnetväli  - seesama kanal, mis juhib Maal ilma. Loomadel ja inimestel on magnetväli, mis neid ümbritseb – samamoodi ümbritseb magnetväli ka Maad kui selle kaitsja.

1948 - 1997 avastas Põhja-Venemaa Tööstusökoloogia Probleemide Instituut, et maa magnetvälja aktiivsusel oli kõigil neil aastatel 3 aastaaegadega seotud haripunkti (märtsist-maini, juulis ja oktoobris). Iga haripunkt sobitus Kirovski linnas esinenud ärevuse, depressioonide, bipolaarsete häirete ja enesetappude sagenemisega.

Päikese alektromagnetiline aktiivsus mõjutab meie elektroonilisi seadmeid ning inimese elektromagnetvälja. Oleme päikese elektromagnetilise laengute poolt füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt mõjutatavad, meie keha võib tunda end uniselt ja uimaselt, kuid võib võib muutuda ka äärmiselt ergastatuks ja minna pingesse.

CMEs (coronal mass ejections e. massilise pärgja purske) psühholoogilised mõjud on tavaliselt lühiajalised ja sisaldavad peavalu, südamepekslemist, meeleolumuutusi ja üldist halba enesetunnet. Samuti kasvab kaootiline või segaduses mõtlemine ja ettearvamatu käitumine. Päikesetormid võivad juhtida meie emotsioone ja maksimeerida nende niii häid kui halbu külgi - siinkohal on kasulik olla sellest asjaolust teadlik.

Meie ajus asuv käbikeha  mõjutab samuti elektromagnetiline tegevus, see põhjustab melatoniini tootmise kasvu. Melatoniin on hormoon, mis võib põhjustada unisust. Kuid on ka teada, et mõnedel inimestel tekivad just vastupidised kõrvaltoimed ja tavaliselt on just nemad päikesetormide mõjudest teadlikud.

Siit saab jälgida päikesetorme: http://thewatchers.adorraeli.com/2012/07/14/solar-storms-and-pineal-gland-riding-the-power-wave/

Jõulainel sõit - käbinäärme stimuleerimine

Meie käbinäärmed toodavad päikesetormide - elektromagnetilise aktiivsuse ajal melatoniini üleliia. Melatoniini mitmed bioloogilised toimed tekivad melatoniini retseptorite aktiveerimise kaudu, samas kui teisene toime on kui kõikjaletungival ja võimsal antioksüdandil, erilise rolliga kaitsta  nukleaarset ja mitokondriaalset DNAd.

Käbinääret nimetatakse ka kolmandaks silmaks ja  kolmas silm on  tuntud ka kui sisemine silm. Kolmas silm on müstiline ja esoteeriline mõiste, mis viitab osaliselt ajna (kulmu) chakra teatud dharmilistes vaimsetes traditsioonides, eriti hinduismis. See kontseptsioon võeti hiljem üle kristlike müstikute ja spiritualistide nagu ka inimeste poolt teistest religioonidest. Samuti räägitakse sellest kui väravast, mis viib sisemistesse kõrgema teadvuse aladesse ja ruumidesse. Kristlike müstikute seas kasutatakse mõistet laiemas tähenduses, osutamaks mitte-dualistlikule perspektiivile. New Age vaimsuses võib kolmas silm sümboliseerida valgustatuse seisundit või vaimsete piltide tekitamist, millel on sügavalt isiklik vaimne või psühholoogiline tähendus. Kolmandat silma on sageli seostatud nägemuste, selgeltnägemise (mis hõlmab oskust vaadelda tšakraid ja aurasid), ettenägelikkuse ja kehaväliste kogemustega. Inimesed, kel on väidetavalt arenenud võime kasutada oma kolmandat silma tuntakse ka nägijatena.

Põhjustel, mida enamik meist teab, kaldub inimestel olema käbinääre tugevalt lubjastunud – nn. magav.

Fluoriid (leidub kraanivees, hambapastas, töödeldud toidus ...) on vaid üks neist põhjustest, mis põhjustab käbinäärme lupjumist. Fluoriid tõmbub magnetiliselt käbinäärmesse, kus see moodustab kaltsiumfosfaadi kristalle rohkem kui kusagil mujal organismis. 

Kolmas silm peab olema tegus, elujõuline ja tugev ... lubjastumise  eemaldamise protsess sisaldab mõnikord ka peavalu ja unisust ... - sama mida räägitakse päikesetormide kohta ja see tundub olevat sarnane protsess.

Lubjastumise protsess

Meie käbinäärmed on nii lubjastunud, et MRIs on näha suisa kaltsiumikühme ja –tükke.

Mis lubjastumist põhjustab?

Lubjastumine tekib eri kehaosades kaltsiumfosfaadi kristallidest.

See on loomulik protsess, mis põhiliselt põhjustatud nanobakterite poolt. Need on tillukesed mikroorganismid, mis moodustavad enda ümber kaltsiumfosfaatkestasid, et end sisuliselt kaitsta immuunsüsteemi eest.  Viimastest uuringutest nähtub, et see võib olla enamiku haiguste põhjuseks nagu artriit, insult, vähk, seljavalu. SAD (standardne ameerikalik dieet) toitumissüsteemi tõttu on enamik inimesi on neile organismide palju rohkem avatud kui kunagi varem ja mitte ainult seda, lubjastumisel on teisigi põhjuseid.

Lubjastumine peamisteks põhjusteks on: 

- Fluoriid (tõmbub magnetiliselt käbinäärmesse, kus see moodustab kaltsiumfosfaadi kristalle rohkem kui kusagil mujal organismis).

-   Kaltsiumipreparaadid (ülekaalukalt suurim lubjastumise põhjus ja nad isegi ei toimi piisavalt).

-   Teised halogeniidid nagu kloor ja bromiid (sarnane mõju nagu fluoriidil) .

- Kaltsium toidus (peaaegu kõik töödeldud toit sisaldab mingis vormis kaltsiumi. Kas kaltsiumfosfaadi, kaltsiumkarbonaadi, dikaltsiumfosfaadi või millegi muu näol. Paljud toidulisandid sisaldavad neid täiteainetena.) 

-  Kraanivesi (kraanivesi on täis lubjaaineid. Allikavesi on parim valik, kuid destilleeritud vesi võib olla pikas perspektiivis kahjulik (kuigi see on palju parem kui kraanivesi).

Siin veebilehel on eri maades asuvate erinevate looduslike allikate loetelu, kust saab vabalt head vett: http://www.findaspring.com). 

Eestlastel pole sealse teabega küll midagi peale hakata, sest meie kohta seal infot pole, aga igaüks meist teab vast isegi mõnd head allikatJ

Kuidas käbinääret lubjastumisest puhastada? 

Soovitusi:

- Blue Ice Skate Fish Oil sisaldab võimsat ainet nimega Activator X, mille avastas Weston Price

- MSM e. kombineeritud väävlipreparaat Methylsulphonylmethane (alusta mugavast doosist ja suurenda seda 7-10,000 mg/päevas

- Sidrunhape (PALJU sidruneid teeb head tööd, võid kasutada ka sidrunhapet)

- Küüslauk (söö päevas pool küünt või vahel rohkem. Kui leotada purustatud küüslauku õunasiidriäädikas või värskes sidrunimahlas, siis see eemaldab küüslaugu lõhna. Pane mahla ka salatisse või muusse toitu).

- Värske (s.o. oluline!) õunasiidriäädikas (sisaldab õunhapet; parim kaubamärk olevat Braggs)

- Päikesesse vaatamine (vaata päikest tõusul ja langusel, see teeb imet, päikeseloojang teeb imetJ)

- Skandeeri Thooh (häälda ca 3 x thooh, see nagu kõlab inglise keeles toe e. varvas; siis oota 24 tundi ja korda uuesti jne. iga päev. See olla väga võimsa mõjuga vahend).

Kust saab osta nimetatud kalaõli ja MSM:

 Green Pastures Fermented Skate Liver Oil Capsules ~ For Energy, Muscle Growth, Brain Power & Overall Good Health ~ 120 Capsules

Amazon Price: (as of 07/16/2012) 

 

Green Pasture Blue Ice Skate Liver Oil, Spicy Orange Flavor, 8.1 Fl Oz. (240ml) Liquid

Amazon Price: (as of 07/16/2012) 

 NOW Foods MSM Pure Powder, 1-Pound

Amazon Price: $10.99 (as of 07/16/2012) 

Lisainfot: http://www.squidoo.com/how-to-decalcify-your-pineal-gland

Kasu viljadest

Silmade toit:)

Nägemist parandavad toiduained

1. A VITAMIIN: kabatśokk, porgand, maguskartul, papaya, kõrvits

2. C VITAMIIN: tśillipipar, brokoli, tsitruselised, marjad, gujaav

3. LUTEIIN ja ZEAKSANTIIN: rohelised lehtviljad, atriśokk, avokaado, tomat, muna

SELGITUSEKS

   Luteiin 

1. vetikatest ja kõrvenõgestest saadav kollane isopreenvärvaine

2. ksantofüll - pms. taimede lehtedes, õites ja viljades leiduv kollane pigment, hapnikku sisaldav karotinoid; tekib plastiidides koos mitme teise pigmendiga. Ksantofülli on looduses nii vabalt kui ka estrite koostises; ta moodustub karotiini oksüdeerumisel.

Ksantofülli sisaldab lisaks taimedele näiteks veel munakollane.

   Ksantofüllid - kollased, oranźid, punased ja harva violetsed pigmendid, mis on varustatud OH-rühmaga. Neid on mitmeid, enam levinud on järgmised - astaksantiin, luteiin, zeaksantiin, violaksantiin, neoksantiin, alloksantiin ja ehinenoon. ... 

Paljud karotinoidid tugevdavad immuunvastust, tõkestavad mutageneesi, vähendavad tuumakahjustusi ja kaitsevad rakke ning kudesid mitmesuguste kasvajate eest (vt. Tabel 1.).    Zeaksantiin esineb rakkude membraanides ja suurendab nende jäikust ja mehhaanilist tugevust

4. OMEGA-3 RASVHAPPED ja ASTAKSANTIIN: lõhe, tuunikala, koorikloomad (karbid)

Astaksantiin - karotenoidpigment, leidub koorikloomades.

4a. Catechin: roheline tee

Catechin EGCG on tugev antioksüdant ja hiljutised inimese uuringud näitavad, et rohelise tee ekstraktid võivad aidata vähendada kaalu, peamiselt keharasva arvelt, suurendades pärast sööki kalorite põletadmist (söömisjärgse termogeneesi) ja rasvade oksüdatsiooni. Uuringud näitavad, et roheline tee võib vähendada südame-veresoonkonna haiguste, neerukivide, vähi riski, samas parandada luude tihedust ja kognitiivset funktsiooni. 

Mõned allikad soovitavad ka radioaktiivse kiirguse puhul.

Samuti väidetakse, et catechin pärsib alllergiat ja takistab hammaste lagunemist.

4b. Väävel: küüslauk

Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti spetsiifilise lõhnaga allitsiiniks, väga tugeva bakteritsiidse toimega lenduvaks antibiootikumiks.

Seetõttu tuleb purustatud küüslauk võimalikult kiiresti ära tarvitada.

Peale selle sisaldab küüslauk valku ja enamikku mineraalaineid - eriti räni, seleeni, joodi ja germaaniumi. 

Seleen ja germaanium aitavad tõsta südamelihaste jõudlust ning on toeks vähiravil. 

Allitsiin ja mikroelemendid tugevdavad organismi kaitsevõimet ja mõjuvad hästi hormonaalsüsteemile. Allitsiinil on veel üks hea omadus: ta kiirendab vitamiinide omastamist toidust. Seepärast tulebki vitamiinirikaste salatite valmistamisel lisada küüslauku. 

Uusimad uurimused on näidanud, et allitsiin ja mõned tema laguproduktid võivad pidurdada vähkkasvaja arengut.

Küüslauk on rikas suhkrute poolest ning sisaldab C-, D- ja B-grupi vitamiine.

Organism omastab küüslaugu kiiresti ning selle toime püsib kehas kaua. Profülaktikaks peaks iga päev sööma üks kuni kolm küüslauguküünt.

Paljudele ei meeldi küüslaugu lõhn. Seda saab eemaldada, kui pärast küüslaugu söömist juua leiget piima, närida petersellilehti, tilli või kohviube või süüa peale üks sidruniviil.

Raviks on kõige parem kasutada küüslauku toorelt. Mõne inimese magu aga ei kannata värsket küüslauku. Siis saab seda tarvitada kergelt kuumutatult (ravimõju säilib, välja arvatud antibiootiline toime).

Loe küüslaugust veel: Terviseleht 1, Terviseleht 2, Bioneer, Kokaraamat, Wikipedia

Maksatoidud:)

Allikas: ikka vana hea Live Love Fruit

Valgutoit

Allikas: www.facebook.com/pages/Live-Love-Fruit

Kaltsiumisisaldus mõnedes toiduainetes

https://www.facebook.com/pages/Live-Love-Fruit/280111562041467

Lisa toidule värvi:)

Vähivastased söögitaimed

Allikas: https://www.facebook.com/pages/Live-Love-Fruit/280111562041467

Linaseemned ja omega-3 rasvhape

KUIDAS VARUSTADA ORGANISMI OMEGA-3-RASVHAPETEGA?

Täna­päevane toitumisrežiim kannatab eeskätt omega-3-rasvhapete vaeguse ja omega-6-rasvhapete ületarbimise all. Nende asjaolude kokkulangemine loob vähkkasvaja arengut soodustava põletikulise keskkonna. Et haiguse arengut ennetada, on vaja esmalt taastada organismis nende kahe põhilise rasvhappetüübi tasakaal.

NB!

1) Omega-3-rasvhapped vähendavad rinna-, käärsoole- ja eesnäärmevähi ohtu. 2) Omega-3-rasvhapped vähendavad kasvajarakkude võimet moodustada metastaase – põhilist tegurit, millest sõltub nii vähihaige seisund kui ka prognoositav eluiga.

Linaseemned on rikkalikem taimset päritolu omega-3-rasvhapete hulka kuuluva linoleenhappe allikas. Seda ainet kasutavad meie keharakud põletikuvastaste toimeainete EPA ja DHA tootmiseks. Vaid 2 supilusikatäit linaseemneid rahuldavad organismi päevase omega-3-rasvhapete vajaduse enam kui 140% ulatuses! 

Omega-6-rasvhapete liigtarbimine aga takistab linoleenhappe muundumist EPAks ja DHAks. Seepärast on oluline, et omega-3-rasvhapete hulga suurendamisega kaasneks omega-6-rasvhapete tarbimise vähenemine, et nende suhe organismis oleks tasakaalus.

See tasakaal on on ülioluline vähktõve ärahoidmiseks. Ühe hiljutise uuringu põhjal võib väita, et enam-vähem võrdne kogus omega-6- ja omega-3-rasvhappeid organismi rasvkoes koos küllaldase hulga monoküllastamata rasvhapetega (neid leidub rohkesti oliiviõlis) vähendab oluliselt rinnavähi ja eesnäärmevähi ohtu. 

Omega-6-rasvhapete ülekaal organismis soodustab haiguse arengut ja siirete levikut luudesse. Omega-3-rasvhapped pärsivad mõlemaid nähtusi.

Seega pole vähimatki kahtlust, et linaseemned mängivad vähktõve ennetamisel olulist osa, varustades meie organismi omega-3-rasvhapetega. Viimaseid läheb vaja tugeva põletikuvastase toimega molekulide sünteesimiseks, et hoida ära vähi arenguks soodsa keskkonna teket.

VÄHIVASTASED FÜTOÖSTROGEENID — LIGNAANID

Lisaks omega-3-rasvhapetele sisaldavad linaseemned suures koguses fütoöstro­geene — molekule, mille keemiline ehitus sarnaneb östrogeeni omaga ja mis on võimelised leevendama liiga suurest östrogeenide sisaldusest põhjustatud kahjustusi organismis. 

Seni on teadlaste ja meedikute tähelepanu pälvinud eeskätt sojas sisalduvad isoflavoonid, siis tegelikult on looduses teisigi rinnavähi arengut tõkestavaid fütoöstrogeene  — näiteks lignaanid.

Lignaanid on keerulised ühendid, mida leidub üsna paljudes taimedes, enim aga linaseemnetes. Linaseemned sisaldavad palju rohkem sekoisolaritsiresinooli ja selle lähisugulast matairesinooli kui muud saadused. Need toimeained aitavad östrogeenidest sõltuvaid vähiliike ennetada: soolebakterite mõjul muunduvad antud ühendid enterolaktooniks ja enterodiooliks — kaheks molekuliks, mis blokeerivad östrogeenide sidumist rinnanäärme rakkudega.

Mitmed epidemioloogilised uurin­gud lignaanide toimest rinnavähi ennetamisel on andnud väga julgusta­vaid tulemusi. Enamikul juhtudest vähenes kõrgema östrogeenitasemega (eeskätt menopausieelses eas) naistel vere enterolaktooni kontsentratsiooni suure­nemisega (sekoisolaritsiresinooli muundumise tulemusel) rinnavähi oht. Neid tulemusi kinnitasid laboriuuringud katseloomadega, kellele oli siiratud rinnanäärme kasvaja. Kui lisati loomade toiduratsiooni lignaane, oli võimalik kasvaja arengut peatada. 

Vastupidiselt sojas sisalduvatele isoflavoonidele, mis suurtes kogustes (nagu näitasid katseloomadega tehtud laboriuuringud) koguni soodustavad rinnanäärmekasvaja arengut, kutsuvad lignaanid esile kasvaja taandarengu. 

Seega võib öelda, et linaseemnetes sisalduvad fütoöstrogeenid kujutavad endast tõhusat alternatiivi soja füto­östrogeenidele ning moodustavad tervistava toidulisandi rinnavähist puudutatud naistele, kellele soja tarbimine on vastunäidustatud. 

Niisiis on linaseemned mitmekülgsete raviomadustega toiduaine: vähendades kroonilist põletikku ja seeläbi vähirakkude arenguks soodsa keskkonna tekkimise võimalust on linaseemnetel võime ennetada vähktõbe. Linaseemnete kõrge lignaanisisaldus loob näiteks rinnavähi vastu otsekui tõelise kaitsemüüri. 

NB!

• - Et organism omastaks linaseemnetes sisalduvaid omega-3-rasvhappeid võimalikult hästi ning et lignaanid muunduksid hõlpsamini aktiivseteks fütoöstrogeenideks, tuleb seemned enne tarbimist tingimata peeneks jahvatada. Kuna omega-3-rasvhapped on äärmiselt õrnad ühendid ja rääsuvad kergesti, ostke pigem terveid seemneid ning jahvatage neid tavalises kohviveskis vastavalt vajadusele. Jahvatatud seemneid võib säilitada külmkapis õhukindlalt suletud pakendis, kuid mitte kauem kui kaks nädalat. Ärge ostke jahvatatud seemneid!
• 
  
• - Et linaseemnetes sisalduvate omega-3-rasvhapete muundumine kulgeks soodsates tingimustes, on väga tähtis piirata omega-6-rasvhapete tarbimist. Toitude valmistamisel kasutage rasvainena eeskätt oliiviõli (vältige päevalille- ja eriti maisiõli), samuti hoiduge nii palju kui võimalik liigselt töödeldud ja tööstuslikult toodetud valmistoitudest.

(Katkend raamatust “Toiduga vähi vastu”, Richard Beliveau ja Denis Gingras, kirjastus Varrak)

- Ehkki linaseemnete puhul antakse näitajad klassikaliselt 100 grammi kohta, pole kasulik neid korraga palju süüa. Tundlikuma seedekulglaga inimestel võib suur seemnekogus koos ohtralt pruugitud vedelikuga põhjustada lausa kõhulahtisust. Kui süüa linaseemneid suurtes kogustes, tekib organismis ohtlikul määral mürgist hüdrotsüaanhapet. Nii et üle  2supilusikatäie seemneid päevas ei maksa süüa.

Allikas: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1008_997.html
Lisaks:
Linaseemnetes leidub mikrokogustes glükosiid linamariini, mis on sinihappe algallikas ja kõik me teame, et sinihape on mürk. Kuumutamisel aga hakkab linamariin lagunema ja tema kogus väheneb kordi. Linaseemnete pressimisel õliks ja koogiks tõuseb temperatuur kuni 50 kraadini ja sellestki piisab, et linamariinist lahti saada.
Linaseemnete asemel võiks süüa linajahu. Jahu söömisel võid kindel olla, et sinihappe võimalus on 100% kaotatud ning püsid sama tervise juures ka 100.aaastasena :) Samuti on väga väga kasulik linaõli.
Allikad: sordiaretus.ee ja http://webcache.googleusercontent.com

---------------------------------------------------------------------------

Toitumisterapeut Annely Sootsi sõnul on inimesed 

kaalulangetamist soovides  

juba aastakümneid vältinud rasvu, ent rasvade toidust väljajätmine teeb tegelikult inimese tervisele ja ajule karuteene.

«Meie aju kuivmassist 60 protsenti moodustavad rasvad ja rasvade kogusest enamuse moodustab selline rasvhape nagu DHA, mis on pärit oomega-3 rasvhapetest. Keha toodab seda ise, kui oomega-3 rasvhapped on saadaval, aga me saame seda ka kalast,» rääkis Soots Vikerraadio saates «Huvitaja».

Mälu ja aju seisukohast võib

eriti tervislikuks pidada sardiine. Selles on rohkem küll kalarasvu, ent ka fosfolipiide – keerulist rasva, mida on vaja aju funktsioneerimiseks.

«Me saame neid rasvu, mis on kalas, tegelikult ka seemnetest. Seemnetes on nad oomega-3 rasvhapete kujul ja keha peab neist edasi tegema neid keerulisemaid rasvhappeid, mida kala sisaldab,» selgitas Soots.

«Seemneid soovitaks tarbida niimoodi, et teha seemnesegu, kus on pool kogust linaseemneid või ka nüüd populaarseks muutunud chia seemneid, sest need on kõige oomega-3-rikkamad seemned. Ja et saada õige vahekord oomega-3 ja oomega-6 vahel, võib neid segada pooleks päevalille ja kõrvitsaseemnetega.»

Sellise seemnesegu tuleks kohviveskis ära jahvatada ning siis iga päev umbes 1-2 supilusikatäit nahka pista. Samas ei tohiks korraga valmis teha liiga suurt kogust, sest oomega-3 rasvhapped on väga õrnad ja need rääsuvad kergesti. Jahvatatud seemnete puhul saab organism vajalikud rasvad kõige paremini kätte.

«Võib juhtuda niimoodi, et te ei seedi neid seemneid ära. Seemnetel on looduslik kaitse peale pandud, et linnukesed nad uuesti välja kakaksid ja nad uuesti kasvama läheksid. Ja võib arvata, et meie seedetrakt võib need ka lihtsalt tervena väljutada,» selgitas toitumisterapeut.

Selliseid häid rasvu leidub ka pähklites (eriti kreeka pähklites) ning neid toiduaineid ei peaks kartma – paksuks need ei tee: «Keha ei ole nii rumal, et nii olulised asjad ära põletab.»

Tsink ja B-grupi vitamiinid

Tsinki ja B-grupi vitamiine sisaldavad samuti seemned, aga ka pähklid ning täisterad. «B-vitamiine saame eriti pärmist, ja tegelikult saab ka tsinki pärmist. Varem anti lastele pärmijooki ja teati lihtsalt, et need on väga kasulikud asjad. Praegu on võimalik ökopoodidest osta hästi maitsvaid pärmilaastusid, mida võiks iga päev natukene toidu sisse panna,» rääkis Soots.

«Tsinki saab hästi palju austritest. Kui me sööme ära ühe austri päevas, siis on terve tsingivajadus tegelikult rahuldatud. Tsink aitab oomega-3 rasvhapetel muutuda nendeks kõrgemateks rasvhapeteks, mida aju vajab, aga takistab seda alkohol. Alkohol piltlikult marineerib sinu aju.»

Kahjulikud transrasvad

Toitumisterapeut soovitas toidust välja jätta hüdrogeenitud rasvad ehk transrasvad: «Kõik margariinid, enamus kooke ja ka väga paljud piimatooted. 

Kui on kusagile peale kirjutatud hüdrogeenitud rasv või ka lihtsalt taimerasv, ja ei ole öeldud, millisest taimest on see pressitud, siis võiks seda vältida.

Transrasvad asendavad ajus need head rasvad ja kuna aju koosneb põhiliselt rasvadest, siis tegelikult see takistab aju ja rakumembraanide tööd». 

Viljade puhul pidas Soots oluliseks selgitada, et aju vajab antioksüdante ning et kõik puu- ja köögiviljad on väga suure antioksüdantide sisaldusega. Iga päev vikerkaarevärvi toitu süües saab organism kätte kõik erinevad vajalikud antioksüdandid.

B4 vitamiini ehk koliin

Ühe olulise vitamiinina tõi naine välja veel B4 vitamiini ehk koliini, mida leidub kõige rohkem siseorganites ja munas. Samas sisaldab puuviljadest seda võrdlemisi palju ka apelsin. «Kui inimene jätab muna toidust välja, siis ta ei saa selliseid olulisi toitaineid, nagu koliin ja letsitiin, mis on aju tervisele ääretult olulised,» möönis Soots.

Lõpetuseks nentis toitumisspetsialist, et me tarbime liiga palju loomseid valke, loomseid rasvasid ja rafineeritud tooteid ning liiga vähe köögivilju. Lisaks tuleks võimalikult palju vältida kontsentreeritud suhkruid – süüa koogi asemel hoopis puuvilju. Päevaseks vahepalaks võiks tema sõnul süüa näiteks puuvilju, pähkleid ja seemneid. Lisaks tuleks rohkem süüa ka kaunvilju ja täisteraviljatooteid.

Allikad: Tarbija24 ja Huvitaja

Toiduõlidest ja rasvadest

Kui toidus ei ole piisavalt rasva, siis organism ei omasta rasvlahus­tuvaid vitamiine ja meil võib tekkida nende vitamiinide puudus. 

Teadmiseks: rasvlahustuvad vitamiinid on A-, D-, E- ja K-vitamiin. 

Rasvade omadused ja väärtus sõltuvad rasvhapete küllastatusest, s.t. rasvhappe molekulis süsiniku aatomite vahel kaksiksidemete olemasolust. Selle alusel jaotataksegi rasvhapped polüküllastumata (mitu kaksiksidet), monoküllastumata (üks kaksikside) ja küllastatud rasvhapeteks (kaksiksidet ei esine).

Seega õlid ja rasvad jagunevad üldiselt:

1. küllastunud rasvhapeteks (loomsed õlid)

2. küllastumata rasvhapeteks (taimsed õlid)

    Viimased on siis omakorda:

      - monoküllastumata või

      - polüküllastumata 

Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsed rasvad aga sisaldavad palju mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Tihti nimetatakse loomseid rasvu ka tahketeks ras­vadeks ja taimseid vedelateks, külmas keskonnas muutuvad esimesed tahkeks.

Enamus külmpressitud polüküllastumata taimeõlisid on praadides organismile kahjulikud, sest sinna jääb aineid, mis kipuvad kuumuses rääsuma. 

Erandiks on oliivõli, mis on monoküllastumata rasvhape ehk tal on üks kaksikühend ja seetõttu on see lähemal küllastunud rasvhapetele. Katseta: külmikus muutub virgin oliiviõli kergelt hägusaks, kuna üldiselt jäävad taimeõlid külmas vedelaks. Seepärast eelistataksegi õlidest põhiliselt ikka oliiviõli.

Küllastunud rasvhappeid sisaldavad õlid on praadimiseks parimad. Siia kuuluvad ehe taluvõi, külmpressitud kookosõli ja searasv. Õnneks on nüüdseks ka kummutatud kolesteroolimüüt loomsete rasvhapete kahjulikkusest.

Inimese rasvkudegi koosneb põhiliselt küllastunud ja monoküllastumata rasvhapetest ja seetõttu me neid vajamegi.

Inimühiskonnas liiguvad ikka periooditi teatud trendid, vastavalt uuringutele, avastustele ning neist kujunenud müütidele. Nii on ka toiduainetetööstus pikka aega pakkunud just polüküllastumata rasvhappeid ehk taimeõlisid ja  margariine, mis on viinud inimorganismi koostise tasakaalust välja. Neid pakutakse nii puhtal kujul kui paljude muude toodete koostises, näiteks küpsetistes jne.

NB! Rafineeritud taimeõlid on kaotanud oma head omadused, sest neid on töödeldud kõrge kuumusega, selle käigus kadunud loomulik lõhn ja värv on asendatud kunstlikega, et oleks meeldivam tarbida.

Ilmselt vajab meie organism kõike parasjagu, lähtudes ühtlasi konkreetsest ajaloolisest kliima-kultuuri-kehatüübi taustast.

Seega on praadimisel ohutu kasutada ehtsat võid, külmpressitud kookosõli ja virgin oliivõli (kõige parem variant külmtilgutatud õli, ehki seda ei pruugi olla lihtne hankida). Samuti võib rasva saamiseks kasutada teatud koguses pekist liha või searasva.
Seemneid ja pähkleid saame niisamagi süüa ja salatitele lisame virgin oliivõli.

A-vitamiin e. retinool

Organismi kaitsev antioksüdant. Tagab silmade, limaskestade ja maksa tervise; vajalik luukoe, hammaste ning kõhrede arenguks.  Oluline spermatosoidide ja platsenta arenguks ning kasvavale organismile rakkude ehituseks. Ka kaitseb A-vitamiin liigse päikese eest ning mõjub hästi juustele ja nahale.

Samuti kaitseb A-vitamiin maohaavandite eest ja aitab juba tekkinud haavanditel paraneda. Kilpnäärme normaalseks talitluseks on vaja samuti küllaldasel määral A-vitamiini. 

A-vitamiini läheb vaja proteiini- e. valgusünteesis, et lõhustada valke aminohapeteks. Kui A-vitamiini on liiga vähe, kulub see kõik proteiinide moodustumisele ja organismi teised osad jäävad vitamiini kaitsvast toimest ilma. Maksa koguneb liigselt aminohappeid, ent organism ei suuda neid elutähtsate toitainetena kasutada. Seepärast suurendab valgurikas toiduvalik vajadust A-vitamiini järele!

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, kuna seda lagundatakse, absorbeeritakse ja transporditakse koos organismis leiduvate rasvadega. Seega võib rasvavaene dieet mõjutada A-vitamiini imendumist.

Allikad

A-vitamiini saab loomsetest allikatest retinoolina, kõige enam on seda maksas ja kalamaksaõlis. 

Organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest.

Kasu on ka munadest, võist ja värskest rasvasest piimast.

A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, mida saame näiteks:
* 5 g hautatud maksast,
* 10 g maksapasteedist,
* 70 g porgandist,
* 100 g munakollastest,
* 120 g kuivatatud aprikoosidest,
* 120 g võist,
* 150 g porgandimahlast,
* 200 g paprikast.

Sisaldus 100 g kohta:[1]

• kalamaksaõli (30,0 mg);
• veisemaks, keedetud või praetud (7,74 mg);
• seamaks, keedetud või praetud (5,40 mg);
• kanamaks, keedetud või praetud (4,30 mg);
• porgand, toores (0,84 mg);
• maguskartul ehk bataat (0,71 mg);
• või (0,68 mg);
• kõrvits, keedetud (0,25 mg);
• munad, keedetud (0,22 mg).

1↑ "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov

Veendu, et A-vitamiin, mida kasutad, on looduslikku päritolu. Peaaegu kõigis mitut vitamiini sisaldavates toodetes ja kalamaksaõlides on nii A-vitamiin kui ka teised vitamiinid toodetud kunstlikult, mistõttu neil puuduvad loodusliku vitamiini mõjud.

Üleannustamine

Sellest tekivad maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise üledoosi korral osteoporoos.

NB! A-vitamiini manustamine lisapreparaatidena (v.a. puhas looduslik kalamaksaõli) peab alati toimuma arsti järelevalve all, sest see ladestub rasvkudedesse ja võib pikaaegsel üleannustamisel tekitada raskeid haiguslikke seisundeid, millest mõne sümptomid võivad eksitavalt sarnaneda vitamiinipuudusega.

Suitsetajatel võib toidulisandina karotenoidide liigne manustamine suurendada vähiriski.

Toiduga ei üleannustamine võimalik, v.a. hülgemaksa süües, mida me enamasti ei tee:)

A-vitamiini puudus

Uuringud näitavad, et sel juhul suureneb risk haigestuda vähki, samuti südame-veresoonkonnahaigustesse, põletikesse, reumasse, katarakti ja muudesse degeneratiivsetesse haigustesse. A-vitamiini vaegus võib põhjustada ka kuulmise halvenemist, maitse- ja haistmismeele nõrgenemist, muutusi limaskestades ja kesknärvisüsteemis, aneemiat jne.

Organism varub A-vitamiini maksa ja teistesse kudedesse, ka rindadesse. 

Kui rinnanäärme rakkudes pole piisavalt varuks A-vitamiini, võivad need areneda vähirakkudeks. Juba varasemates uuringutes on täheldatud, et rinnavähist haaratud kudedes on A-vitamiini varud puudulikud. 

A-vitamiinil on tähtis ülesanne rakkude jagunemise regulatsioonis. A-vitamiin võib koguni ära hoida halvaloomulise raku jagunemise ja muuta kasvajarakud taas normaalseteks.

Avitaminoos võib esineda nii esmase kui teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi köögivilju, puuvilju ja maksa. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb lipiidide kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada sapi tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja oksüdantide liigne tarbimine, näiteks suitsetamine.

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. 

Tsingivaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja metabolismi.

On täheldatud, et vaktsineerimised (sealhulgas MPR – ühendvaktsiin leetrite, mumpsi ja punetiste vastu) kutsuvad esile A-vitamiini varude ammendumise, ja seda seostatakse osaliselt autismi tekkega. A-vitamiini vähesus pärsib omakorda immuunsüsteemi, nii et lapsel puudub rakuline immuunsus. Et immuunsüsteemi pikaajaline mälu püsiks, vajab organism 14-hüdroksüretroretinooli. Selle loodusliku aine ainus looduslik allikas on kalamaksaõli. Kui lapsi on ravitud kalamaksaõlist saadud A-vitamiiniga, on nadparanenud ja paljud autismi sümptomid on kadunud.

Ülevaate koostamisel on kasutatud järgmisi allikaid: http://www.toitumine.ee/a-vitamiin/,  http://et.wikipedia.org/wiki/A-vitamiin, toidutare.ee, http://www.loodustohter.ee/?p=45

Toitumisspetsialist Robert Noole juunikuu seminarid:


Korrektne tervislik toitumine

10.juunil  11.00-15.00     Pirita tee 20 P : http://www.tigutoit.ee/Kontakt

KÄSITLETAVAD TEEMAD:
• Kuidas me läbi evolutsiooni toitunud oleme
• Mis on muutunud ning miks
• Seos modernse toitumise ja krooniliste haiguste vahel
• Seos modernse toitumise ja inimkonna rasvumise vahel
• Hädavajalikud toitained ja kust neid saab
• Toit-, toiduained ja lisatavad komponendid, mida iga hinna eest vältida
• Kolesterool ja küllastunud rasvad – sõbrad või vaenlased?
• Konkreetsed soovitused, millist toitu ja kust osta
• Ja palju muud põnevat!

PEALE KOOLITUST OSKAD:
• Teha teadlikke tervislikke toiduvalikuid
• Vältida toiduaineid, mis teevad Sind haigeks, ülekaaluliseks ja õnnetuks
• Toituda nii, et sul on alati energiat ja kõht ei ole kunagi tühi
• Saavutada võidu magusaisude üle
• Aidata enda lähedastel tervislikumalt toituda
• Seltskonnas loopida varrukast toitumisfakte, mis kuulajad ahhetama panevad

Tasu: 49 Eur

---

Efektiivne rasvapõletus

3.juunil 11.00-15.00     Pirita tee 20 P : http://www.tigutoit.ee/Kontakt

KÄSITLETAVAD TEEMAD:
• Toitained ning kuidas need meie kehakaalu mõjutavad
• Seos modernse toitumise ja inimkonna rasvumise vahel
• Millised toidud teevad kõhnaks ja millised ülekaaluliseks
• Optimaalne päevane toidukordade arv
• Miks kaloreid ei pea lugema
• Kui palju süüa ja mida
• Mida poeskäies meeles pidada
• Rasvapõletuse väheteatud trikid ja nipid
• Kuidas magusaisudest vabaneda
• Kas ja kuidas treenida
• Ja palju muud põnevat!

PEALE SEMINARI OSKAD:
• Teha teadlikke salendavaid toiduvalikuid
• Toituda nii, et magusaisusid ei oleks ega tuleks
• Iseseisvalt kiiresti keharasva vähendada
• Poes valida toiduaineid, mis aitavad Sul eesmärke saavutada
• Tervislikumalt ja tervemalt elada
• Toituda nii, et kaotatud kilod kunagi tagasi ei tuleks

Tasu:49 Eur

ÜHELE KOOLITUSELE MAHUB 40 OSALIST!

---

Täpsemalt vt. Robert Noole kodukalt - http://www.raudnetervis.com/

Minu nimi on Robert Nool ning olen tegelenud tervisliku toitumise uurimisega nüüdseks 10 aastat. Hetkel nõustan saate “Tantsi tagumik trimmi” võistlejaid toitumises.

Viimast kahte aastat pean enda läbimurdeperioodiks, sest jõudsin jälgedeni, mis aitasid mul kõik toitumise puzzle tükid paika saada. Olen punktis, kus mul on selge pilt sellest, kuidas me optimaalse tervise tagamiseks, rasvamassi vähendamiseks ja füüsiliste tulemuste parandamiseks toituma peame.

Panin antud koolitustesarja (tervislik toitumine, rasvapõletamine, lihasmassi kasvatamine) kokku seetõttu, et näen päevast päeva, kuidas inimesed kulutavad märkimisväärse hulga raha väidetavate tervisetoitude ja -toodete peale, mida nad arvavad tervislikud olevat või rasvapõletust ja/või lihasmassi kasvu soodustavad, kuid tegelikkuses on need tihti kahjulikud või ei anna loodetavat tulemust.
Luban Sulle, et saad põhjalikud teadmised, kuidas tervisliku toitumise jm elustiilifaktorite abil terve, rõõmus ja heas vormis püsida.

Sööme naha kauniks!

Kauni naha eelduseks on looduslik toit, mis aitab säilitada naha elastsust, uuendab rakke ning seob niiskust.

Lõhe ei ole mitte ainult aminohapete rikas, vaid sisaldab ka kasulikke omega-3 rasvhappeid, mis takistavad põletike teket ning annavad nahale kauni tooni ning läike.

Tumerohelised aedviljad nagu kurk ja spinat on rikkad antioksüdantide poolest, mis kaitsevad naharakke ning aitavad nahal niiskust hoida.

Kantaluubid (dessertmelonid) ja marjad sisaldavad samasugust toitainete ja antioksüdantide konsentratsiooni nagu teised puuviljad, kuid erinevalt õunast, banaanist ja apelsinist, ei tõsta kantaluubid veresuhkru taset järsult kõrgemale. Kiire veresuhkru taseme tõus võib kahjustada naharakkude rakuseinu. Puuviljad ei ole nahale kahjulikud, kuid kantaluubid ja marjad on paremad.

NAHA MAIUSPALAD

Vitamiinid C ja E on antioksüdandid, kaitstes vabade radikaalide eest, mis võivad nahka kahjustada. Need vitamiinid kaitsevad ka UVB-kiirte eest. 
Rikkalikult C-vitamiini leidub tsitruselistes, kiivis, maasikates ning mustsõstardes. 
E-vitamiini leiad pähklitest, mandlitest, rohelistest lehttaimedest ning taimsetest õlidest.

A-vitamiin on hädavajalik naharaku uuenemiseks. 
Seda leidub loomsetes allikates, nagu muna, liha, tuunikala, piim, või ning siseelundid.

B-vitamiin, eriti biotiin (B7) ja niatsiin (B3), aitab nahal siduda ning säilitada niiskust, kaitstes seda ühtlasi põletiku eest. 
Biotiini on maksas, kalas, munas ja piimas. 
Niatsiini leiad peamiselt nisukliidest, avokaadost, datlitest, kibuvitsast ning ploomist.

K-vitamiin tugevdab veresooni ning vähendab tumedaid ringe silmade all. 
K-vitamiini sisaldavad tumerohelised aedviljad, näiteks brokoli.

Seleen kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirte eest. 
Kala, mereannid, parapähklid ning põdraliha sisaldavad palju seleeni.

Raud moodustatab koos tsingi ja C-vitamiiniga nahale eluks vajalikku elastiini, mis hoiab naha pinges. Rauda leidub mereandides, siseelundites, pähklites ning rosinates. 
Tsinki on palju kanas, ubades ning teatud täisteratoodetes.

Rasvhapped nagu omega-3 ja omega-6 takistavad põletikke ning aitavad nahal sälitada niiskustasakaalu. Rasvane kala, pähklid ja linaseemneõli sisaldavad omega-3 rasvhappeid.

Omega-6 rasvhappeid leidub peamiselt seemnetes ning taimsetes õlides nagu rapsi-, maisi- ja sojaõli.

Allikas: http://www.topphalsa.se ja kaaluabi.ee