Wednesday, 30 May 2012

Toiduõlidest ja rasvadest

Kui toidus ei ole piisavalt rasva, siis organism ei omasta rasvlahus­tuvaid vitamiine ja meil võib tekkida nende vitamiinide puudus. 
Teadmiseks: rasvlahustuvad vitamiinid on A-, D-, E- ja K-vitamiin. 

Rasvade omadused ja väärtus sõltuvad rasvhapete küllastatusest, s.t. rasvhappe molekulis süsiniku aatomite vahel kaksiksidemete olemasolust. Selle alusel jaotataksegi rasvhapped polüküllastumata (mitu kaksiksidet), monoküllastumata (üks kaksikside) ja küllastatud rasvhapeteks (kaksiksidet ei esine).

Seega õlid ja rasvad jagunevad üldiselt:
1. küllastunud rasvhapeteks (loomsed õlid)
2. küllastumata rasvhapeteks (taimsed õlid)
    Viimased on siis omakorda:
      - monoküllastumata või
      - polüküllastumata 

Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsed rasvad aga sisaldavad palju mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Tihti nimetatakse loomseid rasvu ka tahketeks ras­vadeks ja taimseid vedelateks, külmas keskonnas muutuvad esimesed tahkeks.

Enamus külmpressitud polüküllastumata taimeõlisid on praadides organismile kahjulikud, sest sinna jääb aineid, mis kipuvad kuumuses rääsuma. 
Erandiks on oliivõli, mis on monoküllastumata rasvhape ehk tal on üks kaksikühend ja seetõttu on see lähemal küllastunud rasvhapetele. Katseta: külmikus muutub virgin oliiviõli kergelt hägusaks, kuna üldiselt jäävad taimeõlid külmas vedelaks. Seepärast eelistataksegi õlidest põhiliselt ikka oliiviõli.

Küllastunud rasvhappeid sisaldavad õlid on praadimiseks parimad. Siia kuuluvad ehe taluvõi, külmpressitud kookosõli ja searasv. Õnneks on nüüdseks ka kummutatud kolesteroolimüüt loomsete rasvhapete kahjulikkusest.
Inimese rasvkudegi koosneb põhiliselt küllastunud ja monoküllastumata rasvhapetest ja seetõttu me neid vajamegi.

Inimühiskonnas liiguvad ikka periooditi teatud trendid, vastavalt uuringutele, avastustele ning neist kujunenud müütidele. Nii on ka toiduainetetööstus pikka aega pakkunud just polüküllastumata rasvhappeid ehk taimeõlisid ja  margariine, mis on viinud inimorganismi koostise tasakaalust välja. Neid pakutakse nii puhtal kujul kui paljude muude toodete koostises, näiteks küpsetistes jne.
NB! Rafineeritud taimeõlid on kaotanud oma head omadused, sest neid on töödeldud kõrge kuumusega, selle käigus kadunud loomulik lõhn ja värv on asendatud kunstlikega, et oleks meeldivam tarbida.

Ilmselt vajab meie organism kõike parasjagu, lähtudes ühtlasi konkreetsest ajaloolisest kliima-kultuuri-kehatüübi taustast.

Seega on praadimisel 
ohutu kasutada ehtsat võid, külmpressitud kookosõli ja virgin oliivõli (kõige parem variant külmtilgutatud õli, ehki seda ei pruugi olla lihtne hankida). Samuti võib rasva saamiseks kasutada teatud koguses pekist liha või searasva.
Seemneid ja pähkleid saame niisamagi süüa ja salatitele lisame virgin oliivõli.

A-vitamiin e. retinool


Organismi kaitsev antioksüdant. Tagab silmade, limaskestade ja maksa tervise; vajalik luukoe, hammaste ning kõhrede arenguks.  Oluline spermatosoidide ja platsenta arenguks ning kasvavale organismile rakkude ehituseks. Ka kaitseb A-vitamiin liigse päikese eest ning mõjub hästi juustele ja nahale.

Samuti kaitseb A-vitamiin maohaavandite eest ja aitab juba tekkinud haavanditel paraneda. Kilpnäärme normaalseks talitluseks on vaja samuti küllaldasel määral A-vitamiini. 


A-vitamiini läheb vaja proteiini- e. valgusünteesis, et lõhustada valke aminohapeteks. Kui A-vitamiini on liiga vähe, kulub see kõik proteiinide moodustumisele ja organismi teised osad jäävad vitamiini kaitsvast toimest ilma. Maksa koguneb liigselt aminohappeid, ent organism ei suuda neid elutähtsate toitainetena kasutada. Seepärast suurendab valgurikas toiduvalik vajadust A-vitamiini järele!


A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, kuna seda lagundatakse, absorbeeritakse ja transporditakse koos organismis leiduvate rasvadega. Seega võib rasvavaene dieet mõjutada A-vitamiini imendumist.



Allikad

A-vitamiini saab loomsetest allikatest retinoolina, kõige enam on seda maksas ja kalamaksaõlis
Organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest.
Kasu on ka munadest, võist ja värskest rasvasest piimast.

A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, mida saame näiteks:
* 5 g hautatud maksast,
* 10 g maksapasteedist,
* 70 g porgandist,
* 100 g munakollastest,
* 120 g kuivatatud aprikoosidest,
* 120 g võist,
* 150 g porgandimahlast,
* 200 g paprikast.


Sisaldus 100 g kohta:[1]

  • kalamaksaõli (30,0 mg);
  • veisemaks, keedetud või praetud (7,74 mg);
  • seamaks, keedetud või praetud (5,40 mg);
  • kanamaks, keedetud või praetud (4,30 mg);
  • porgand, toores (0,84 mg);
  • maguskartul ehk bataat (0,71 mg);
  • või (0,68 mg);
  • kõrvits, keedetud (0,25 mg);
  • munad, keedetud (0,22 mg).

Veendu, et A-vitamiin, mida kasutad, on looduslikku päritolu. Peaaegu kõigis mitut vitamiini sisaldavates toodetes ja kalamaksaõlides on nii A-vitamiin kui ka teised vitamiinid toodetud kunstlikult, mistõttu neil puuduvad loodusliku vitamiini mõjud.


Üleannustamine

Sellest tekivad maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise üledoosi korral osteoporoos.


NB! A-vitamiini manustamine lisapreparaatidena (v.a. puhas looduslik kalamaksaõli) peab alati toimuma arsti järelevalve all, sest see ladestub rasvkudedesse ja võib pikaaegsel üleannustamisel tekitada raskeid haiguslikke seisundeid, millest mõne sümptomid võivad eksitavalt sarnaneda vitamiinipuudusega.
Suitsetajatel võib toidulisandina karotenoidide liigne manustamine suurendada vähiriski.
Toiduga ei üleannustamine võimalik, v.a. hülgemaksa süües, mida me enamasti ei tee:)


A-vitamiini puudus
Uuringud näitavad, et sel juhul suureneb risk haigestuda vähki, samuti südame-veresoonkonnahaigustesse, põletikesse, reumasse, katarakti ja muudesse degeneratiivsetesse haigustesse. A-vitamiini vaegus võib põhjustada ka kuulmise halvenemist, maitse- ja haistmismeele nõrgenemist, muutusi limaskestades ja kesknärvisüsteemis, aneemiat jne.

Organism varub A-vitamiini maksa ja teistesse kudedesse, ka rindadesse. 
Kui rinnanäärme rakkudes pole piisavalt varuks A-vitamiini, võivad need areneda vähirakkudeks. Juba varasemates uuringutes on täheldatud, et rinnavähist haaratud kudedes on A-vitamiini varud puudulikud. 
A-vitamiinil on tähtis ülesanne rakkude jagunemise regulatsioonis. A-vitamiin võib koguni ära hoida halvaloomulise raku jagunemise ja muuta kasvajarakud taas normaalseteks.


Avitaminoos võib esineda nii esmase kui teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi köögiviljupuuvilju ja maksa. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb lipiidide kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada sapi tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja oksüdantide liigne tarbimine, näiteks suitsetamine.

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. 
Tsingivaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja metabolismi.


On täheldatud, et vaktsineerimised (sealhulgas MPR – ühendvaktsiin leetrite, mumpsi ja punetiste vastu) kutsuvad esile A-vitamiini varude ammendumise, ja seda seostatakse osaliselt autismi tekkega. A-vitamiini vähesus pärsib omakorda immuunsüsteemi, nii et lapsel puudub rakuline immuunsus. Et immuunsüsteemi pikaajaline mälu püsiks, vajab organism 14-hüdroksüretroretinooli. Selle loodusliku aine ainus looduslik allikas on kalamaksaõli. Kui lapsi on ravitud kalamaksaõlist saadud A-vitamiiniga, on nadparanenud ja paljud autismi sümptomid on kadunud.



Ülevaate koostamisel on kasutatud järgmisi allikaid: http://www.toitumine.ee/a-vitamiin/http://et.wikipedia.org/wiki/A-vitamiin, toidutare.ee, http://www.loodustohter.ee/?p=45
Toitumisspetsialist Robert Noole juunikuu seminarid:


Korrektne tervislik toitumine


10.juunil  11.00-15.00     Pirita tee 20 P : http://www.tigutoit.ee/Kontakt
KÄSITLETAVAD TEEMAD:
• Kuidas me läbi evolutsiooni toitunud oleme
• Mis on muutunud ning miks
• Seos modernse toitumise ja krooniliste haiguste vahel
• Seos modernse toitumise ja inimkonna rasvumise vahel
• Hädavajalikud toitained ja kust neid saab
• Toit-, toiduained ja lisatavad komponendid, mida iga hinna eest vältida
• Kolesterool ja küllastunud rasvad – sõbrad või vaenlased?
• Konkreetsed soovitused, millist toitu ja kust osta
• Ja palju muud põnevat!
PEALE KOOLITUST OSKAD:
• Teha teadlikke tervislikke toiduvalikuid
• Vältida toiduaineid, mis teevad Sind haigeks, ülekaaluliseks ja õnnetuks
• Toituda nii, et sul on alati energiat ja kõht ei ole kunagi tühi
• Saavutada võidu magusaisude üle
• Aidata enda lähedastel tervislikumalt toituda
• Seltskonnas loopida varrukast toitumisfakte, mis kuulajad ahhetama panevad
Tasu: 49 Eur
---

Efektiivne rasvapõletus


3.juunil 11.00-15.00     Pirita tee 20 P : http://www.tigutoit.ee/Kontakt
KÄSITLETAVAD TEEMAD:
• Toitained ning kuidas need meie kehakaalu mõjutavad
• Seos modernse toitumise ja inimkonna rasvumise vahel
• Millised toidud teevad kõhnaks ja millised ülekaaluliseks
• Optimaalne päevane toidukordade arv
• Miks kaloreid ei pea lugema
• Kui palju süüa ja mida
• Mida poeskäies meeles pidada
• Rasvapõletuse väheteatud trikid ja nipid
• Kuidas magusaisudest vabaneda
• Kas ja kuidas treenida
• Ja palju muud põnevat!
PEALE SEMINARI OSKAD:
• Teha teadlikke salendavaid toiduvalikuid
• Toituda nii, et magusaisusid ei oleks ega tuleks
• Iseseisvalt kiiresti keharasva vähendada
• Poes valida toiduaineid, mis aitavad Sul eesmärke saavutada
• Tervislikumalt ja tervemalt elada
• Toituda nii, et kaotatud kilod kunagi tagasi ei tuleks
Tasu:49 Eur
ÜHELE KOOLITUSELE MAHUB 40 OSALIST!
---
Täpsemalt vt. Robert Noole kodukalt - http://www.raudnetervis.com/
Minu nimi on Robert Nool ning olen tegelenud tervisliku toitumise uurimisega nüüdseks 10 aastat. Hetkel nõustan saate “Tantsi tagumik trimmi” võistlejaid toitumises.
Viimast kahte aastat pean enda läbimurdeperioodiks, sest jõudsin jälgedeni, mis aitasid mul kõik toitumise puzzle tükid paika saada. Olen punktis, kus mul on selge pilt sellest, kuidas me optimaalse tervise tagamiseks, rasvamassi vähendamiseks ja füüsiliste tulemuste parandamiseks toituma peame.
Panin antud koolitustesarja (tervislik toitumine, rasvapõletamine, lihasmassi kasvatamine) kokku seetõttu, et näen päevast päeva, kuidas inimesed kulutavad märkimisväärse hulga raha väidetavate tervisetoitude ja -toodete peale, mida nad arvavad tervislikud olevat või rasvapõletust ja/või lihasmassi kasvu soodustavad, kuid tegelikkuses on need tihti kahjulikud või ei anna loodetavat tulemust.
Luban Sulle, et saad põhjalikud teadmised, kuidas tervisliku toitumise jm elustiilifaktorite abil terve, rõõmus ja heas vormis püsida.

Tuesday, 22 May 2012

Sööme naha kauniks!


Kauni naha eelduseks on looduslik toit, mis aitab säilitada naha elastsust, uuendab rakke ning seob niiskust.

Lõhe ei ole mitte ainult aminohapete rikas, vaid sisaldab ka kasulikke omega-3 rasvhappeid, mis takistavad põletike teket ning annavad nahale kauni tooni ning läike.
Tumerohelised aedviljad nagu kurk ja spinat on rikkad antioksüdantide poolest, mis kaitsevad naharakke ning aitavad nahal niiskust hoida.
Kantaluubid (dessertmelonid) ja marjad sisaldavad samasugust toitainete ja antioksüdantide konsentratsiooni nagu teised puuviljad, kuid erinevalt õunast, banaanist ja apelsinist, ei tõsta kantaluubid veresuhkru taset järsult kõrgemale. Kiire veresuhkru taseme tõus võib kahjustada naharakkude rakuseinu. Puuviljad ei ole nahale kahjulikud, kuid kantaluubid ja marjad on paremad.

NAHA MAIUSPALAD

Vitamiinid C ja E on antioksüdandid, kaitstes vabade radikaalide eest, mis võivad nahka kahjustada. Need vitamiinid kaitsevad ka UVB-kiirte eest. 
Rikkalikult C-vitamiini leidub tsitruselistes, kiivis, maasikates ning mustsõstardes. 
E-vitamiini leiad pähklitest, mandlitest, rohelistest lehttaimedest ning taimsetest õlidest.
A-vitamiin on hädavajalik naharaku uuenemiseks
Seda leidub loomsetes allikates, nagu muna, liha, tuunikala, piim, või ning siseelundid.
B-vitamiin, eriti biotiin (B7) ja niatsiin (B3), aitab nahal siduda ning säilitada niiskust, kaitstes seda ühtlasi põletiku eest. 
Biotiini on maksas, kalas, munas ja piimas. 
Niatsiini leiad peamiselt nisukliidest, avokaadost, datlitest, kibuvitsast ning ploomist.
K-vitamiin tugevdab veresooni ning vähendab tumedaid ringe silmade all. 
K-vitamiini sisaldavad tumerohelised aedviljad, näiteks brokoli.
Seleen kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirte eest. 
Kala, mereannid, parapähklid ning põdraliha sisaldavad palju seleeni.
Raud moodustatab koos tsingi ja C-vitamiiniga nahale eluks vajalikku elastiini, mis hoiab naha pinges. Rauda leidub mereandides, siseelundites, pähklites ning rosinates. 
Tsinki on palju kanas, ubades ning teatud täisteratoodetes.
Rasvhapped nagu omega-3 ja omega-6 takistavad põletikke ning aitavad nahal sälitada niiskustasakaalu. Rasvane kala, pähklid ja linaseemneõli sisaldavad omega-3 rasvhappeid.
Omega-6 rasvhappeid leidub peamiselt seemnetes ning taimsetes õlides nagu rapsi-, maisi- ja sojaõli.

Allikas: http://www.topphalsa.se ja kaaluabi.ee

Friday, 18 May 2012

Kevadseened

Juba saab seenele! Kevadel leidub meie metsades söödavaid liudseeni - kogritsaid, mürkleid ja kurreleid. Kõiki neid on leida aprillist juunini.

kuli - Kevad
Morchella conica e. kuhikmürkel

Mürkel
Morchella elata e. hiidmürkel

Kärjelise kübaraga mürklid e. morellid on väga head ja ühtlasi täiesti ohutud seened. Pealegi on sellest seenest kallim ainult trühvel, seega üks hüva ja kallis seen! Ehkki seene nimi tundub mürgisena, on kõik mürkliliigid söödavad kupatamata. Hüvad ka kuivatatault! Eestis kasvab neid 4 liiki ja sagedamini leidub mürkleid Lääne-Eestis. 



Kevadkogrits


See inimese aju meenutava kübaraga seen on kevadkogrits (mitte aga -korgits nagu hulk inimesi ütleb:) Kasvab liivastes männikutes mais-juunis. 
Kogritsaid tuleb enne pannile panekut kindlasti kupatada. Kupatamine tähendab siinjuures vees keetmist, mida ei tohi mingil juhul asendada näiteks mikrolaineahjus kuumutamisega. Oluline on, et mürkained lahustuksid vees ja keetmisvesi saaks ära valatud. Kupatada tuleb vähemalt 20 minutit. Veel parem on kupatada kahes erinevas vees.
NB! Kupatamata kogritsatest saadud mürgistus võib osutuda surmavaks! Nende söömisel saadav güromitriinimürgistus on pika peiteajaga - kuni 12 tundi. See algab iivelduse ja oksendamisega, tekib kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus. Suure vedeliku- ja soolade kao tagajärjeks on minestamine ja krambid. Mõne aja pärast võib areneda raske maksakahjustus ja neerupuudulikkus. 

Aga õigesti töödeldud kogritsaid peetakse väga maitsvateks seenteks. 
Ka tavaliselt vanadel kändudel ja nende ümbruses kasvavad pruunid liudkogritsadDiscina ancilis, mis välimuselt kogritsatest tunduvalt erinevad, kõlbavad samuti süüa, kuid jällegi ainult kupatatult.

Tippkokk Roman Zaštšerinski, soovitab Toidutare bogis: “Kevadkogritsat olen kasutanud üle kaheksa aasta. See on väga hea maitsega kevadseen, võrreldav kevadise kukeseene või puravikuga. Kuna sellel aastaajal on raske seeni menüüsse lülitada, siis saab kevadkogritsaga selle tühimiku täita. Kasutan seda seent peamiselt kastmetes, eriti koorekastmetes, sest seal tuleb kogritsa maitse kõige paremini välja. Minu viimane avastus oli sobitada kokku nii keedetud kui ka kuivatatud kogrits. 
Kevadkogritsa toiduks ettevalmistamisel peab olema ettevaatlik, seeni tuleb keeta 3 x 10 minutit keevas vees ja iga kord vesi ära vahetada. Peale kastmete olen kogritsaid kasutanud pirukatäidistes ja juurviljaraguus. Ka rõõsa ja vahukoorega timmitud suppi sobivad need hästi.



Kurrel erineb nii mürklitest kui kogritsatest selle poolest, et tema kübara allserv ei ole jalaga kokku kasvanud. Jalg on ka tihti väga pikk. Kasvab ta sageli niisketes haava-segametsades. Kurrelit kupatama ei pea, see on väga hea ja maitsev seen.


Kurrelid kulus kasvamas (just haavametsas nagu öeldud) ja korvis

NB! 
Seenehuvilisele on väga oluline on meeles pidada, et nii kurreli kui mürkeli söömisel ei tohi nendega koos tarbida alkoholi, sest siis nad põhjustavad kehas tugevat mürgistust (organismi tekib atseetaldehüüd). See reaktsioon toimub ka juhul, kui ollakse 24h varem alkoholi tarbinud!




KEVADINE ILUSEEN Sarcoscypha coccinea e. verev karikseen
Selle seenega võib sada imet teha, söödavaks ta sellest ei muutu:) 
Küll aga saab selle dekoratiivse seenega edukalt kodu kaunistada, seda enam, et teda esineb kevadel palju, eriti lepa- või sarapuumetsade all. Seeni võib korjata koos okstega, millel ta tavaliselt kasvab. Kui seda täiendada sambla ja mõne kevadlillega, siis püsib seade kenasti vähemalt nädala, õues ukse ees veelgi kauem.

 






Monday, 27 February 2012

Põhjamaine kiivi ehk aktiniidia on tervise varaait

Artikkel ilmus 18. jaanuari «Sakalas». Autor Egon Valdaru

... Nende viljade kasulikkusest olen mitmelt poolt lugenud ning kuulnud Polli aiandusmehelt Robert Piirilt, kes on aktiniidiataimed hankinud oma vähe levinud marjakultuuride kollektsiooni.
Hilissügisel sain neid suhkruga maitsestatud sügavkülmast võetud marju Robert Piiri kodus ka mekkida ning veendusin, et need on imehead.

Marjadest saab veini

Robert Piiri andmetel katab juba 3,5 grammi ehk kuni kolm vilja inimese ööpäevase C-vitamiini vajaduse. Selles osas suudavad aktiniidiaga võistelda ainult kibuvits ja Kreeka pähkel.

Viljades on suhkruid 4,4—13, orgaanilisi happeid 1,1—2, pektiini 0,95 ning värv- ja parkaineid 0,6 protsenti. Aktiniidia sisaldab veel karotiini, B1- ja B2-vitamiini, P-aktiivseid aineid ning mineraalainetest kaaliumi, fosforit, magneesiumi ja rauda. Mikroelementidest on aktiniidias enim tsinki. Südajas aktiniidia on väga hea immuunsüsteemi tugevdaja, vererõhu alandaja ning seedetegevuse parandaja.

Valminud viljad Robert Piiri tähelepanekute kohaselt ei säili hästi ega talu transportimist. Et need korraga ei valmi, tuleb marjad koristada ajal, mil kümme protsenti nendest on juba täisvalmis ja hakkavad varisema. Rohelised ja kõvad viljad asetatakse varjulisse kohta järelvalmima.

Eelkõige tasub neid kasutada värskel kujul. Värskeid vilju saab pikemat aega säilitada sügavkülmutatuna, kuid neid võib ka kuivatada või teha neist mahla, keedist, džemmi või kompotti. Aktiniidiamahlast saab valmistada veini, milles säilib samuti arvestatav hulk vitamiine.

Atraktiivne ronipõõsas

Aktiniidia on ronipõõsas, mis oma tiheda ja kauni lehestikuga sobib ehtima majaseina, aga ka lehtlat ja terrassi. Aktiniidialiste (Actinidiaceae) sugukonda kahekojaliste heitlehiste puitliaanide (Actinidia) perekonda kuuluva aktiniidia 40—60 liigist enamik on levinud Ida-Aasias ja Jaava saartel.

Eestis on talvekindlaks osutunud ainult üks liik — südajas aktiniidia. Entusiastid kasvatavad mõnikord ka teravahambulist aktiniidiat, kuid need taimed võtab külm tihti ära, pealegi ei jõua marjad enamasti küpseks saada. Seda soojalembest liiki on soovitatud kasvatada vaid meie läänerannikul ja saartel. Parimaks koduaia marjakultuuriks peetakse mõlema mainitud liigi ristandit.

Oma looduslikus kodukandis Kaug-Idas võivad taimed kasvada 20—30 meetri pikkuseks, Eestis aga kümne meetrini. Ilutaimena on Eestis tuntumad mõru aktiniidia ehk Jaapani aktiniidia (Actinidia polygama) ja purpuraktiniidia (Actinidia purpurea).

Robert Piiri andmetel õitseb südajas aktiniidia mai lõpul või juuni algul umbes nädala ning selle õied on meeldiva aroomiga. Saagi saamiseks peaks nelja kuni kuue emastaime läheduses kasvama üks isastaim. Marjad on silindrikujulised ja rohelised. Parematel sortidel võib vilja keskmine mass küündida 5 grammini ja kogusaak ulatuda 2—5 kilogrammini.

Viljad hakkavad valmima augusti lõpul. Selle kultuuri suur puudus on, et küpsena varisevad ja riknevad need kiiresti.

Rohelised ja kõvad marjad pole kuigi maitsvad. Valmides muutuvad viljad heledaks, pehmeks ning omandavad meeldiva magusa maitse ja ananassi aroomi. Viljas on mõnikümmend kuni 150 väikest tumepunast seemet, mis on võrdlemisi hea idanevusega.

Piir tõdeb, et saagikus on suhteliselt väike ning aastati kõikuv. Siiski on südajas aktiniidia äratanud laialdast tähelepanu.

Robert Piiri andmetel talub südajas aktiniidia oma kodumaal isegi 40-kraadist pakast, meil aga 25—30 miinuskraadi. Põhjus on selles, et tema kodumaal on suvekuude keskmised soojakraadid 25—30, meil ainult 17-18. Seega on suvisel soojusel südaja aktiniidia arengule otsustav tähtsus.

Taimede noored võrsed on külmaõrnad, eriti mai lõpul, kui põõsastel on väikesed lehed. Külm võib suuremat kahju teha Mandri-Eestis ja madalates kasvukohtades. Hoonete seinte lähedus peaks öökülmaohu välistama.

Aktiniidiale sobib Robert Piiri tähelepanekute kohaselt kerge liivasegune ja kõdurikas muld, mis on ka parasniiske. Seisvat vett taim ei talu. Muld peab olema nõrgalt happeline, neutraalne või nõrgalt leeliseline. Täiesti sobimatu on kuiv ja liivane pinnas. Savine muld ei sobi samuti hästi, sest see soodustab seisva vee kogunemist. Savisesse pinnasesse tuleb rohkesti segada liiva ja komposti.

Aktiniidiate parim istutusaeg on varakevadel enne mahlade liikumist.

Vajab kasvutuge

Nagu iga ronitaim, vajab ka aktiniidia tuge, sest muidu vajub ta maapinnale, väändub põõsana või haardub läheduses kasvava põõsa või puu külge. Seepärast tuleb taim kohe pärast istutamist toestada või panna kasvama kohta, kus on väändumisvõimalusi. Liaani pikad võrsed võivad siis ulatuda rõdule või katusele ning sulgeda sealjuures aknast väljavaate. Sellepärast nõuab aktiniidia maja juures vaoshoidmist ja soovimatus suunas kasvavaid võrseid tuleb korduvalt tagasi lõigata.

Koduaias või suvilas sobib Robert Piiri hinnangul istutuskohaks hoone lääne- või edelapoolne seinaäär, kus aktiniidiat kasvatatakse nagu viinapuudki.

«Tuleb silmas pidada, et aktiniidiad on noores eas varjulembesed, eriti südajas aktinii­dia. Hilisemas eas nende valgusnõudlus suureneb. Aktiniidiad võivad kasvada ka täisvalguses, aga siis tuleb liaani alaosa varjutada, vastasel korral jääb viljakus madalaks,» rõhutab aiandusmees.

Sobiv istutuskoht oleks tema hinnangul ka aia kaugemas osas kasvavate okaspuude võraalune. Sel juhul saab liaan tuge puutüvest ja madalatest okstest ning need on noorele taimele ühtlasi heaks varjutajaks. Hilisemas eas jõuavad väädid ise parema valgusega piirkonda. Siretüvelised lehtpuud sobivad liaanile vähem ja viljapuud on täiesti sobimatud.

Robert Piiri andmetel seisneb taimede eest hoolitsemine pärast istutamist kahe või kolme aasta jooksul umbrohutõrjes, pinnase kobestamises, kastmises ja väetamises. Paaril esimesel talvel on vaja noored põõsad kergelt kinni katta kuivade lehtedega, mis kevadel võivad jääda koristamata. Kõdunev lehemultš on parim pinnasekatte materjal. Hilisemas eas pole põõsaaluste katmine enam nii tähtis.

Aktiniidia koor, aga eriti juurekael lõhnab nagu palderjan ning meelitab ligi kassid, kes võivad noore istandiku ka hävitada. Seega tuleb noor istandik piirata traatvõrguga. Samuti võivad muret teha teod, need tuleks lihtsalt ära korjata. Haigustest võib vahel lehtedel esineda jahukastet, mille tõrjeks kasutatakse samu vahendeid nagu teiste aiakultuuride puhul.

Aktiniidiale kui uuele marjakultuurile pööras 1909. aastast esimesena tähelepanu Ivan Mitšurin. Tema aretas ka esimesed kuus südaja aktiniidia sorti. Tänapäevaks on Venemaal aretatud üle 50 aktinii­diasordi ning mõned sordid veel Ukrainas, Leedus, Soomes ja Poolas.

Robert Piiri teada nimetatakse Ameerikas kõiki kultiveeritud aktiniidialiike kiivideks ning lääne kirjanduses on südajas aktiniidia saanud hellitusnime arktiline kaunitar. Heades tingimustes kasvab see taim 80—100 aastat.

Tuesday, 24 May 2011

Mikrofloora ja selle põhilised esindajad

Alalised “elanikud” - Bifidobakterid, laktobakterid, bakteroidid, soolekepikesed, velonellad, fusobakterid.


Lisafloora (“külalised”) - Stafülokokid, seened

Juhuslik floora (“transiitreisijad”) - Tinglikult patogeensed mikroorganismid (klebsiellad, proteused, streptokokid, klostriidiumid jt.)

Toiduained, mis aitavad düsbakterioosi puhul

Toiduained - Mõju soolestikule
Pohlad - Vähendavad Candia perekonda kuuluvate seente kasvu
Aprikoosid - Vähendavad käärimisprotsesse, aitavad toime tulla proteuse, stafülokoki, enterokoki ja klebsiellaga
Granaatõuna mahl - Aitab toime tulla düsenteeriagrupi bakterite ja esherihiatega.
Metsmaasikas - Vähendab streptokokkide, stafülokokkide ja enterokokkide kasvu.
Jõhvikad - Peatavad käärimisprotsessid, aitavad võidelda proteuste, salmonellade, klebsiellade, shigelladega
Kukerpuu - Aitab hakkama saada stafülokokkide, streptokokkide, düsenteeriagrupi bakterite ja enterokokkidega
Vaarikad - Vähendavad stafülokokkide, streptokokkide, enterokokkide ja shigellade kasvu
Mustikad - Vähendavad stafülokokkide, enterokokkide, shigellade, proteuste, klebsiellade kasvu
Kibuvitsamarjad - Vähendavad stafülokokkide, esherihiate kasvu
Must aroonia - Omab mikroobidevastast toimet
Mustad sõstrad - Aitavad toime tulla stafülokokkide, enterokokkide, proteuste, shigelladega
Sibul - Vähendab esherihiate kasvu
Nelk - Aitab toime tulla esherihiate, proteuste, klebsiellade ning Candida perekonda kuuluvate seentega
Õunad - Vähendavad proteuste, klebsiellade ja shigellade kasvu
Küüslauk - Aitab toime tulla proteuse ja klebsiellaga.
Mädarõigas - Hävitab proteuse ja klebsiella.
Till - Vähendab proteuse ja klebsiella kasvu.
Köömned - Aitavad hakkama saada proteuse ja klebsiellaga
Mustrõigas - Vähendab proteuse ja klebsiella kasvu
Kaunpipar - Aitab hakkama saada proteuse, klebsiella ning seentega
Porgand - Vähendab salmonellade, klostriidiate ja seente kasvu
Kaneel - Aitab toime tulla esheriate, proteuste, Klebsiellade ja Candida perekonda kuuluvate seentega

Monday, 9 May 2011

Inimene ja kosmose mõjud

Meie lugejad küsivad sageli: kuidas on seotud kosmosega inimene? Kui kosmilisi rütme teadlikult järgides hoolitseda taimede eest, tehakse sageli tähelepanekuid või saadakse kogemusi, mis õigustavad selliseid küsimusi.

Terve inimene ei taju loomulikult neid seoseid kuigi tugevalt, ent kui organismi mingi protsess on häiritud, muututakse tundlikuks näiteks ilmastiku suhtes. Oleme saanud arstidelt ikka ja jälle tõendeid, et haiguste korral saab halba enesetunnet seostada teatud kosmiliste konstellatsioonidega. Nii on mõned arstid meile rääkinud, et kalendris märgitut silmas pidades võivad nad juba ennustada, milliste vaevustega neid patsiendid järgnevatel päevadel külastavad. Samuti on hambaarstid teinud tähelepanekuid, et lehepäeva hambatäidised ei kesta kaua.

Nii võib ka ise jälgida ja üles kirjutada, millal mingid vaevused tugevamalt esinesid ning siis aasta lõpus täpsemalt järele vaadata, kas need sattusid kokku teatud planeedikonstellatsioonidega. Seejuures tuleb tähele panna mitte ainult kriipsjoontega tähistatud päevi, vaid ka tabeli viimases veerus toodud tähelühendeid. Võib-olla leitakse nii seos enesetunde ja kosmiliste konstellatsioonide vahel. Alguses on kasu isegi sellest, kui jõutakse selgusele seostes ja nähakse ette, millal niisugune konstellatsioon saabub ja möödub – vaevusi on siis tihti palju kergem taluda. Hiljem saab ehk juba midagi ennetavat ette võtta.

Selles osas on võimalik erinevaid elundeid ja nende tegevust näiteks sobiliku toitumisega toetada, sest organid on teadupärast seotud otseselt planeetidega.

Nii võib näiteks pühapäeval, Päikese päeval, alustada nõgeseteega. Selleks kallatakse 8–10 nõgeselehte üle 1 liitri keeva veega ja lastakse 5 minutit tõmmata.

Esmaspäeval, Kuu päeval, sobib põldosjatee, mille valmistamiseks asetatakse droog külma vette ja keedetakse u 5 minutit.

Teisipäeval, Marsi päeval, juuakse hapukirsi- või tammelehtedest valmistatud teed. Selleks kallatakse lehed üle keeva veega.

Kolmapäeval, Merkuuri päeval, tuleb kasuks kummelitee, mis ei peaks olema liialt kange, piisab 6–8 õiest liitri vee kohta.

Neljapäeval, Jupiteri päeval, kallatakse tee valmistamiseks 6-7 võililleõit üle keeva veega.

Reedel, Veenuse päeval, sobib kõige paremini raudrohutee. Siingi piisab vaid kahest õisikust liitri vee kohta.

Laupäeval, Saturni päeval, valmistatakse tee kuivatatud leedripuuõitest, 1 liitri tee jaoks piisab ühest suurest õisikust.

Taimeteesid võiks juua suhkruta, et õige maitse ja aroom mõjule pääseksid. Tee ülejääke ärge kallake ära, vaid lisage toataimede kastmisvette. Tulemus on peatselt näha.



Üht-teist on võimalik saavutada ka erinevaid teravilju toiduks tarvitades.

Minu lapsepõlves oli maal levinud eelkõige rukkileib. Nisujahust küpsetisi tehti vaid pühapäeval. Õhtutoiduks oli tavaliselt piima ja vähese soolaga valmistatud kaera-, nisu- või odrapuder. Kui isa ja vanaisa linnas käisid, tõid nad mõnikord kaasa saiakesi – see oli meile, lastele, midagi väga erilist.

Sõjajärgsel puuduseajal õppisime Ameerika toiduabi kaudu tundma maisileiba. Järk-järgult tõrjusid valgest nisujahust valmistatud leivatooted kõrvale muud teraviljatooted. Ent peatselt tõstsid häält toitumisteadlased ning algatati mitmeid reformiliikumisi. Hambaarst dr Schnitzeri eestvedamisel tuli täisterajahust valmistatud leib taas moodi. Suure tõuke andis ka Soome kogemus: osadel vähihaigetel taandus vähk, kui nad olid pikema aja jooksul tarvitanud üksnes rukkileiba. See teade liikus kulutulena üle kogu Euroopa ja peatselt oli rukkileiba saada ka nendes maades, kus rukist varem ei kasvatatud. Vahepeal on Saksamaal tekkinud täiesti uus leivakultuur. Ideede rohkus võib tekitada vaid imestust. Enamik pagaritöökodadest pakub tänapäeval kümneid erinevaid leiva- ja saiatooteid. Kasvanud on ka tarbijate teadlikkus ja nõudlikkus kvaliteedi suhtes, tuntakse põhjalikku huvi leivavilja päritolu ja kasvatusviisi vastu. Paljud koduperenaised ostavad teravilja või jahu otse mahepõllumajanduslikest taludest ning küpsetavad ise leiba.

Ka erinevad teraviljaliigid on seotud planeetidega. Tarvitades neid sobilikul nädalapäeval, saab paremini kasutada nende soodsat mõju. Teraviljade erinev koostis ja maitse aitab mitmekesistada toidulauda. Toiduks võib tarvitada ka terveid terasid, kuid neid tuleb enne kuumtöödelda. Selleks sobib näiteks emailnõu, kus terasid 15 minutit puulusikaga segades kuumutatakse. Seejärel saab neid tervete teradena või helvesteks valtsituna toiduks tarvitada.

Planeetide / nädalapäevade ja erinevate teraviljaliikide seos on järgmine:


Kuu / esmaspäev riis
Marss / teisipäev oder
Merkuur / kolmapäev hirss
Jupiter / neljapäev rukis
Veenus / reede kaer
Saturn / laupäev mais
Päike / pühapäev nisu

Siiski ei peaks eelnevat võtma endale dogmaks või usutunnistuseks.

Kui tahetakse veelgi oma tervisesse panustada, on soovitav kasutada munakeeduvett, mis on sama oluline või isegi olulisem kui muna ise. Tühjast munakoorest võib valmistada ka teed.

Munakoori ei peaks viskama prügiämbrisse, need tuleks kuivatada ning vanas kohviveskis peeneks jahvatada või uhmris peeneks tampida.
Leiva küpsetamisel võiks lisada ühe kilo jahu kohta 1 teelusikatäie munakoorepulbrit. Sellisel leival on ainevahetusele eriti hea mõju. Ülejäägid võib segada mulla või kompostiga. Meie aastatepikkused kogemused näitavad, et munakoorepulbri lisamine külvivakku ergutab kaltsiumiprotsesse sedavõrd, et taimedesse ei ladestu radioaktiivseid aineid.

Thuni Külvikalender 2003

Wednesday, 20 April 2011

Õunaädikas

Peale kaalu normishoidmise on õunaäädikal veel teisigi tervisele kasulikke omadusi. Õunaäädikas:
• ergutab immuunsüsteemi;
• ravib südame- ja veresoonkonnahaigusi, hoiab ära trombe;
• desinfitseerib seedekulglat;
• hoiab ära veresoonte lupjumise;
• ravib mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandit ja ergutab seedimist mao alahappesuse korral;
• leevendab liigesvalu, kui 3 korda päevas valutavaid liigeseid õunaäädikaga määrida;
• normaliseerib vererõhku;
• leevendab peavalu (vala kuuma vette sorts õunaäädikat ja hinga auru sisse 70 korda, laubale võib panna ka õunaäädika kompressi).
Õunaäädikat võtma hakates tuleb alustada väikestest kogustest, et anda organismile harjumisaega. Õunaäädikat võib võtta nii vesilahusena (1 klaasile veele lisada 1 tl õunaäädikat) kui tarvitada seda toitude valmistamisel. Näiteks sobib õunaäädikas suurepäraselt salatikastmetesse, marinaadideks, liha ja kala piserdamiseks praadimisel ning tavalise söögiäädika asendajaks.

Õunaäädika kuuri läbi tehes lisa klaasitäiele veele 1 sl õunaäädikat ja 1sl mett ning joo lahust pool tundi enne söömist 3 korda päevas nädala aja vältel. Seejärel jäta üks nädal vahele ning korda protseduuri. Kuna õunaäädikas on pisut omapärase maitsega, võib sellese lisada ka pisut sidrunimahla maitse parandamiseks.

Õunaäädikas kui ravitseja

Väidetavalt mõjub mõõdukas õunaäädika tarvitamine tervistavalt seedekulglale ja ainevahetusele, tugevdab immuunsüsteemi, reguleerib vererõhku, puhastab verd ja on tõhus abiline paljude teiste haiguste puhul.
Mõned rahvaravitsejad soovitavad ainevahetuse ergutamiseks iga päev juua üks kuni kaks korda jooki, milles on klaasile veele lisatud 2 tl mett ja 2 tl õuna-, marja- või veiniäädikat.
Angiini ja muude kurguhaiguste puhul loputa suuõõnt iga tunni järel 1 klaasi veega, millele on lisatud 1 tl õunaäädikat.
Nohu korral tee inhalatsiooni: peenesta 3–4 küüslauguküünt ja sega juurde 1 tl õunaäädikat. Vala saadud segule 0,5 l keeva vett.
Õunaäädikas kõrvaldab organis-mi ja liigestesse kogunenud soolasid: joo päeva jooksul klaas õunaäädikavett (klaas vett, 2 spl õunaäädikat, 1–2 tl mett).
Õunaäädikavesi (2 tl õunaäädikat/klaas vett) aitab vedeldada verd ja hoiab ära trombide tekke, eraldab organismist jääk- ja mürkaineid, muudab kahjutuks haiged rakud ja pidurdab seega vähi arengut.
Südamehaiguste korral soovitatakse lisada õunaäädikale küüslauguküüsi ja maitse järgi mett, täita klaas sooja veega ja juua lonkshaaval hommikuti. See aitab vabaneda rasvaladestustest arterites.
Mõistagi tuleb ka õunaäädikat, nagu kõiki ravimeid, alguses kasutada ettevaatlikult, et organism sellega harjuks. Enamasti me ei tea oma organismi hap-pesuse taset, seega tuleb jälgida enesetunnet.
Paljude haiguste korral on soovitatavad kogused suuremad.
Näiteks artriidi ja soolade kuhjumise puhul soovitatakse isegi 10 tl koos 1 kl veega korraga sisse võtta. Seda tuleb korrata iga 3 tunni järel kuu aega järjest.
Et õunaäädikas vedeldab verd ja laiendab veresooni, soovitatakse ateroskleroosi korral 2 tl ühe kl vee kohta 2–3 klaasi päevas.
Juhul, kui tekib probleeme maos, tuleb annust vähendada.

Õunaäädikas ilu heaks

Õunaäädika abil võid pigmendi-laikudest lahti saada. Võta 1 spl sidrunimahla, samapalju vett, lisa 150 ml õunaäädikat ja tupsuta saadud seguga kaks korda päevas pigmendilaike.
Õunaäädikas niisutab nahka ja ravib juukseid.
Sinu nahk muutub siidpehmeks, kui valad vannivette tassitäie õunaäädikat. Viimane on hea naha niiskusetasakaalu hoidja.
Kui sind vaevab kõõm, proovi järgmist segu: üks suurem sibul, 0,5 l vett, 2 dl hakitud peterselli, 0,5 l õunaäädikat.
Hauta hakitud sibulat 15 minutit, kurna, lisa petersell ja lase soojas kaane all tõmmata paar tundi. Seejärel kurna segu ja lisa õunaäädikas. Pane segu pudelisse ja hoia paar päeva toa-soojuses.
Pead pestes lisa saadud vedelikku üks teeklaasitäis viimasele loputusveele

Õunaäädikast on juttu:
http://buduaar.ee/Foorum/Forum/topic/217630&lk=0
http://forums.fitness.ee/index.php?showtopic=6944
http://www.terviseleht.ee/200213/13_22dikas.php

Pärmseen

Terje Täht, refleksoloog

Pärmseen ehk PS-sündroom ehk kandidoos. (Yeast; Candida Albicans)

Pärmseene sündroom avastati 60-ndatel aastatel USA-s ja sellest ajast seda aeg-ajalt ka diagnoositakse, aga tegelikkuses tegeldakse selle probleemiga siiani vähe, sest pärmseene diagnoosimine on laboratoorselt problemaatiline – väljaheide peaks laborisse jõudma õige tulemuse saamiseks tunni jooksul. Kuid pärmseene probleem on tänapäeval väga laiaulatuslik ning levinud.

Peensoole harude ehk hattude küljes elab inimese eluks ja seedimiseks vajalik mikrofloora. Seal on nii piimhappebaktered, coli- ja cocktüübilised bakterid (liha mädandamiseks), soolekepikesed ja paljud teised bakterid. Lisaks neile kuulub meie peensoole normaalsesse mikrofloorasse ka pärmseen. Tervel inimesel on soolestiku mikrofloorast umbes 20% pärmseent. See on õrn tasakaal, sest kui pärmseen hakkab hõlmama suuremat või väiksemat osa , siis on see mõlematpidi halb.

Kui pärmseent on vähem, oleme me rohkem haavatavad viiruste poolt. Ka kõikvõimalikud kiirgused, elektromagnetväljad, teevad siis rohkem liiga. Pärmseen nimelt „sööb ära” organismi sattunud raskemetallid ning neutraliseerib kiirguse mõju. Pärmseene vähesus on enamasti tajutav kõhulahtisusena, mille puhul väljaheide on eriti happeline ja vahutav. Iseloomulik on ka see, et kõhulahtisus ei allu mitte mingisugusele ravile, kuid andes Enterol-i, mis on pärmseene preparaat, saab kõhu korda loetud tundidega.

Kui aga pärmseent on liiga palju, mida juhtub palju sagedamini, on kaebusi rohkem. Näiteks sagedaseks probleemiks, mida osatakse ka pärmseenega seostada, on soor suus, aga ka kõrvas või tupes. Pärmseen annab tegelikult palju laiema spektriga kaebusi. Oluline on teada, et kui pärmseent ei ravita, siis haigus süveneb - füüsiliselt kuni muutusteni maksas ja psüühiliselt kroonilise väsimuse, mäluprobleemide ja sügava depressioonini.

Pärmseene vohamise korral hakkab peensooles olev pärmseen toituma peremeesorganismist. Peensoole normaalne pinnalaotus on jalgpalliväljaku suurune, kui aga pärmseen vohab, sööb ta ära mingi osa peensoole soolehattudest (sellised narmakesed) ja järele jääb suur veritsev osa. Seega kaotame me osa soolestiku pindalast ja ka osa toitainete imendumise võimest. Heal juhul hatukesed taastuvad, kuid pikemaajalisel pärmseene vohamisel kahjustused armistuvad. Armkude pole aga elastne ja loob seega soodumuse sooleummistuseks ehk soolesulguseks.

Ka hakkab pärmseen vohamise korral endale süüa nõudma. Ja enda toitmiseks paneb ta meid talle sobivat toitu sööma sööma - lausa õgima! Magusat kraami, saiakesi, igasugu valgest nisujahust tooteid, alkoholi - ühesõnaga kõike head ja paremat. Peremehe osaks jääb pidev magusaisu. Ja mida rohkem seda süüa, seda uimasemaks muutub enesetunne. Hetkel kui kommkarbist viimase maiuspala suhu pistetakse on enesetunne jube hea, aga läheb mööda vaid natuke aega, kui pea muutub uimaseks ning väsimus võtab bõimust. Miks? Sest pärmseen sai oma toidu (suhkur, valge jahu, tärklis, kääritatud asjad, lõpuni küpsetamata leivatooted) kätte.
Aga pärmseen on ka elav organism. Oma ainevahetuse ja paljunemisvajadusega. Ning selle paljunemise ning ainevahetuse käigus eraldab ta organismi toksiine - üle 80 erineva toksiini, millest kõige mürgisemad on metüülalkohol ehk puupiiritus, mis omakorda põhjustab maksatsirroosi ning suuremas koguses ka pimedaks jäämist, ja kõhtu puhitav gaas, mis väljendub halvalõhnaliste fekaalide ja peeruna. Siinkohal ei tasu unustada, et need on vaid kaks 80st toksiinist, mis on põhimõtteliselt kõik kesknärvisüsteemi mürgid.

Siinkohal tahaks ära tuua ühe lõigu Delfi Naistelehes kirjutatud artiklist „Räägime pärmseenest” (http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=1171127&categoryID=150058&ndate=981151200)
„Siit saavadki alguse hädad, mille seostest paljude teiste haigustega te siiamaani isegi õudusunenägusid pole näha osanud.

* Pikaajaline pärmseene infektsioon võib esile kutsuda näiteks maksatsirroosi. Igatpidi ontlikul ja kenal koduperenaisel, kes kunagi ei tarvita alkoholi, avastatakse ühel hetkel maksatsirroos. Kuidas ? Kust? Põhjuseks võib olla aga aastaid kestnud pärmseen, sest päevast päeva perekonnale ja sõbrannadele hõrke küpsetisi pakkudes on ju kerge pärmseene lemmiktoidusega märkamatult liialdada,

* Silmade probleemid (lühinägelikkus, silmade väsimine jne) - puupiiritus mõjub kõige esimesena meie nägemiskeskusele. Puupiirituse mürgituse tagajärjel võib isegi pimedaks jääda.

* Juhul kui emakas on spiraal, siis võib seen valida endale väljalöömise kohaks vabalt naise suguelundid. Põhjustades muuhulgas ka viljatust. Mil moel? Pärmseene mõjul muutub tupefloora seemnerakkude jaoks nii tapvaks, et nad lihtsalt ei suuda eesmärgini trügida ja hukkuvad. Seen ise teeb seemnerakkude hulgas tapatöö, lisaks tupesisese mikrofloora muutustest tulenevad haavandid, infektsioonid …

* Ka imikud ei jää pärmseenest puutumatuks. Kusjuures vastsündinul areneb seeninfektsioon välja juba emaihus. Platsenta kaudu. Kui ema maks on raseduse ajal olnud võimetu kõiki organismi mürkaineid kahjutuks tegema, siis satuvad viimased platsenta kaudu ka loote vereringesse. Viimase maks ei ole aga veel nii arenenud, et rakumürkidega tegeleda. Näiteks viitab mõnede vastsündinute kollakas nahatoon, et ema on raseduse ajal põdenud raskekujulist pärmseenesündroomi. Ka soor lapse suus on sulaselge pärmseeneinfektsioon. „

Tänu pärmseeen vohamisele ja elutegevusest tekkivatele toksiinidele tekivad pärmseene sündroomi sümptomid: alguses tugev väsimus, tööjõu langus, keskendumisprobleemid, mälu nõrkus ning seedimise häired nagu gaasid, kõhukinnisus jne. Seda nimetatakse primaarseks pärmseene sündroomiks.
Selline olukord tekib kõige sagedamini peale antibiootikumide kasutamist, mida tarvitatakse tänapäeval liiga kergekäeliselt. Kuna antibiootikumid tapavad peale haigustekitajatest bakterite (kuskil kehas) ka soolestiku head bakterid ja esimeses järjekorras just piimhappebakterid, siis tekib nii cockidel, colidel kui ka pärmseenel võimalus pidurdamatult paljuneda, sest neile tavalised antibiootikumid ei mõju. Pärmseenele mõjuvad ainult väga kanged ja spetsiifilised antibiootikumid ja üldjuhul arstid neid enne analüüside tegemist välja ei kirjuta, kuna nende kõrvaltoimed on organismile väga koormavad ning ohtlikud.
Seega tekib olukord, kus peensoole mikrofloorast on piimhappebakterid kadunud ning kuna loodus tühja kohta ei salli, siis tuleb sinna asemel vastupidav pärmseen.
Piimhappebakterite ülesandeks ongi hoida meie soolestikus mikrofloora tasakaalus, et halvad bakterid ei mahuks vohama. Seetõttu soovitataksegi tänapäeval enamike arstide poolt peale antibiootikumide kuuri läbitegemist hakata kohe piimhappebaktereid võtma.

Kui pärmseent kontrolli alla ei saada, siis tekivad mõne aja pärast (6-12 kuu jooksul) organismis suuremad muutused (sekundaarne pärmseene sündroom), mis võivad avalduda juba haigustena: nt allergilised reaktsioonid, elundite probleemid (nt muutused maksas), masendus, depressioon.

Allpool on ära toodud tüüpilisema sümptomid, mille süüdlaseks loetakse pärmseene vohamist organismis.

1. PSÜÜHILISED
o Tugevad meeleolu vahetumised
o Masendus
o Jõuetus, liigne unisus, apaatia
o Unetus, magama jäämise probleemid
o Närvilisus, ärrituvus, ärritunud olek
o Keskendumishäired, alustamisvõimetus
o Halb lühiajaline mälu
o Ebamäärane tunne alkoholijoobe tunnused
o Pidev väsimus

2. SEEDIMISES
o Kõhukinnisus või –lahtisus, vahel vaheldumisi
o Gaase ohtralt
o Meeletu magusaisu (algul annab süsivesikute söömine reipuse ja värskuse tunde, mis mõne aja pärast muutub väsimuseks, loiduseks)
o Leiva ja alkoholi himu NB! Kui inimesel pärmsen, siis juba väga väike kogus alkoholi teeb purju!
o Isutus
o Kõhuturse, keha turses
o Limased ja halvalõhnalised fekaalid
o Kõhuvalud ja -krambid (eriti paremal all nagu pimesoole valu)
o Sügelemine ja niiskus pärakus
o Halb seedimine
o Kõrvetised
o Jämesoole põletik
o Soolestiku põletik
o Söögitoru kirvendus

3. SUU ja NEEL
o Soor suus
o Halb hingeõhk
o Lõhed suunurkades
o Rakud keelel
o Krooniline igemepõletik
o Kuiv või põletikuline kurk,
o Ärritusköha
o Suu kuivamine

4. HINGAMISTEED
o Ninakinnisus
o Pidev nohu
o Nina sügelus (seest või pealt)
o Aevastamine
o Köha
o Allergiad
o Astma
o Õhupuudus
o Vinguv hingamine
o Valu ja pitsitustunne alumistes hingamisteedes

5. SUGUELUNDID
Naistel:
o Pidev pärmseene valgevoolus tupest
o Sügelemine ja kipitus tupes või välimistes suguelundites
o Vähene huvi seksi vastu
o Premenstruaalsündroom –masendus, ahistus
o Valulik ja ebaregulaarne menstruatsioon
o Viljatus

Meestel:
o Eesnäärme probleemid
o Peenise tursumine
o Sügelus ja ekseem suguelunditel
o Tihenenud urineerimise vajadus
o Nõrgenenud seksi soov, impotentsus

6. KÕRVAD
o Korduvad kõrvapõletikud
o Vedelike moodustumine kõrvas
o Sügelus, valud
o Nõrgenenud kuulmine
o Voolavad kõrvaaugud

7. SILMAD
o Plekid ja täpid, udusus nägemisväljas
o Kroonilised silmapõletikud
o Põletustunne, kipitus silmades
o „Märjad silmad”
o Nägemise nõrgenemine
o Kanapimedus

8. PEA
o Peavalud, pisted, uimasus
o Tasakaaluhäired
o Migreen

9. NAHK
o Sügelemine
o Allergianähud
o Ekseemid (küünarõndlas, põlveõndlas), mähkme ekseem
o Kroonilised ekseemid
o Jala ja küüneseen
o Vinnid, furunklid, rakud (mitte käimisest), väiksed villid
o Kõõm
o Naha kuivamine
o Psoriaas

10. KUSETEED
o Korduvad kuseteede ja neerude põletikud
o Kipitus urineerimisel
o Tihenenud urineerimise vajadus, samas ei tule midagi
11. LIHASED,LIIGESED, JÄSEMED
o „Ärasuremine”
o Pisted
o Lihaste nõrkus, lihaste tuimus
o Liigeste valud, liigeste paistetus

12. MUUD
o Meeletu väsimus
o Probleemid lähevad hullemaks pimedal aastaajal ja niisketes ning läppunud õhuga kohtades, niiskusest
o Koordinatsiooni probleemid
o Kemikaalide, tubakasuitsu, parfüümide lõhnad ärritavad
o Allergiline „peaaegu kõigele”
o Labori analüüsid näitavad maksa ja pankrease kahjustust

Haigused, mis arvatakse olevat põhjustatud pärmseene vohamisest organismis:
mitmesugused allergiad, Crohni taud (ehk haavandid soolestikus), Hodkini taud, psoriaas, skleroderma, reuma, sarkoidoos (autoimmuunsüsteemihaigus, sarnaneb tuberkuloosile, kuid ilma tuberkuloositekitajata), kroonilised hingamisteede haigused, skisofreenia, lihtsamad psüühika häired, näärmete häired, AIDS, myasthenia gravis, autism, leukeemia, vähk, alkoholism, narkomaania, anoreksia, buliimia, sklerosis multipleks, soolestiku põletikud, hüpoglükeemia, suhkruhaigus.

Tavalisemad pärmseene sümptomid imikutel ja lastel:
Ka lastel esineb pärmseen sündroomi üpris sageli, eriti kui laps saab sageli AB!
Suusoor, mähkmeallergiad, ärritatud olek, allergiad ja tundlikkus eriti kemikaalide suhtes, pidevad külmetushaigused, õppimisraskused, käitumisprobleemid (nt hüperaktiivsus), keskendumisprobleemid, autism, ärritusköha, pidev köha, seedimise häired (ka nt ebamäärased kõhuvalud), kõhukinnisus, kõhulahtisus, korduvad kõrvapõletikud, kõhu tursumine, gaasid, magusahimu, meeleolude vaheldumine, unehäired, uimasus (nagu joobes).

NB! Arvatakse ka, et vastsündinu liigne kollasus on seotud ema pärmseeen vohamisega raseduse ajal, kuna siis ei arene loote maks korralikult välja ja ei tule peale sündi bilirubiini kahjutuks tegemisega nii kiirelt toime kui peaks!

Ülaltoodud sümptomid pole siiski ainukesed, kus süüdlaseks on tõenäoliselt pärmseen. Pärmseen võib olla üheks põhjustajaks ja osaliseks veel paljude teiste tõsiste krooniliste haiguste puhul

Seega on soolestiku tervishoius ja seega ka keha tervishoius, kõige olulisem tasakaal – antud juhul siis erinevate soolebakterite tasakaal soolestikus.
Kõige kergemini läheb tasakaalust välja piimhappebakterite osa. Samas võib lohutuseks öelda, et seda tasakaalu on ka kõige lihtsam hoida ning taastada. Aga sellest veidi hiljem.

Mikrofloora viivad paigast ära peale antibiootikumide tarvitamise ka mitmed teised faktorid, mis on allpool täpsemalt välja toodud. Kokkuvõtlikult võib aga öelda, et peamisteks pärmseent vohama panevateks ja piimhappebaktereid hävitavateks faktoriteks on:
• Ravimitest - antibiootikumid, hormoonid, kortikoidid, keemiaravi
• Kiirgus – arvuti, telekas, mobiil
• Rafineeritud toidud (rafineermata toidus on sees ained , mis soodustavad jääkainete väljaviimist (kiudained), annavad mineraale happe-leelise tasakaalu hoidmiseks ning sisaldavad looduslikke pärmseene vastaseid aineid).

Pärmseene vohamist põhjustavad või soodustavad tegurid:
o Liigselt töödeldud toit : „valge suhkur” (rafineerimata suhkur ei soodusta pärmseent), „valge jahu” ehk kõrgema ja I sordi jahu (täisterajahu toimib pärmseenel pidurdavalt), kõik muud rafineeritud ehk liigselt puhastatud ja töödeldud toit
o Tehniliselt valmistatud äädikas (õunaäädikas on hea).
o Tööstuslikult valmistatud purgi- ja külmutatud toidud, sest valmistatud rafineeritud toidust ning lisatud ohtralt lisaaineid (nt glutamaate, värvaineid jne)
o Mikrolaineahjus valmistatud toit.
o Suhkruasendaja aspartaamiga toidud – nt kõik närimiskummid, „light” joogid, jne.
o Homogeniseeritud mahlad
o Teatud toitainete, mineraalainete, mikroelementide puudus ehk ühekülgne toitumine - nt vanuritel ja imetavatel emadel ning rasedatel
o Keskkonnamürgid ehk raskemetallid jt mürgid – nt autode heitgaasides olev plii, amalgaamplommid (elavhõbe) suus, kaadmium jne.
o Kiiritus-saaste – arvuti, telekas, mobiil, töö röntgenaparatuuriga, jne.
o Sünteetiline elukeskkond – nt mistra vaip, jm sünteetilised katted eluruumides.
o Ravimitest:
• antibiootikumide kuurid, pikalt ja pidevalt antibeebipillide,
• kortikoidide (ka salvid),
• reumarohtude kasutamine (ibuprofeen, diklofenak jne),
• tsütostaatikumid.
o Meditsiinilised toimingud – elundite siirdamine, südame operatsioonid, kateetrid-voolikud kehas, kanüülid, kiiritus, suured lõikused.
o Naistel spiraal emakas
o Organism on liiga happeline – aga happeliseks teevad kõik eelpool ja allpool toodud tegurid ning leeliselisemaks teevad organismi kõik tervislikud toidud ning tervislik eluviis (nt mõõdukas liikumine, värske õhk, positiivsed emotsioonid, kiirgus, magus, kontsentreeritud valk jne). See teema on väga tihedalt seotud pärmseenega – põhimõttliselt on see probleemile teisest küljest vaatamine. Kuid siin me seda teemat pikemalt ei käsitle.

Haigused, millega käib kaasas ka pärmseene vohamine:
o Kroonilised maokatarrid, mao alahappesus (piisav hape hävitab pärmseent ja hoiab pärmseene normaalses hulgas)
o Diabeet
o Tuberkuloos
o Vähk
o AIDS jt immuunsüsteemi puudulikkuse häired (astma, reuma, allergiad)
o Soolestiku parasiidid (parasiite ei teki, kui mikrofloora on normaalne)
o Soolestiku põletikud

Muud pärmseent aktiviseerivad tegurid:
o Stress ja läbipõlemise sündroom
o Rasedus, sünnitus, klimakteerium
o Medikamentide, alkoholi väärkasutamine

RAVI.
Seen tuleks kontrolli alla saada dieedi ja leebete vahenditega, sest kui hakata pärmseent tugevate vahenditega (nt räiged AB) hävitama, siis hakkab pärmseen vihaselt vastu võitlema ja veel rohkem vohama, tekitades inimesele meeletuid kannatusi magusahimu ja alkoholihimu suurenemisega ning lõppkokkuvõttes võib tulemus olla vastupidine.
Dieet ei peaks olema liialt karm. Piisab kui hakata alguses vältima rafineeritud jahu ja jahutooteid, rafineeritud suhkrut ja naatriumglutamaati sisaldavaid toiduaineid (st keeduvorstid, Santa Maria maitseained, absoluutselt kõik maitsetugevdajad, nn naturaalsed lõhnaained, maitseparandajad).
Kindlasti ei sobi kartul, sest sisaldab liiga palju tärklist ning tärklis ja suhkur on pärmseenele toiduks.

Söögiks sobivad täisteratooted, TOORsuhkur ja puhas liha.

Esialgu ehmatab taoline nimekiri inimese ära, leitakse, et polegi midagi süüa. Seepärast tasuks alguses teha paralleelselt keelatud asjadele kõrvale kohe ka nimekiri asjadest, mida tohib süüa - siis on dieediga lihtsam leppida.

Pärmseene dieet:
EI TOHI VÕIB
1. Valge suhkur ja valge jahu Rafineerimata toorsuhkrut, veidi mett, täisterajahud
2. Pärmiga küpsetatud leib ja sai Sepik, läbiröstitud leib või juuretisega küpsetatud leib
3. Makaronid ja valge riis Täisterajahust makaronid, täiterariis, tatar jt täisteraviljad
4. Vorstitooted, ketšupid, maitsestatud jogurtid, jäätis, magusad kohupiimatooted Puhas liha ja kala, keefir, hapukoor, maitsestamata või ise maitsestatud kohupiim
5. Alkohol, õlu, limonaadid, homogeniseeritud mahlad Vesi, täismahlad.
5. Seened, ka šampinjonid
6. Arahhiis ehk maapähkel Kõik teised pähklid – sarapuupähkle, mandel, päevalilleseemned jne

Raskel juhul paar nädalat – ka kartul, tsitruselised, banaan, viinamari, õun ja õunamahl, kuivatatud puuvili
*Kui tekib magusahimu, siis võib juurde süüa kroomitablette!

Lisaks järk-järgult tugevnevale dieedile ja valikulisele toitumisele on olemas ka mitmed looduslikud ravimid pärmseene vastu.
Eriti kui pärmseen on kehas „vihaseks” muutunud, siis võiks teha nädal aega pärmseent hävitavat kuuri:

Pärmseent hävitavad:
• Küüslauk – kui ainult seda kasutatakse pärmseene raviks, siis tuleks süüa 6 küünt päevas. Võib asendada ka küüslaugu kapslitega, kuid nende toime on palju nõrgem. *Küüslaugu lõhna tekib vähem kui võtta peale 1 spl hapukoort või kohvi.

• Nõmmliivatee, koirohutee.

• Baud`Arco kapslid või Lapatšo tee (Brasiilias kasvavast taimest).
Algul 1 kapsel 3 korda päevas,
hiljem 2 kapslit 3 korda päevas suure hulga veega!
Võib võtta maksimaalselt 3 kuud.
Tee on nõrgema toimega ja juuakse 5-6 tassi päevas.

• Citrosept – greibiseemne ja glütseriini segu. Greibiseemnel on viiruseid, pärmseent ja baktereid tappev toime.
Võetakse 3 korda päevas vähese koguse veega või apelsinimahlaga (siis pole nii vastumeelselt mõru!) ja juuakse suur klaas vett peale. Võib kasutada ka küüneseene puhul peale määrimiseks.
NB! Ei tohi kasutada kui on tsitruseliste vastu allergia!
NB! Kuna Citrosept on tugevalt magu ärritav, siis tuleb teda alguses võtta ettevaatlikult.

• Täisteratooted, ka koorega porgand – nii kestades kui ka koortes on seenevastaseid looduslikke ühendeid.
*Näiteks porgandi puhul on kasulik jätta porgand koorimata, kuid harjata eriti puhtaks ning seejärel riivida koos koorega salatiks (loomulikult teades, et kasvatamisel pole kasutatud mürke ega väetiseid).

• Oliivipuu lehtedest toodetud lahus

NB! Esimene reaktsioon, mis ravi tagajärjel tekib, et inimene hakkab peeretama!
Sellest ei maksa kohkuda, vaid pigem rõõmustada, et ravi toimib!
NB! Raseduse ja imetamise ajal on pärmseent hävitav ravi keelatud, kuna pärmseen hakkab alati mingil määral vastu ning mingi aeg vohab rohkem. Seega tekib ka rohkem toksiine ning need jõuavad ka väikse lapseni, kahjustades tema veel välja arenemata maksa!

Kui nädal aega on mõnda pärmseent hävitavat vahendit võetud, siis tuleks edasi minna üle piimhappebakterite võtmisele – see taastab peensoole hatud.

Piimhappebaktereid lisavad:
• Hapukurk (kuumutamata ja äädikata)
• Hapukapsas (kuumutamata) – nt 1/4 – 1/2 klaas hapukapsavedelikku enne sööki
• Piimhapebakteri preparaadid (nt Gefilus, Beneflora, LactoSeven jne)

Piimhappebaktereid võiks süüa kuuridena nn viiruste perioodil, sest nad aitavad viia ka viirused kehast välja ja hoiavad meid tugevatena. Loomulikult on ehedad looduslikud piimahappebakterid kõige paremad.
Neid leidub homogeniseerimata, pastöriseerimata maapiimas, eriti hapupiimas, hapendatud kurkides, hapendatud kapsas, hapendatud seentes jne.
Nende elutegevust soodustavad: küüslauk, sibul ja porru, samuti murulauk, mis mõjuvad pärmseent pärssivalt ja samas ei suru need ka pärmseent mööda keha laiali, nagu seda võivad teha mõned teised pärmseent tapvad vahendid.
(*Sibul ei kaota oma kasulikke omadusi ka kuumutamisel alla 75kraadi, st hautamisel.)

KAUDSELT vähendab pärmseent ka keha happe-leelise tasakaalu normaliseerimine.
Ehk kuna enamasti on inimene oma kahjulike elamistavade (stress, arvuti, valge jahu, valge suhkur, istuv eluviis, vähe õues jne) toimel liiga happeline ja pärmseen hakkab vohama just siis kui keha muutub liiga happeliseks, siis mõjuvad kaudselt kõik vahendid, mis muudavad keha tagasi leeliseliseks.

• Õunaäädikas – 1 tl 1 klaasile veele 1 kord päevas enne sööki (soovitavalt hommikul) ära juua. Üks tõhusamaid ja kiiremaid organismi liigse happesuse neutraliseerijaid!
• Juurviljad – eriti värske kurk, arbuus, hapendatud juurviljad.
• Mõõdukas füüsiline koormus.
• Positiivne meeleolu.
Jne, jne.
Vt lisaks nt raamatust „Dr Hay dieet”, Jackie Habgood, 1999.

Võitluses pärmseenega peaks iga päev sööma ohtralt toorest toitu - salateid, juur- ning puuvilju ja täisteravilja tooteid. Need annavad organismile piisavas koguses vitamiine-mineraale-mikroelemente ning puhastavad kiudainetega soolestikku. Lisaks on nende kestades ja koortes seenevastaseid looduslikke ühendeid . Nii säilib soolestikus mikrofloora tasakaal loomulikul teel!

Allikas: http://www.lahemaatervisekool.ee/?news=21&m=20&l=1

Kirjandust pärmseene kohta:
Raamat: „Hiivasyndrooma – luonnonmukaisen hoidon opas”, Jouko Pursiainen

Pärmseene kohta käivaid artikleid internetis eesti keeles:
http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=1171127&categoryID=150058&ndate=981151200
http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=1171115
http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=1665203&categoryID=150058&ndate=993765600

Huvitavat ja harivat: http://kalle.kytt.googlepages.com/

Peavalu

[Henry L. Bin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 260-262]

Kirjeldus
Mõned inimesed kannatavad sageli või krooniliselt peavalu, kuigi puudub nohu, gripp, palavik või muu põhjus. Peavalu on haigus, millel võib olla erinevaid vorme. See võib paikneda kas teatavates pea piirkondades või haarata kogu pea. Valu võib olla tuim, pistev, puuriv või tuikav. Kestuselt võib see olla põgus, püsiv või perioodiline, teravate spasmidena korduv. Enamikul juhtudel kaasneb peavaluga varieeruvas astmes rahutus, uimasus, iiveldus ja pinin kõrvades.

Sümptomid või märgid
Tavalised sümptomid on sagedased, kroonilised peavalud, millel puudub nähtav põhjus ja millega kaasneb rahutus, uimasus, iiveldus või tinnitus. Teised võimalikud sümptomid on isupuudus, suutmatus uinuda ja sellest tingitud väsimus.

Põhjused
Peavalul on mitu varjatud põhjust, mida harva arvestatakse. Üks on ülepingutamine, peamiselt liiga kõvasti töötamine, liiga kaua arvuti ees istumine või liigne treenimine. Pingutus paneb koormuse väikestele kapillaaridele, mis toidavad aju. Tulemuseks on, et need kapillaarid blokeeritakse, nii usuvad hiinlased, jättes aju ilma hapnikust ja glükoosist. Tähtis on meeles pidada, et inimese organism vajab treenimist, aga korraga liiga palju treenida - nii vaimselt kui füüsiliselt - on kurjast ja viib organismi tasakaalust välja. See on märgiks, et sisemisele eluenergiale on esitatud liiga palju nõudmisi ja pole antud aega taastuda, nõnda räägib hiina loodusliku tervisehoiu teooria.

Teine põhjus on meeletu seks, mis on reguleeritud seksi otsene vastand. Meeletu seksi all mõtlen ma suguühet sensuaalse naudingu pärast, arvestamata selle kaugemaid negatiivseid mõjusid tervisele, nagu juhtub, kui inimene käib pillavalt ümber oma hinnalise seemnega. See käib eriti meeste kohta. Küsitlused näitavad, et naistest kaks korda rohkem kannatavad mehed armuühte ajal peavalu, tavaliselt just orgasmi hetkel. See on klassikaline näide hiina ütlusele: ”Äärmine rõõm sünnitab kurvastust.”

Kolmas põhjus on halvas toitumises. Kas süüakse ebatervislikku toitu või jäetakse söögikorrad sageli vahele, enamasti hommikusöök. Normaalselt vajame kolme toidukorda päevas, nõnda nõuab looduse seadus ja tuhandeid aastaid vana inimeste kogemus. Selle reegli pidev rikkumine alandab veresuhkru taset kehas ja põhjustab eluenergia kadu. Nii ei saa pea küllaldaselt verd ning järgneb peavalu ja uimasus.

Veel üks põhjus võib olla moodsates bürootingimustes, nagu arvutiekraanid, kliimaseadmed, faksiaparaadid ja paljud muud elektroonilised seadmed. Üks on kindel, kuuldamatu heli, mida need arvutid ja muud aparaadid tekitavad, võib vallandada peavalu ja tõsta stressitaset. Ka liiga kaua arvutiekraani ees töötamine võib pea valutama panna.
Traditsioonilises hiina meditsiinis diagnoositakse kroonilist peavalu kui qi-energia puudujääki veres.

Ennetamine ja ravimine
Hoiduge ülemäärasest töötamisest ja koormusest. Vältige stressi ja depressiooni. Ärge pruukige alkoholi, sigarette, karastusjooke ja vürtsiseid toite. Praktiseerige regulaarselt hingamis- ja teisi leebeid harjutusi.

Dieetravi
K- ui teil on ränk peavalu, istuge ja jooge klaas sooja vett või heitke pikali, pange silmad kinni ja hingake paar korda sügavalt.
- Rohelised aedviljad, tomatid, apelsinid ja päevalilleseemned on peavalu puhul head.
- Klaas õuna- ja sellerimahla segu võib tuua kiiret kergendust.
- Sööge regulaarselt küüslauku. Küüslauk puhastab veresooni ja eemaldab kehast mürgised jääkaineid, nõnda leevendades sümptomeid.
- Hautage vees pool tundi värske punase hõbekarpkala pead, lisades veidi ingverit ja soola. Sööge kõik ja jooge leem. Tehke seda kord päevas kahe nädala jooksul.
- Jooge rohkesti apelsini-, sidruni-, õuna- ja porgandimahla.
- Praadige taimeõlis paar minutit pisut koriandrit. Lisage soola ja vett. Kui vesi keeb, lööge sisse kaks muna, keetke koos paar minutit ja sööge kõik ära.
- Sööge mune iga päev. Munakollane sisaldab rikkalikult letsitiini ja orgaanilist kolesterooli, toitained, mis kosutavad aju ja koguvad energiat. Kui see ravi teie puhul toimib, siis peaksite selle juurde jääma, kuni peavalu kaob.
- Sööge värskeid rõikaid või jooge rõikamahla.
- Laske tõmmata rohelist teed koos vähese punase porsiga. Jooge tee.
- Närige tühja kõhuga viil ženšenni või jooge ženšenniteed. Vanad hiinlased soovitavad ženšenni kui aju, vere ja qi-energia toitu.
- Hautage üks kalaõlikapsel ja värske muna koos kristallsuhkruga.
- Lööge katki värske muna, eelistatavalt hanemuna ja aurutage väheses veas 30 g kristallsuhkruga 3-5 minutit. Sööge tühja kõhu peale. Tehke seda üks kuni kaks korda päevas.

Teisi looduslikke ravimisviise
- Koputage mitu korda päevas kukalt. (Vaadake "Lööge taevatrummi" 5. lisas.)
- Praktiseerige kaks korda päevas qigong'i, hoolitsedes, et ümbrus oleks vaikne ja õhk värske.
- Mõjutage sõrmedega mitu korda päevas järgmisi akupunkte: Baihui, Baixie (Yemen), Chengjiang, Waiguan, Shangxing, Hegu, Fengchi, Tianzhu, Fengfu, Qianding, Taichong, Yintang, Hukou ja Taiyang. (Vaadake 7. lisa.)

HARJUTUS: Lööge taevatrummi

Kuidas teha
- Hõõruge käed soojaks.
- Katke kõrvad pihkudega, sõrmed kõverdatud ümber kukla.
- Suruge nimetissõrmed keskmitele sõrmedele ja libistage siis nimetissõrm äkki maha, nii et käib kiire nips vastu pead, mis tekitab trummiheli, siit ka harjutuse nimi.
Tehke seda 36 korda. Hingake sügavalt ja loomulikult.

Raviv toime
See harjutus võib ennetada ja kergendada peavalusid, tinnitust, Alzhemeri ja Parkinsoni tõbe, kuulmislangust, kõrvahaigusi ja parandada mälu.